Teisipäev, aprill 23, 2024

Monthly Archives: juuni 2020

Värske statistika: Koroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri – 498 779 inimest on viirusesse SURNUD

NordenBladet – Ametlikel andmetel põhineva statistika kohaselt ületas koroonaviirusega nakatunute arv maailmas pühapäeva lõunal kümne miljoni piiri. Seda näitasid nii uudisteagentuuri AFP koostatav arvestus, kui ka USA Johns Hopkinsi ülikooli peetav statistika. Kokku on tänase seisuga maailmas koroonaviirusetõttu surnud 498 779 inimest.

Pooled nakatumistest langevad Ameerika Ühendriikide ja Euroopa arvele. Euroopas on registreeritud 2 637 546 nakatumist ja 195 975 surma. Ühendriikides on koroonaviirus tuvastatud 2 510 323 inimesel, COVID-19 tõttu on surnud 125 539 inimest.

Alates 21. maist on nakatumiste arv kiiresti kasvanud. Viimase kuue päeva lisandus miljon uut juhtu.

Kõige kiiremini levib uus koroonaviirus Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides. 21.-27. juunini lisandus selles regioonis 408 401 uut nakkusjuhtu võrreldes 253 624 juhtumiga USA-s ja Kanadas ning 121 824 juhtumiga Euroopas.

COVID-19 on nõudnud Ladina-Ameerikas 110 695 inimese elu, haigestunuid on 2 432 558.

Kõige rängemalt on mõjutatud Brasiilia, kus on tuvastatud 1 313 667 nakatumist, neist 246 088 viimase seitsme päeva jooksul. Järgnevad Peruu (275 989 nakatunut), Tšiili (267 766), Mehhiko (212 802) ja Colombia (88 592 nakatunut).

Aasias on samuti näha nakkuste arvu tõusu, seda eriti Indias, kus on registreeritud 528 859 nakkusjuhtu. Neist 118 398 lisandus viimase seitsme päevaga.

Indiale järgnevad Pakistan ja Bangladesh vastavalt 202 955 ja 137 787 nakatunuga.

Euroopas on viimase kuu jooksul lisandunud alla 20 000 nakatumise päevas, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on hoiatanud nakkuste arvu märkimisväärse tõusu eest.


Avafoto: Pexels
Allikas: coronavirus.jhu.edu

LÄTI haiguste kontrolli ja ennetamise keskus: Viimaste päevade koroonanakkused on seotud reisidega Rootsi ja Venemaale

NordenBladet – Lätis viimasel kahel päeval registreeritud neli uut koroonanakkust on seotud reisidega Rootsi ja Venemaale, ütles haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse kõneisik pühapäeval.

Läti tervishoiuvõimud teatasid pühapäeval ühest ja laupäeval kolmest uuest nakatumisest. Neist üks on seotud reisimisega Rootsi. Ülejäänud kolm on aga nakatumised kokkupuutest Venemaal käinud inimestega.

Lisaks Venemaale ja Rootsile on viimasel kahel nädalal leidnud kinnitust ka nakatumised, mis on seotud Ukrainaga.

Hallandsposten: Lõuna-Rootsis Laholmis peetud tudengitepidu põhjustas uue koroonapuhangu

NordenBladet – Lõuna-Rootsis peetud suurelt tudengipeolt hakkas levima koroonaviirus ning arstid kardavad nakatumiste arvu laiemat tõusu. Rootsis tuvastati mitmel noorel koroonaviirus pärast riigi lõunaosas Laholmis peetud tudengitepidu, teatas ajaleht Hallandsposten.

Nakkushaiguste arsti Mats Erntelli sõnul olid kõik ravile tulnud ning positiivse koroonaproovi andnud tudengid viibinud samal erapeol. Erntell sai asjasse selgust koos valla tervishoiutöötajate ning perearstiliiniga.

“Varem pole viirus Laholmis väga levinud, seetõttu on olemas risk, et viirus hakkab laialdaselt levima,” lausus Erntell Hallandspostenile.

Kahtlustatakse, et ka möödunud nädalal sai Kesk-Rootsis Hälsinglandis peetud tudengipeolt alguse sarnane viirusepuhang. Toona suudeti peoga siduda umbes 30 nakatunud inimest.

Ka Ida-Götamaa maakonnas sai nakkuste arvu kasv alguse ilmselt tudengite peolt.

Piirkonna tervishoiuteenuste juht Rickard Lund ütles möödunud nädalal, et nakatunute keskmine vanus on langenud ning kasvanud on haiglaravil ja intensiivravil viibivate noorte inimeste hulk.

