NordenBladet — Espoos hakkas täna, reedel tööle koroonaviiruse drive-in testimispunkt. Tapiolasse sõitis kohale matkabuss, millesse on sisustatud testimispunkt. Bussil on peal tervisekeskuse Mehiläinen kirjad. Autos on mitu inimest, kes võtavad proove Soome terviseameti tellimusel. Mehiläinen on teinud terviseameti tellimusel teste alates 16. märtsist, vahendab Iltalehti.
Testimiseks tuleb autoga sõita juurde, testimisbussist tuleb välja inimene, kes võtab proovi. Proovi võtmise ajal autost väljuma ei pea. Nõudlus testimise järgi on suur ja teste tehakse nüüd palju.
NordenBladet — Nädalavahetusel toimunud online hackathonil töötati välja hindamiskeskkond, mille abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.
? Online TESTI eesti, vene ja inglise keeles saate teha SIIN
„Meie jaoks on oluline, et inimesed ei jääks oma murega üksi ja saaksid lihtsasti esmase info, kuidas edasi toimetada,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Priit Tohver. „Kuna praegu on perearstidel ja nõuandeliinidel tohutu koormus, otsustasime luua rakenduse, mis aitaks inimestele anda need lihtsad suunised, mida teha. Muu hulgas saab Terviseamet kogutud andmetest täiendavat infot, millest edaspidi juhinduda.“
„Kui kuulsime, et Garage48 kutsub kokku idufirmasid, et koroonaviiruse kriisile tehnoloogilisi lahendusi leida, otsustasime ka oma meeskonnaga osaleda ja kriisi leevendamisse panustada,“ ütles Montonio Finance tehniline juht ja kaasasutaja Kristofer Turmen. „Kuna Sotsiaalministeeriumi probleemipüstius ühtis meie ideega, siis ühendasime jõud ja tulemusena sündis lihtne enesehindamistest.“
13.– 15. märtsini toimus Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud hackathon, mille eesmärk oli arendada lahendusi, mis toetavad koroonaviiruse levikust tekkinud olukorda leevendada. Ühe lahendusena töötati välja veebipõhine hindamisküsimustik, mis annab inimesele esmased käitumisjuhised, kuidas on murega edasi käituda. „Meil on hea meel, et koostöös Terviseameti, Montonio meeskonna ja erinevate motiveeritud vabatahtlikega õnnestus online-test kiiresti üles seada,“ ütles Tohver.
Terviseprobleemi korral saab nõu küsida perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220, välismaalt helistades +372 634 6630. Lisainfo koroonaviiruse kohta on leitav Terviseameti kodulehelt: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
NordenBladet —Õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise ja Päästeameti ülesannetega.
Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu kiireloomulise menetlemise tingib vajadus anda kriisiabi telefoni 1247 tööle õiguslik alus. „Lisaks häirekeskuses töötavatele inimestele peab riik praeguses kriisiolukorras kaasama vabatahtlikke, kellele tuleb anda töö tegemikeks vajalik juurdepääs patsiendiinfole ning tagada neile ka sotsiaalsed garantiid,“ ütles Karilaid. „Parlament peab õiguslike aluste loomisel olema kiire ja paindlik.“
Eelnõu (128 SE) näeb ette anda kriisiinfo lisaoperaatoritena töötavatele vabatahtlikele õiguse edastada patsiendiinfot, kus ja millal on isikule osutatud tervishoiuteenust, kuid ei võimalda anda ülevaadet terviseseisundist. Info saamiseks tuleb küsijal öelda nii oma kui küsitava isiku nimi ja isikukood.
Komisjoni liikme Heljo Pikhofi sõnul on põhjendamatu, et eelnõuga soovitakse anda vabatahtlikele juurdepääs inimeste terviseandmetele. „Inimeste isiku- ja terviseandmed on niivõrd delikaatsed ja ei ole õige teha need vabatahtlikele kättesaadavaks,“ ütles Pikhof.
Häirekeskus käivitas üleriigiline abi- ja infoteenusenumbri 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta.
Eelnõu väärtustab ka vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele.
