Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: september 2020

Tartu Ülikool aitab Keila linnal saada Eesti esimeseks vesinikutehnoloogiat kasutavaks omavalitsuseks

NordenBladet — Tartu Ülikool ja Keila linn allkirjastasid koostööleppe, mille alusel aitab ülikool Keilal koolituste, konsultatsioonide ja linnale oluliste uuringute kaudu saada esimeseks vesinikutehnoloogiat kasutavaks omavalitsuseks Eestis.

Keila soodne asukoht loob head eeldused vesinikutehnoloogia kasutamiseks nii transpordis, energeetikas kui ka tööstusprotsessides. Lähedalasuva Paldiski tuulepargi abil saab kasutada vesiniku tootmiseks taastuvenergiat. Linna läbiv Balticconnectori gaasitoru võimaldaks vesinikku transportida ja tänu suuremate tanklakettide olemasolule saab rajada kohapeale mugavad tankimisvõimalused.

Keila abilinnapea Timo Suslovi sõnul saab kohalikust omavalitsusest uuenduste taganttõukaja Eestis. Keila linn on valmis rakendama Tartu Ülikooli maailmatasemel oskusteavet vesinikutehnoloogia vallas nii linnas kui ka Lääne-Harju piirkonnas. „Vesinikuenergeetika tulevase taristu planeerimine annab arendatavatele tööstusaladele suure konkurentsieelise. Soovime kaasata piirkonna uuendusmeelseid ettevõtteid, et leida koos uusi energeetikalahendusi. Samuti tahame analüüsida, kuidas tagada paremini elutähtsad teenused: parendada energia varustuskindlust veepuhastusjaamades ja pumplates, kriisiohjes ning meditsiini- ja sotsiaalasutustes,“ selgitas Suslov.

Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor ja füüsikalise keemia professor Enn Lust peab ülikooli ja avaliku sektori koostööd ühiskonna sõlmprobleemide lahendamisel oluliseks. Lust tõi näiteks, et tänu koostööle Keila linnaga aitab ülikool kasvatada omavalitsuste uuendusvõimekust ja luua puhtamat elukeskkonda. „Kui vesinikutehnoloogial põhinev kompleks Keilas on üles ehitatud ja käivitatud, annab see ülikoolile väga hea praktikabaasi, kus toimub teoreetiliste teadmiste ja seni vaid laboritingimustes omandatud kogemuste suuremahuline kontrollimine reaalses töökeskkonnas. Samuti avaneb võimalus katsetada ülikoolis välja töötatud kütuseelemente, elektrolüüsereid ja uuetüübilisi vesinikusalvesteid väljaspool Chemicumi,“ oli Lust lootusrikas.

Vesinik on puhas ja turvaline energiakandja, mida saab kasutada kütusena. Kasutamisel ei tekita see mingeid heitmeid ja seda saab valmistada taastuvelektrist täiesti heitmevabalt. Vesinikku saab kasutada nii elektrienergia taastootmiseks, soojuse tootmiseks lokaalsetes küttelahendustes kui ka transpordikütusena.

Tartu Ülikooli keemia instituudil on vesinikutehnoloogia arendamisel Eestis peamine roll. Ülikooli eestvedamisel tegutseb teaduse tippkeksus, kus uuritakse energia salvestamiseks ja muundamiseks vajalikke uudseid materjale ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid.

 

Soomes oli eile maksutagastuste päev – PÕHJUSED, miks raha ei tulnud

NordenBladet — Soome maksuamet andis teada, et eile 4. septembril oli maksutagastuste päev. Maksuamet toob ka põhjused, miks maksutagastus arvele ei tulnud.

Põhjused võivad olla järgmised:

  • Täiendasid või parandasid eeltäidetud deklaratsiooni. Kui seda on tehtud, määratakse uus maksutagastuse kuupäev, seda saab vaadata uuest maksuotsusest või OmaVerost. Uued maksuotsused saadetakse oktoobri lõpuks.
  • Abikaasa muutis deklaratsiooni. Soomes laekuvad abikaasade maksutagastused ühel ajal. Kui abikaasa muutis deklaratsiooni, siis lükkub edasi ka sinu maksutagastus.
  • Maksuamet sai mujalt juurde maksuinfot. Maksuamet võib saada infot näiteks tööandjalt. Sellisel juhul tuleb teade maksutagastuse päeva muutumise kohta.
  • Maksutagastust on kasutatud teiste maksude maksmiseks. Tagastust kasutatakse nende maksude tasumiseks, mis tuleb maksta järgneva kuu 4. kuupäevaks.
  • Maksuametil pole õiget kontonumbrit. Maksuametile edastatud kontonumber võib olla vale, konto suletud või pole üldse kontonumbrit teada antud.

