Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: juuni 2020

Eesti: Tartu Ülikooli arvutiteadlased arendavad rahvusvahelist koostööd koroonaviiruse leviku uurimiseks

NordenBladet — Mainekas teadusajakirjas Nature Medicine avaldati artikkel „Building an international consortium for tracking coronavirus health status“, kus kutsutakse eri riikide teadlasi tegema koostööd, et ennetada tehnoloogiliste lahenduste abil järgmisi COVID-19 puhanguid. Eesmärk on selgitada välja, millised tegurid soodustavad ja pidurdavad koroonaviiruse levikut, ning selleks tehti ettepanek algatada koroonaviiruse leviku uuringute koostööprogramm (The Coronavirus Census Collective). Artikli kaasautorid on Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ja bioinformaatika vanemteadur Hedi Peterson.

Hedi Petersoni sõnul annab õigeaegne ja sobiv testimine inimesele küll konkreetse vastuse, kas viirusinfektsioon on parajasti aktiivne või on haigus juba läbi põetud, kuid pandeemia korral aitavad tehnoloogilised lahendused hinnata viiruse levikut üldisemalt. „Saame kindlaks teha, millises piirkonnas, millistes vanuserühmades ja missuguste sümptomitega viirus parasjagu levib. Nii on võimalik astuda ennetavaid samme ja olla ka otsuste tegemisel füüsilisest testimisest samm ees,“ ütles Peterson.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut avas koroonaviiruse puhangu algul veebilehel koroona.ut.ee küsitlusplatvormi COVID-19 sümptomitega inimestele. Küsimustikku sai kirja panna oma võimalikud kokkupuuted haigetega, esmased haigustunnused ja riskitegurid ning hiljem päevakaupa kirjeldada haigustunnuste muutusi ja oma käitumist. Küsimustik on veebilehel endiselt avatud ja nüüd, kui paljud on koroonaviiruse suhtes kas ninaneeluproovi või verest määratavate antikehade põhjal testitud, on neil võimalik oma testitulemused juba täidetud ankeedile lisada.

Samalaadseid veebiküsitlusi on tehtud ka teistes riikides, kuid enamik neist pole nii põhjalikud. Näiteks Iisraeli kolleegid, kelle ankeedist ka Tartu Ülikooli teadlased eeskuju võtsid, näitasid oma uuringuga üsna täpselt, kuidas sümptomite hulk ja levik aja jooksul geograafiliselt muutus. Sarnase täpsusastmega asukohainfot koguti ka Eestis koroonaviiruse häkatoni käigus loodud küsimustikuga koroonatest.ee, milleks kasutati GPS-koordinaatide andmeid.

Professor Jaak Vilo sõnul saab tehnoloogiliste lahenduste abil kaardistada sümptomeid ka ilma keerulise testimiseta ning sedasi tuvastada trende ja võimalikke puhangukoldeid. Uuringuandmed andsid esmase kiire ülevaate Eesti riigis toimuvast. Pandeemiad ei tunne aga riigipiire ning üleilmne koostöö võimaldab võrrelda erinevaid andmekogumisviise, teha järeldusi ja kontrollida nende paikapidavust,“ selgitas Vilo.

Rahvusvahelise koostöö eesmärk on võrrelda eri meetodite häid külgi ja ka puudusi ning otsida parimaid viise, kuidas tulevikus pandeemiatele kiiremini reageerida. Konsortsiumi kaudu võivad teadlased jagada erinevate andmeanalüüsi meetoditega saadud kogemusi ja võrrelda uuringute tulemusi, ilma et oleks tingimata vaja luua rahvusvahelisi superandmebaase. „Praegu on algamas uued uuringud, mille eesmärk on võrrelda eri riikide andmeid ja saada tänu palju suuremale andmehulgale usaldusväärsemaid tulemusi. Nendes võetakse arvesse nii osaleja enese antud andmeid kui ka palju keerukamaid ja üksikasjalikumaid terviseandmeid,“ lisas Vilo.

Lisateave:
Jaak Vilo, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, 504 9365, jaak.vilo@ut.ee
Hedi Peterson, Tartu Ülikooli bioinformaatika vanemteadur, hedi.peterson@ut.ee

 

Euroopa Liit avab juulist välispiiri, aga mitte Venemaale ja USA-le

NordenBladet — Euroopa Liit on otsustanud avada alates 1. juulist välispiiri, aga see jääb suletuks Venemaalt ja USA-st saabuvatele inimestele.

