Taani kuningapere on keskkonnateadlik: kroonprintsess Mary on nüüd Maailma Loodusfondi Taani esinduse president

By

-

juuli 24, 2020

NordenBladet – Kroonprintsess Maryst sai hiljuti Maailma Loodusfondi Taani esinduse president, võttes seega üle rolli, mida varasemalt kandis tema äi prints Henrik.

Kuningakoja sõnul jätkab kroonprintsess Mary fondi tööd looduslike elupaikade ja looduse mitmekesisuse kaitsel.

Prints Henriku initsiatiivil loodi Maailma Loodusfondi esindus Taanis 1972. aastal ja ta oli esinduse juht kuni oma surmani 2018. aastal.

Kroonprintsess Mary ütles kuningapere ametlikul lehel tehtud avalduses, et meil on ainult üks maailm ja me peame selle eest hoolitsema, et ka tulevastel põlvedel oleks looduskeskkond, kus üles kasvada. Kroonprintsess lisas, et Maailma Loodusfondi projektid kogu maailmas on väga olulised, et meie pingutused säilitada metsi, korallrahusid ja looduse mitmekesisust kannaksid vilja. Tähtis on koos leida uusi lahendusi, kuidas inimesed saaksid elada loodusega tasakaalus.

Taani kroonprintsess aitab muuhulgas leida lahendusi looduskaitse ja ohustatud liikide probleemidele, millega tänapäeva maailm seisab silmitsi.

Maailma Loodusfondi peasekretär on väga rahul, et kroonprintsess Mary otsustas jätkata tööd fondi Taani esinduse juhina, eesmärgiga tõsta keskkonnateadlikkust ja tagada sel moel parem tulevik loodusele ja loomadele. Peasekretär Bo Øksnebjerg kiitis kroonprintsessi võimekust keskkonnakaitse küsimustes tuua kokku nii otsustajad, ettevõtted kui ka kodanikud ning aidata sedasi kaasa püsivate muudatuste tekkele.

Allikas: NordenBladet.com

Norra: Oslo kuningaloss jääb sel suvel külastajatele suletuks

By

Silvia Tõnupärt

-

juuli 24, 2020

NordenBladet – Sel suvel jäävad Oslo kuningalossi uksed koroonaviiruse pandeemia tõttu külastajatele suletuks. Kuningapere esindajate sõnul loodetakse, et olukord paraneb järgmise aasta suveks.

Varasemalt on Oslo kuningaloss olnud külastajatele suvel avatud ja piletimüügiga alustatakse tavapäraselt 1. märtsil. Kõik külastajad peavad osalema giidiekskursioonil, mis toimuvad iga 15–20 minuti järel.

Igal aastal on uus näitus ja külastajatel on võimalik ekskursiooni käigus tutvuda kuningalossi kõige ilusamate esindusruumide, sealhulgas ministrite saali ja valge saali, kuulsa Linnutoa ja mitmete lossisaalidega. Väikest ja suurt banketisaali kasutatakse tähtsate sündmuste puhul, kusjuures suur õhtusöögisaal mahutab kuni 200 inimest. Külastajad näevad ka lossi kõige ilusamat külalisteruumi – kuningas Haakoni sviiti.

Liigselt kurvastada siiski ei tasu: lossipark on külastajatele endiselt avatud. Kuningalossi lähistel asuv Oscarshalli loss on avatud 27. juuni–30. august. Kunstisõbrad on oodatud ka 4. juulil avatud põnevale näitusele „Loss + Munch“ kuninganna Sonja Kunstitallis. Külastajad saavad tutvuda Norra maailmakuulsa kunstniku Edvard Munchi meeliköitvate töödega.

Oslo kuningaloss ehitati 19. sajandi esimesel poolel Prantsusmaal sündinud Norra ja Rootsi kuninga Karl III Johani Norra residentsiks. Loss on ka praeguse Norra kuninga Harald V residents, kuid seevastu kroonprints resideerib Skaugumi mõisas.

Kuningaloss asub Karl Johani värava lõpus Oslo kesklinnas ning seda ümbritseb kaunis lossipark.

Allikas: NordenBladet.com

Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa: vajame Wellesi deklaratsiooni 80 aastat hiljemgi

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 23, 2020

NordenBladet — Täna möödub 80 aastat Sumner Wellesi deklaratsiooni avaldamisest, millega mõisteti hukka Balti riikide jõuga okupeerimine ja liitmine Nõukogude Liiduga ning mis oli aluseks Ameerika Ühendriikide viis aastakümmet kestnud poliitikale mitte tunnistada Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas, et asevälisminister Sumner Wellesi 23. juulil 1940 välja antud deklaratsioon oli erakordne märk meie ühisest pühendumusest vabadusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „1940. aastast kuni Balti riikide iseseisvuse täieliku taastamiseni pool sajandit hiljem lehvisid Washingtonis jätkuvalt Eesti, Läti ja Leedu lipud, nii nagu meie rahvad jätkuvalt uskusid tulevikku, kus vabadus tagasi võidetakse ja suveräänsus taastatakse,“ ütles Eesmaa.

Wellesi deklaratsioon sätestas Eesmaa sõnul rahvusvahelise raamistiku Balti riikide de jure eksisteerimiseks kogu Nõukogude okupatsiooni perioodi vältel ning hiljem järgnenud Eesti, Läti ja Leedu riikluse taastamiseks.

Deklaratsioon on Eesmaa kinnitusel ka tänapäeval jõuline, innustav ja oluline meeldetuletus vajadusest järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja seista vastu, nagu deklaratsioonis kinnitati, „röövtegevusele, olenemata sellest, kas seda viiakse ellu jõudu kasutades või jõuga ähvardades“. „21. sajandil üha edasi liikudes jääb meie ühine pühendumus demokraatlikele väärtustele, turvalistele piiridele ja suveräänsete riikide territoriaalsele terviklikkusele sama vankumatuks nagu alati,“ sõnas Eesmaa.

