NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes ülevaade koroonaviiruse levikust põhjustatud raskuste leevendamise abipakettidest põllumajandusele ja maaelule.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele ja maaelule on vaja abi anda kiiremas korras. „Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Maaeluministeerium peavad kiiresti välja töötama tegevuste tervikpaketi, et leevendada koroonapuhangust tulenevaid majanduslikke raskusi põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele,“ ütles Tamm. „Vaja on tagada maal ettevõtluskindlus ja jätkusuutlikkus,“ rõhutas Tamm. „Vahendeid on vaja ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks.“  Tamm selgitas, et valitsuse kavandatud abipaketi kaudu saavad maaettevõtted pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole kuni 50-miljonise käenduse, kuni 100-miljonise käibelaenu või kuni 50-miljonise maakapitali saamiseks. Kuid samas on vaja tuua selgus, miks on arvestatud just sellise rahasummaga.

„Abipaketi meetmete rakendamine on kiiresti vaja teha lihtsaks ja reeglid arusaadavaks, et abi taotlejad ei peaks takerduma bürokraatia taha,“ ütles Tamm.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on meetmete eduka rakendamise eeltingimuseks operatiivse ja selge informatsiooni esitamine ning taotluste kiire läbivaatamine.

„Põletav küsimus on seotud põllumajanduses hooajalise tööjõu kasutamisega. See mõjutab tugevasti põllumajanduses tööde korraldamise mahtu. Kui töö jääb tegemata, siis satutakse raskustesse, millel võib olla pikemaajaline mõju ettevõtte käekäigule,“ ütles Kruuse. Ta rõhutas, et kriisi ajal on iga sent tähtis, mistõttu peame lugema raha ja suunama abipaketi vahendeid sinna, kus on selle järgi kõige suurem vajadus.

Vajalik oleks ette näha ka riigi poolt maksusoodustuste tegemine ja maksuintresside arvestamise peatamine seoses koroonakriisiga ning võimaldada maksuvõlgade ajatamist kehtivast määrast madalama intressiga.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil muudatust keskkonnatasude seaduses saastetasude rakendamise kohta vesiviljelussektoris ning otsustas aruteludega jätkata järgmisel komisjoni koosolekul.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar selgitas, et komisjon soovib muuta seadust nii, et erisus ei laieneks mitte konkreetse sektori vaid tegevuse põhisel. Eesmärk on vabastada ettevõtjad saastetasu kui seaduses nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. „Ettepanek hõlmab vaid neid tegevusi, mis on seotud otseselt toitainete, näiteks sööda või väetise, kasutamisega ning ei laiene muudele tegevustele, millest tulenevalt satub elusorganismide kasvatamise käigus või selle tulemusena seaduses nimetatud aineid ja ühendeid keskkonda. Kuna ei olnud üheselt mõistetav kuidas hakkab toimuma edaspidi järelvalve, et ettevõtjad ei teostaks ülesöötmist/üleväetamist siis otsustati aruteluga jätkata järgmisel komisjoni istungil,“ ütles Savisaar. Ta rõhutas, et keskkonnatasude rakendamise lähtealuseid täiendatakse lähtudes keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist.

Savisaar tõdes, et Eesti vesiviljelussektor on väike, mistõttu on kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal, kuid sektori potentsiaal on suur ning otsuse langetamisel ei tee me hinnaalandust keskkonna kaitsmisel.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender toonitas, et vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. „Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine,“ ütles Alender.

Allikas: Eesti Riigikogu