Ameeriklased jäetakse Euroopa Liidust kõrvale vaatamata sellele, et USA turistid on Euroopa riikidele oluline sissetuleku allikas, vahendab Daily Mail.

Samas näiteks avatakse Euroopa Liidu piir Hiinast pärit reisijatele. Lubatud riikide hulgas on ka Kanada ja Austraalia. Lubatud riikide nimekirja hakatakse täiendama iga kahe nädala tagant.

Eesti: Vanemahüvitist saab üha rohkem mehi

NordenBladet — Vanemahüvitise saajatest olid 2019. aastal 12% mehed ja neile maksti ühes kuus keskmiselt 1728 eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaire Raasik kinnitab, et naised said vanemahüvitiseks samal ajal keskmiselt 1133 eurot, mis on meestest 34% vähem. “Siiski on näha, et vanemahüvitise erinevus meeste ja naiste vahel vaikselt väheneb, sest ajalooliselt on käärid olnud veelgi suuremad,“ ütleb Raasik.

Riigi pakutud 10-tööpäevast isapuhkuse võimalust kasutas eelmisel aastal 58% isadest, mis on 19 protsendipunkti rohkem kui kuus aastat tagasi. Isapuhkuse kasutamine on alates 2013. aastast kasvanud, mil seda hakati tasustama puhkusele jääja keskmise töötasu järgi. Keskmiselt kasutatakse ära üheksa ja pool puhkusepäeva.

Sooline segregatsioon tööturul püsib

Meeste ja naiste koondumist eri ametikohtadele näitav ametialane sooline segregatsioon on Eestis alates 2006. aastast vähenenud. Meeste ja naiste koondumist eri tegevusaladele näitav tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samal ajal suurenenud.

„Sooline segregatsioon näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui ametikohta vahetaks 34,5% meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui oma tegevusala vahetaks 36,9% meestest või naistest,“ selgitab Raasik.

Mehi töötab rohkem näiteks ehituse, veonduse ja laonduse tegevusaladel ning naisi hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Meeste seas on oluliselt rohkem näiteks seadme- ja masinaoperaatoreid ning naiste hulgas tippspetsialiste ja teenindustöötajaid.

Soolise võrdõiguslikkuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet sotsiaalministeeriumi tellimusel, et saada aru, millised muutused ühiskonnas toimuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Eesti: Rida määrusemuudatusi loob ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kobareelnõu, millega muudetakse põllumajandus- ja maaeluministri määruseid, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks. Kokku tehakse muudatusi 11 määruses.

„Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatused võimaldavad tagada toetusraha parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Ministri sõnul luuakse toetuse saajatele paindlikumad võimalused – näiteks muudatuste järgselt ei kohaldata maksuvõla puudumise nõuet nendel toetuse saajatel, kes esitasid 2020. aastal alates 12. märtsist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse maksmiseks maksetaotluse ning samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegasid.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb ellu viia 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused on rahuldatud. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal, tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra.

 

 

Eesti: Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse küsib Rataselt, kas 1. juulist pääseb välistööjõud Ukrainast Eestisse

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse saatis Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse, kus soovib teada, kas alates 1. juulist pääseb välistööjõud Ukrainast Eestisse nagu on öelnud siseminister Mart Helme.

Viimases Riigikogu infotunnis vastas siseminister Kruuse küsimusele, et Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, et piir kolmandate riikidega avaneb 1. juulist. Helme ütles siis, et need tööload, mille Eesti ettevõtjad on juba taotlenud ja mille eest riigilõivud ära maksnud, saab siis kasutusele võtta.

Kruuse sõnul oleks välistööjõu kaasamine pärast piiride avamist otsustava tähtsusega, sest näiteks Postimehes on Laari talu perenaine Kadri Nebokat öelnud, et kui 1. juulist väljastpoolt Euroopa Liitu hooajatöölisi Eestisse ei lubata, jääb tema maasikapõllul kaks kolmandikku saagist põllule.

Kruuse sõnul on Eestis teatud sektorites, mille hulka kuulub ka põllumajandus, alati rakendatud välistööjõudu, olgu selle põhjuseks siis vastavate spetsialistide puudumine Eesti tööjõuturul või kohaliku tööjõu huvipuudus pakutava töö vastu. Seetõttu soovib ta peaministrilt teada, kas alates 1. juulist saab Eestisse siseneda täiendav tööjõud Ukrainast.