Komisjonile jagas selgitusi siseminister Mart Helme, kelle sõnul kasvab järjest vabatahtlike roll päästevaldkonna töötajate hulgas ning ka nemad peavad olema sotsiaalsete tagatistega sama moodi kaitstud nagu kutselised töötajad.
NordenBladet —Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis eile intervjuu Sõdurilehele ja vastas sotsiaalmeedias talle esitatud küsimustele seoses eriolukorraga riigis ning sellest tingitud muudatustega kaitseväes.
NordenBladet —Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu.
„Kodusel ja kodusemal režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist kasvu,“ nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „On äärmiselt oluline mõista, et diagnoositud koroonaviiruse või tolle kahtluse korral kogutaks ka jäätmeid tavapärasest teisiti.“ Tollepärast on ministeerium pannud kokku vastused koroonapuhangu ajal tekkida võivatele põletavatele jäätmeküsimustele.
Heinma rõhutas, et viirust kandes on kõige olulisem enda ja teiste tervis, mistõttu tuleb vastupidiselt tavareeglitele panna kõik endaga otseselt kontaktis olnud jäätmed ühte kilekotti, sulgeda too hoolikalt ning visata segaolmejäätmete sekka. „Nimetagem neid koroonajäätmeteks, mida tuleb käsitleda nakkusohtlikena ning nad tavaprügist eraldi hoida. Kui aga viirust ega otsest viirusekahtlust pole, jätkub kõik tavapäraselt. Kindlasti tuleks jätkata biojäätmete eraldi kogumist,“ lisas Heinma.
Koroonaviiruse levikuga seotud jäätmeteemalised korduma kippuvad küsimused lähevad üles Keskkonnaministeeriumi kodulehele ning neid täiendatakse jooksvalt.
Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?
Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita!
Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid, kuhu need panna?
Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega, kuniks olete tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis mitte visata võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid panna need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui te pole kindel, kas teie jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtuge neisse pigem kui nakkusohtlikkesse.
Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?
Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on sulgetud kilekotti ja viimane tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.
Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun nagu kõik isolatsioonis, siis kuidas jäätmete sortimisega on?
Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võite jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätikud ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.
• Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
• Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutate näiteks kauplustes käimiseks vm, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
• Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates, tervishoiuasutustes?
• Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid tulebarvata nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
• Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoius tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist.
Kas ja kuidas saab eriolukorras jäätmeid ära anda?
• Esmalt palun veenduge, et jäätmete kogumiskohad üldse avatud on. Praeguseks on suurem osa neist oma uksed ajutiselt sulgenud ja jäätmete vastuvõttu ei toimu. Lisaks kehtib praegu soovitus püsida kodudes ning mitte puutuda kokku teiste inimestega.
• Kui aga siiski on võimalus ja karjuv vajadus jäätmeid ära anda, siis tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja hoida distantsi. ID-kaardiga tohib tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada näiteks tema aadressi küsides.
• Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
Mida pean teadma, kui hoian jäätmejaama sel keerulisel ajal avatuna?
• Oma töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ning oluliselt suurendada hügieeninõudeid.
• Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
• Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks distants: et ei oleks kokkupuudet järjekordades seistes jms.
• Jäätmejaamas tuleb regulaarselt kasutada desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud rohkelt kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
• Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, tuleb KOVil jagada inimestele sellekohast infot. Elanikel võib kodus olles tekkida soov kasutada vaba aega majapidamise korrastamiseks ning KOV peaks andma elanikele teavet, kas ja millal on võimalik jäätmejaama kasutada.
• Elanikel tuleks soovitada ka avatud jäätmejaamade kasutamisest võimalusel hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud. Nii on jäätmejaama töötajatel kui elanikel endal ohutum.
• Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötades on äärmiselt oluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga.
Millised nõuded on jäätmete käitlejatel eriolukorras?
• Taas kord – tööandja peab garanteerima, et tema töötajad oleksid võimalikest ohtudest ja eriolukorra käitumisjuhistest teadlikud. Kehtivad kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõuded, sh ohutusnõuded jäätmete käitlemisel.
• Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk inimesed ei tohiks jäätmetega kokku puutuda.
• Rohkelt kasutatavad pinnad, nagu näiteks uksenupud ja -lingid, seadmed jm, tuleb regulaarselt desinfitseerida.
• Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.