Kui maksutagastust ei tulnud arvele, võib põhjus olla ka järgnevas:

  • Maksutagastuse suurus oli alla 10 euro.
  • Mõni deklaratsioon on jäänud esitamata, näiteks käibemaksudeklaratsioon või on deklaratsioon olnud puudulik. Tagastuse saab, kui puudused on kõrvaldatud.
  • Täitevõlg. Täitur on võtnud tagastuse võla katteks.
  • Välispanka võib raha laekuda 1-2 päeva pärast.

 

NEED sümptomid viitavad COVID-19 läbipõdemisele juba enne pandeemiat

NordenBladet — Kui hääl on aasta algusest saadik kähe ja aeg-ajalt piinab kuiv köha, on põhjust mõelda COVID-19 läbipõdemisele juba enne pandeemia väljakuulutamist. Mitmed nakkushaiguste eksperdid on veendunud, et koroonaviirus levis Euroopas ja USA-s juba märksa varem, kui selle ohtlikkuse valguses hakati rääkima hügieeni- ja distantsireeglite olulisusest ning kehtestama liikumispiiranguid.

Johns Hopkinsi ülikooli vanemteaduri dr Amesh Adalja sõnul on raske eristada, kas möödunud talvel põetud haiguse näol oli tegemist külmetushaiguse või COVID-19-ga. Ekspertide sõnul viitavad aga teatud märgid sellele, et inimesel oli kokkupuude just koroonaviirusega, vahendab veebiportaal MSN.

Raske külmetushaiguse põdemine 2020. a alguses
Pandeemia alguses oli paljudel inimestel teadmine, et koroonaviirus hakkas USA-s ja Euroopas levima veebruaris-märtsis. Texase Ülikooli värske uuring viitab sellele, et nakkus hakkas levima juba detsembris. Kuna esmalt levis viirus linnades, siis aasta alguses põetud külmetushaiguse taga võivad linnakodanikud kahtlustada koroonaviirust; maal elavatel inimestel oli kehva enesetunde puhul tegemist pigem tavalise külmetushaigusega.

Külmetushaigus ei põhjusta tavaliselt õhupuudust, tugevat peavalu ega seedetrakti sümptomeid – need on pigem COVID-19 haigustunnused. Koroonaviirushaiguse sümptomite hulka kuuluvad palavik või külmavärinad, köha, hingeldus või hingamisraskused, väsimus, lihas- või kehavalu, peavalu, uus maitse- või lõhnakaotus, kähe kurk, kinnine või tilkuv nina, iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus.

Lõhnataju või maitsetundlikkuse häired või kadu
Nimetatud häired võivad olla omased ka teistele hingamisteede viirusinfektsioonidele. COVID-19 omapärana on aga täheldatud pikaaegsemaid häireid, mis võivad kesta mitmeid kuid pärast haigusest taastumist.

Seletamatu juuste väljaangemine
Selle nähtuse kinnitamiseks puudub ametlik teadustöö, kuid juuste väljalangemisest on teatanud mitmed inimesed, kes on pikalt COVID-19 põdenud. Dr Adalja selgitab, et see sümptom on pigem tingitud olukorraga kaasnevast suurest stressist, kuna see on üks oluline juuste väljalangemist põhjustav faktor.

Aeg-ajalt tekkiv hingamistakistus või õhupuudus
Teadlased on kinnitanud COVID-19 haigustüsistusena hingamispuudulikkuse, mis on enamasti seotud pikaaegse kopsupõletiku põdemisega. Seega, inimesed, kes kogevad siiani hingamisraskusi, põdesid suure tõenäosusega just COVID-19 ja peaksid teatama sellest perearstile; võimalusel minema kopsuarsti vastuvõtule.

Kestev kuiv köha
Kauakestev ärritav köha, millega ei kaasne rögaeritust, on üsna iseloomulik COVID-19-le. Uurimustulemused näitasid, et 43 protsendil koroonahaigetest kestis köha keskmiselt 14–21 päeva pärast positiivse koroonatesti saamist.

Tugev väsimus
Väsimus on üks levinumaid sümptome, mis kestab mitmeid kuid pärast COVID-19 põdemist. Uuringu kohaselt väitis 53 protsenti patsientidest, et võitles väsimusega veel ligi 60 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Väsimuse puhul tuleb meeles pidada, et see on väga levinud probleem ning võib olla märk paljudest erinevatest terviseprobleemidest (sealhulgas muidugi ka sellest, et inimene ei ole piisavalt maganud). «Nii nagu juuste väljalangemise puhul, oleks ka COVID-19 tõttu väsimust kogenud inimestel tõenäoliselt varem pidanud olema ka teisi viirushaigusele viitavaid sümptomeid,» ütleb dr Adalja.

Ebatavalised sümptomid, mis näivad kestvat igavesti
Lisaks ülalmainitud haigustunnustele on teadlased välja toonud, et osadel inimestel tekib COVID-19 tüsistusena südame-veresoonkonna haiguseid. Ajakirjas JAMA Cardiology avaldatud uuringuga leidsid teadlased, et südametegevuse häireid tuvastati 78 protsendil koroonahaigetest.