Väliskomisjon esimees tuletas meelde, et Ameerika Ühendriikide 25. juuli 2018 Krimmi deklaratsioonis kinnitati veel kord samu põhimõtteid nagu Wellesi deklaratsiooniski, rõhutades USA poliitikat, mille kohaselt ta keeldub tunnistamast jõuga ära võetud territooriumi ebaseaduslikku anneksiooni, ning Balti riigid tunnustavad ja toetavad täielikult seda hoiakut.

„Sellel olulisel aastapäeval tähistame sõltumatust ning mälestame neid, kes selle kindlustamise nimel kannatasid ja ohvreid kandsid. Tunnistame Ameerika Ühendriikide oluliste panuste tähtsust nii ajalooliselt kui ka tänapäeval, kuna neil on asendamatu roll Balti riikides ja Euroopas julgeoleku tagamisel. Eesti on uhkusega nende NATO liikmesriikide hulgas, kes kulutavad vähemalt 2% oma SKT-st kaitsele, nii et koos oma partneritega saame ellu viia ühist nägemust rahumeelsest, ühtsest ja vabast Euroopast,“ ütles Enn Eesmaa.

Avatud talude päev 2020 lõi KÜLASTUSREKORDI – avatud oli 281 talu, mida külastas kokku üle 213 000 inimese

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 21, 2020

NordenBladet – Avatud talusid külastas rekordarv inimesi! 18. ja 19. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 281 talu, mida külastas kokku üle 213 000 inimese. Tegemist on praeguseks kuuel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

„Avatud talude päevast on kujunenud suvine tippsündmus, mis toob maaettevõtteid ja talusid külastama tuhanded lastega pered – piltlikult öeldes maaõhk teeb vabaks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Nädalavahetus kinnitas COVID-perioodiga kaasnenud kasvavat huvi maaelu vastu ja seda, et Eestis toodetud toitu ja kaupa hinnatakse kõrgelt. Avatud talude päevast on kujunenud positiivse maaelu maine suurim kujundaja.“

NordenBladet külastas tänavu Avatud talude päeva raames Läänemaal Männa talus tegutsevat Eesti Seenefarmi (loe artiklit ja vaata pidligaleriid SIIT), Rõude muuseumi ja Rõude külamaja (artikli ja fotod leiate SIIT) ning Lääne-Eestis Haeskas asuvat Helina ja Margus Maripuu kaunist Tänava talu (vaata allpool asuvat galeriid).

Tänava talus on suur marja- ja õunaaed. Kasvatatakse kitsi, lambaid, Šoti mägiveiseid, kanu ning on ka väike poni. Pererahvas valmistab ka õie- ja marjasiirupeid ning marjasinepeid. (Fotod: 12x NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)

Avafoto: Tänava talu Läänemaal (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Loe ka:
Eesti: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu

Reisi Eestis: Haeska linnuvaatlustorn + FOTOD!

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 21, 2020

NordenBladet – Haeska linnuvaatlustorn asub Matsalu lahe põhjakaldal, Läänemaal. Tegu on parima vaadeldavusega linnutorniga Euroopas – ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht meelitavad nii rändlinde kui linnuvaatlejaid

Grupp Soome linnuvaatlejaid loetles 1997 aasta mais 24tunni jooksul Haeska linnuvaatlustornist 128 linnuliiki. Palju linde puhkab ja toitub rannaniidul ja vees. Heinamaad mujal Haeskas on lindudele toitumisaladeks.

Aktiivsetel kevad- ja sügisrände ajal peatub Haeskas palju linnuliike kelle hulgas on väike- ja laululuiged. Sügisese rände ajal kasutavad sookured Matsalu lahe tuulevarjulisi alasid puhkuseks.

Hea vaadeldavusega torni külastavad inimesed üle maailma. Tornist saab vaadelda roostikke, laidusid, veiste poolt hästi hooldatud rannaniite ja suurt veeala seal puhkavate ja toituvate lindudega.

Linnutorn ja puhkekoht asuvad eramaal, seetõttu on liikumine ning viibimine objektil lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni.

Haeska küla asub Läänemaal Matsalu lahe põhjakalda, 20 km kaugusel Haapsalust. Küla territooriumist umbes pool asub Matsalu Rahvuspargis. Küla keskel asub Haeska hoiuala eesmärgiga kaitsta väike-laukhanesid.

Küla läbiva tee pikkus on 7km. Külas asuvad põllumajandusmaad on piiratud metsaga millest osa on puisniidud. Lihaveiste poolt hooldatud Haeska rannaniidud on piirkonna suurimad.

Enamus taluhooneid asuvad küla läbiva tee ja kõrvalteede ääres. Aastaringselt elatakse umbes 30 talus. Haeska põhjaosas asub vana koolihoone kus õpetati lapsi kuni aastani 1943. Küla keskel asub endisesse kauplusesse rajatud Haeska Seltsimaja. Kunagine kauplus ehitati küla koorejaama kohale.

Küla lõunapoolses osas asub Haeska mõis, ehitatud 1560. Mõisahoone on olnud kasutuses koolina ja Matsalu Looduskaitseala õppebaasi ja muuseumina. Tänapäeval on mõis kasutusel majutushoonena.

Haeska paadikanalit kasutavad kalurid. Ammustel aegadel siirduti sealt jahile. Kuni Matsalu Looduskaitseala loomiseni aastal 1957 olid üheks jahilinnuks luiged.