KESKKOND: Põhjamaad teatasid radiatsioonitaseme kergest tõusust juunis – radioaktiivseid isotoope avastati Soomes ja Skandinaavia lõunaosas

NordenBladet – Põhjamaad teatasid sel nädalal radiatsioonitaseme kergest tõusust Põhja-Euroopas juunis, Hollandi ametnike sõnul võis allikas olla Venemaa lääneosas ja viidata tuumaelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas.

Vene uudisteagentuur TASS aga teatas viitega riikliku tuumaenergiaoperaatori Rosenergoatom esindajale, et kaks tuumaelektrijaama Venemaa loodeosas ei ole teada andnud ühestki probleemist.

Peterburi lähistel asuv tuumaelektrijaam Leningrad ja Murmanski lähedal asuv Koola tegutsevad normaalselt, radiatsioonitase on normi piires, edastas TASS.

Soome, Norra ja Rootsi radiatsiooni ja tuumaohutuse järelevalveagentuurid ütlesid sel nädalal, et avastasid inimestele ja keskkonnale kahjutus koguses radioaktiivseid isotoope Soomes, Skandinaavia lõunaosas ja Arktikas.

Juuni alguses avastati Norras jood-131 isotoope, Rootsis ja Soomes aga tseesium-134, tseesium-137, koobalt-60 ja ruteen-103 isotoope.

Rootsi radiatsiooniohutuse agentuur ütles teisipäeval, et praegu ei ole võimalik kinnitada, mis võis olla (radioaktiivsuse) tõusnud taseme allikas või kust radioaktiivseid isotoope sisaldanud pilv või pilved Põhja-Euroopa taevasse jõudsid. Soome ja Norra tuumaohutuse agentuurid on samuti arutlenud potentsiaalse allika üle.

Hollandi riiklik avaliku tervise ja keskkonna instituut ütles reedel, et analüüsis Põhjamaade andmeid ning need arvutused näitavad, et radionukliidid (radioaktiivsed isotoobid) tulid Lääne-Venemaa suunalt.

“Radionukliidid on kunstlikud, see tähendab, need on inimese loodud. Nukliidide ülesehitus võib viidata kütuseelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas,” ütles Hollandi agentuur, lisades, et konkreetset allika kohta ei saa tuvastada mõõtmiste piiratud arvu tõttu.

Tuumakatsetuste keelustamise lepingu organisatsiooni tegevsekretär Lassina Zerbo ütles reedel, et organisatsiooni radiatsiooniandurid Rootsis tuvastasid mitme kahjutu isotoobi kerge tõusu Loode-Euroopa õhuruumis.

Rosatomenergo kõneisik ütles laupäeval TASS-ile, et radiatsioonitase Leningradi ja Koola tuumaelektrijaamas ja nende ümbruses püsis juunis muutumatuna ja mingeid muudatusi ei ole nähtud ka praegu.

“Mõlemad jaamad töötavad tavarežiimil. Ei ole olnud mingit kurtmist seadmete töö üle,” tsiteeris TASS Rosatomenergo kõneisiku sõnu. Tema sõnul ei ole teada antud ühestki vahejuhtumist, mis oleks seotud radionukliidide õhku sattumisega.

Eesti: Maaelu arengukavast rahastatavate laenude intressid muutuvad ettevõtjatele soodsamaks

NordenBladet — Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingu, mille kohaselt muutuvad COVID-19 viiruse mõju leevendamiseks ettevõtjate jaoks soodsamaks Eesti maaelu arengukavast (MAK) 2014–2020 rahastatavad laenutooted.

„Nüüdsest muutuvad eriolukorra tulemusel ettevõtjate jaoks soodsamaks ka MAKi meetmete kaudu rahastatavad laenutooted, mis on igati hea uudis,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Sõltuvalt kliendist saab muudatuse mõju mõõta 1–3 protsendipunkti suuruse intressilangusega.“

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul eraldas valitsus sihtasutusele COVID-19 mõjude leevendamiseks laenuressursi 100 miljonit eurot. Praeguse muudatusega ühtlustatakse eri rahastamisallikatest antavate laenude hinnastamist – see muudab nn COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale vähem kulukaks ka MAKi rahastusega laenutooted.

Muudetud rahastamislepingu kohaselt on MESil tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus taotluse alusel sõltuvalt laenu tagatise suurusest langetada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% pluss EKP määr. Intressi määramisel lähtub sihtasutus viite- ja diskontomäärade teatises kirjeldatud metoodikast ja sihtasutuse COVID-19 meetmete hinnastamispoliitikast. Muudatus võimaldab intressi langetada nii sõlmitud kui ka uute laenulepingute korral.

Leping jõustus 23. juunil pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.