Kuna tegemist on uue viirusega, siis jätkub arutelu koroonatõvele spetsiifiliste sümptomite üle. Mistahes kahtlaste sümptomite puhul, mis on tekkinud viimaste kuude jooksul ning ei taandu iseenesest, on soovitatav pöörduda perearsti poole.

Avafoto: Pexels

 

Soomes muudetakse lastekaitse korraldust, ühel sotsiaaltöötajal võib olla tulevikus maksimaalselt 35 hoolealust last

NordenBladet — Lapsega tegelev sotsiaaltöötaja vastutab ühtlasi lapsele asenduskodu leidmise eest ja selleks on vaja palju aega. Seetõttu võib lastega tegeleval sotsiaaltöötajal olla klientidena maksimaalselt 35 last, leidis lastekaitse asendushoolduse reformi töögrupp. Töögrupp esitas oma aruande pere- ja põhiteenuste ministrile Krista Kiurule reedel, 4. septembril.

Töögrupp tegi mitu ettepanekut lastehoiu asendushoolduse reformimiseks. Eesmärk on, et lastekaitse asendushoolduse sisu vastaks paremini erivajadustega laste vajadustele. Töögrupp teeb ettepaneku, et asendushoolduse sisu, eesmärk ja korraldus oleks reguleeritud seadusega. Eesmärk on luua tervik, mis tugevdaks sotsiaal- ja tervishoiukoostööd, et parandada lastekaitset. Kvaliteetne ja tõhus lastekaitsetöö eeldab, et lapse õpiraskuste või puude uurimisega seotud uuringud ja teenused, samuti vaimse tervise ja ainete kuritarvitamisega seotud teenused saaksid korraldatud viivitamata.
Töörühm teeb ka muudatusi erihoolduse osas. Erihooldusperioodi võib pikendada veel 90 päeva võrra, kui see on vajalik lapse elu ja tervise kaitsmiseks. Samuti pakutakse, et erihoolekandeüksustes oleksid töötajate ressursid suuremad.

Lisaks pakub töörühm välja uue tõhustatud asutusevälise abi meetme, mis võiks vähendada vajadust laste asendukodusse paigutamise järele. Samal ajal tuleks täpsustada teenuseid.

Muud ettepanekud hõlmavad lastekaitseasutuse töötajate pädevusnõuete selgitamist, järelhooldust ja piiravaid meetmeid narkootikume tarvitava lapse elu, tervise ja arengu kaitsmiseks.

Ettepaneku eesmärk on parandada tuge vajavate laste hooldust ja rehabilitatsiooni ning seeläbi vähendada lapse asendushoolduse ajal ümberpaigutamist, vähendada piirkondlikke erinevusi teenuste kättesaadavuses ja edendada perekonna taasühinemise võimalusi. Aruanne liigub arvamuste esitamise etappi

Rootsi kuningapere tähistab: prints Gabriel sai 3-aastaseks

NordenBladet – Prints Carl Philipi ja printsess Sofia noorim poeg Gabriel tähistas 31. augustil sünnipäeva: Dalarna hertsog sai 3-aastaseks. Erilise päeva jäädvustamiseks tegid prints Gabrieli vanemad Instagrammis toreda postituse, kus on näha sünnipäevalast rõõmustamas lõbusa tordi ees.

Gabriel Carl Walther nägi ilmavalgust 31. augustil 2017. aastal Danderydi haiglas Rootsis. Tema nime ja tiitli tegi sama aasta 4. septembril teatavaks kuningas Carl XVI Gustaf valitsuse kohtumisel. Kuningapere noore liikmele anti tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi prints Gabriel Carl Walther, Dalarna hertsog.

Prints Gabriel ristiti 4. detsembril 2017. aastal Drottningholmi lossi kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad on printsess Madeleine, ema õde Sara Hellqvist, nõbu Thomas de Toledo Sommerlath, isa sõber Oscar Kylberg ja ema sõber Carolina Pihl.

Prints Gabriel on troonipärimise liinis 6. kohal oma tädi, kroonprintsess Victoria, tema laste, printsess Estelle ja prints Oscari, oma isa, prints Carl Philipi, ja oma vanema venna, prints Alexandri järel.

2019. aasta oktoobris viis kuningas Carl XVI Gustaf läbi muudatuse: prints Carl Philipi ja printsess Madeleine’i lastel ei ole enam Tema Kuningliku Kõrguse tiitlit. Rootsi kuninga viis lastelast on aga endiselt kuningapere liikmed.

Muudatuse eesmärk oli ühtlustada monarhiat, mistõttu jäid kuninglikud tiitlid ainult printsess Victoria lastele. Teistelt lastelastelt ei oodata kuninglike kohustuste täitmist täisealiseks saamisel.