Pühapäev, juuli 20, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Valitsus toetas Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise kava

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus toetas Keskkonnaministeeriumi plaani ühendada Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa valitsuse mullu 1. augustil heaks kiidetud riigireformi kavast. Valitsuskabinet andis nüüd, pärast vastava analüüsiga tutvumist rohelise tule ühendamisega edasi minna ning Keskkonnaministeerium valmistab ette ja esitab lähiajal valitsusele selleks vajalike seadusemuudatuste eelnõud.

„Läbiviidud analüüsi tulemusel oleme veendunud, et kahe asutuse liitmisel saame muuta keskkonnavaldkonna teenused paremaks ja mõjusamaks,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon teevad ka praegu tihedat koostööd, kuid ühenduses peitub siin kahtlemata jõud. Selge on ka see, et inimestel on lihtsam oma keskkonnaasju ajada ühes asutuses. Kokkuvõttes võidavad kahe asutuse ühendamisest nii keskkond kui ka ühiskond.“

Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise abil. Palgakulude vähenemist pole ette näha, sest keskkonnavaldkonna palgatase jääb ülejäänud riigisektori keskmisest märgatavalt maha.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et riigireformi käigus loodava ühendasutuse puhul lähtutakse põhimõttest, et tulevane asutus peab olema esindatud kõikides maakondades. „Tegeleme rahandusministeeriumi riigihalduse ekspertidega aktiivselt riigimajade projekti elluviimisega, et pakkuda asutusele maakonnakeskustes kaasaegset töökeskkonda ja paindlikku teenuste osutamise võimalust.“

Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine on olnud plaanis ka varem, kuid pole saanud piisavat poliitilist toetust. Ühe vastuargumendina on kahtluse alla seatud järelevalve sõltumatuse säilimise küsimus. Sõltumatuse kadumise kartuse taga on muu hulgas olnud ekslik arusaam, nagu kontrolliks Keskkonnainspektsioon Keskkonnaameti tegevust, sh keskkonnalubade väljaandmist. Tegelikult kontrollib Keskkonnainspektsioon mitte Keskkonnaametit, vaid seaduste ja loanõuete täitmist. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kõigis keskkonnavaldkondades, menetleb kohtuväliselt keskkonnaalaseid väärtegusid ning uurimisasutusena ka keskkonnakuritegusid. Järelevalve küsimusele sõltumatu hinnangu saamiseks telliti õigusalane analüüs advokaadibüroolt AB Eversheds Sutherland Ots ja Co, kes kinnitas, et nii loamenetluse kui järelevalve sõltumatus asutuste ühendamisel säilib.

Kuna varasemates debattides on kõlanud ka ettepanek ühendada Keskkonnainspektsioon hoopis Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), siis küsiti analüüsi käigus ka PPA seisukohta. Politsei ei pea seda mõtet otstarbekaks ega toeta Keskkonnainspektsiooni liitmist PPA-ga.

Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab nende ühendamisel loodav amet Keskkonnaameti nime all tööd 1. jaanuaril 2021.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Algab perearsti saatekirjaga koroonaviiruse laiendatud testimine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riik, perearstid ja erameditsiiniettevõtted alustasid koostööd, et juba lähipäevil käivitada 8 Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine, mille vastus antakse ühe tööpäeva jooksul.   

Esimene drive-in põhimõttel tegutsev proovivõtukoht avatakse juba homme Tallinnas ning järgnevatel päevadel Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Tegeletakse ka kodustestimise teenuse võimaldamisega lähipäevadest. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel ühe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

„Eestis on tehtavate testide arv pidevalt kasvanud ja oleme selles osas paljudest riikidest ees. Tulenevalt WHO soovitustest ja ka avalikust ootusest laiendab riik koostöös erasektoriga veelgi koroonaviiruse testide tegemise võimalusi,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Testimisel on jätkuvalt esmatähtis meditsiiniline näidustus, see tähendab, et vaid põhjendatud kaalutlustel on perearstidel edaspidi võimalik koostada saatekiri, mille alusel saab arst määrata inimesele COVID-19 testi läbiviimise. Jätkuvalt on kõige olulisem riskirühmade (eakad ja kroonilised haiged), tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate ja teiste COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimeste testimine.”

SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp: „Kõigepealt olgu mainitud, et SYNLABi koostöö Terviseametiga algas juba enam kui 2 nädalat tagasi, millal Terviseameti järel esimesena alustasime COVID-19 haiguse diagnostikat TA tugilaborina. Uue, laiendatud testimise juures on oluline fakt, et riik, erameditsiiniettevõtted ja perearstid panid seljad kokku, pingutades ühiselt viiruse levikule piiramise nimel. Perearstid otsustavad testimise vajaduse ja tellivad analüüsi, SYNLAB, Medicum, Qvalitas, Corrigo, Ida.Viru Keskhaigla, Fertilitas, Kuressaare haigla jt korraldavad proovide võtmise, SYNLAB logistika ja proovide testimise oma laboris. Lisaks drive-in kohtadele korraldame ka proovide võttu kodus patsientidelt, kellel on selleks näidustus. Ühiselt on loodud testimise kõnekeskus, kuhu suundub perearstidelt elektrooniline saatekiri, mille alusel võetakse patsientidega ühendust aja broneerimiseks ja hiljem ka tulemustest teavitamiseks. Aktiivne koostöö ja usaldus partnerite vahel on sellise kriisi alistamise võti.“

Terviseamet on koostöös perearstidega välja töötanud juhise, mille alusel saavad arstid panna koroonaviiruse diagnoosi ka sümptomite alusel ilma laboratoorse testita. Seetõttu annab perearst hinnangu ja suunab testimisele vaid need, kes seda testimist tõesti vajavad.

Eesti Perearstide Seltsi liige, dr Argo Lätt: „Kõik, kes hakkavad nüüd perearstidele helistama, panen teile südamele, et usaldage oma perearsti otsust. Sõltumata laiendatud testimisega alustamisest on ennekõike tähtis tajuda, et viiruse levikut aitab kõige paremini tõkestada iga inimese vastutustundlik käitumine, mitte testimine. Seetõttu – võtke kodus püsimist tõsiselt, peske ja desinfitseerige käsi. Lihtsa viirusinfektsiooni sümptomeid võib ravida kodus. Test ja selle tulemus ei muuda haiguse kulgu. Küsimuste korral konsulteerige oma perearstiga“

Tähelepanu! Kõige olulisemad sammud haigestumisel:

  • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid
  • Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Viiruse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112. Kiirabi edaspidi proove võtma ei hakka, vaid sõidab välja üksnes siis, kui on vaja osutada vältimatut abi.

Laboris analüüsitakse ninaneelu proovist COVID-19 haigust (Coronavirus Disease 2019) põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 olemasolu. Tegemist on WHO poolt tunnustatud, Terviseameti ja teiste haiglate poolt kasutatava meetodiga.

Avafoto: Pexels
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Eriolukorra lõpuni väljastatakse ravimeid apteegist kuni kaheks kuuks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalminister Tanel Kiik vähendas ravimite kättesaadavuse tagamiseks ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võib alates tänasest kirjutada krooniliste haiguste ravimeid välja kuni kaheks kuuks. Korduvretsepti puhul võib apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimeid võib ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

„Ravimite väljakirjutamine ja müük on viimastel nädalatel oluliselt kasvanud. Ravimiameti hinnangul võib ravimite nõudluse suurenemine koostoimes teiste rahvusvahelises eriolukorras kehtestatud piirangutega põhjustada ravimite kättesaadavuse vähenemist. Kuigi praeguseks ei ole ravimiametile teatatud COVID-19 sümptomite leevendamiseks vajalike ravimite tarneraskustest, ei saa neid olukorra muutudes välistada,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Meie ülesanne on tagada, et olemasolevaid ravimeid jätkuks kõigile, kes neid vajavad. Seepärast vähendame ravimite väljakirjutamise ja väljastamise koguseid, et ennetada ravimite massilist kokkuostmist.“

Tänasest jõustuvad järgmised muudatused:

  • Tervishoiutöötajal on lubatud kirjutada ravimeid välja kuni kaheks kuuks;
  • Apteegist võib väljastada ravimit ainult ühe korduvretsepti alusel ja kuni kaheks kuuks;
  • Apteegist ravimit väljastades tuleb arvesse võtta varem välja ostetud ravimikoguseid ja väljastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks kaheks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul ravi lõpuni;
  • Erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljastamata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravimi väljastamise põhjuse dokumenteerima;
  • Käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

„Viimase nädala jooksul on paljud inimesed ostnud apteegist retseptiravimeid korraga kõigi väljakirjutatud retseptide alusel ja koguses. Samuti varutakse ebavajalikult suurtes kogustes käsimüügiravimeid,“ selgitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Ravimeid on ja tuuakse juurde, aga selleks, et ravimite väljaostmine saaks toimuda asjakohases tempos ning et ükski abivajaja ei jääks apteegis vajaliku ravimita, on mõistlik seada piirangud ravimite väljakirjutamise ja müügi kogustele. Palume kõigilt mõistvat suhtumist, tegemist on ajutise eriolukorraga.“

Eesti Haigekassa andmeil on ravimite väljakirjutamine viimastel nädalatel kasvanud keskmiselt 40% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ning ravimite müük apteegis ligi 50%.

Ettepaneku ravimite väljakirjutamise ja apteegist väljastamise piirangute seadmiseks on teinud mitmed ravimivaldkonna organisatsoonid, nii ravimitootjate, hulgimüüjate, apteekide kui arstide esindajad. Kehtestatud piirangute rakendamise toetamiseks luuakse digiretsepti süsteemis korralduse täitmist hõlbustavad ja tagavad tehnilised lahendused.

Piirangud kaotatakse hiljemalt eriolukorra lõppemisel.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Möödunud aastal jätkus eluaseme hinnaindeksite kasv

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaameti andmete kohaselt tõusis eluaseme hinnaindeks möödunud aastal 2018. aasta keskmisega võrreldes 7%, korterite hinnad 6,9% ja majade hinnad 7,3%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 7,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 6,4% ning ülejäänud Eestis 4,9%.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes kolmanda kvartaliga 2,9%, korterite hinnad tõusid 3,3% ja majade hinnad 1,9%.

Võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga oli eluaseme hinnaindeksi muutus 8,2%, korterite hinnad tõusid 9,2% ja majade hinnad 5,8%.

Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Seda arvutatakse korterite ning majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 5,4% võrreldes 2018. aasta keskmisega.

Hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 1,6% ja võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 7,1%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeksi osad on eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Aastaindeksid arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid rahandusministeeriumi tellimuse alusel.

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

 Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (aasta ja IV kvartal).

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Tootjahinnaindeksit mõjutab enim elektrienergia hinnalangus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaameti andmete kohaselt langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 2,6%. Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuariga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises. Mõju avaldas ka toiduainete tootmise hinnatõus.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning elektroonikaseadmete, paberi ja pabertoodete tootmises, samuti hinnatõus metalltoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2020
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Jaanuar 2020 – veebruar 2020, % Veebruar 2019 – veebruar 2020, %
KOKKU -0,7 -2,6
Töötlev tööstus -0,5 -1,1
Mäetööstus 0,1 3,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -4,6 -25,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 -9,0

Ekspordihinnaindeks langes jaanuariga võrreldes 0,3%. Kõige rohkem langes elektrienergia, naftasaaduste ja turbatoodete hind ning tõusis nahktoodete ja jalatsite, tekstiiltoodete ning elektroonikaseadmete hind. Võrreldes 2019. aasta veebruariga langes ekspordihinnaindeks 1,0%.

Impordihinnaindeks langes jaanuariga võrreldes 0,6%. Keskmisest enam langes naftasaaduste, elektrienergia ning masinate ja seadmete hind, tõusis aga toormetsa, põllumajandussaaduste ning keemiatoodete hind. Võrreldes 2019. aasta veebruariga tõusis impordihinnaindeks 0,3%.

Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6. märts 2020. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikaamet kogub ja analüüsib andmeid statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ tegemiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...91011...39Page 10 of 39