Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: märts 2020

Euroopa Komisjon kehtestas tingimused, mille alusel tohib kriisiolukorras kasutada ajutiselt kaupade impordil originaalsertifikaadi koopiat

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kriisiolukorraga seotud logistilistel põhjustel on Euroopa Liidu piiripunktides olnud raskusi paberil originaalsertifikaadi esitamisega. Probleem võib tekkida juhul, kui sertifikaadil on viga, muudetakse kaubasaajat või muudel asjaoludel, kui peatatud lennuliikluse tõttu on raskusi paberil originaalsertifikaadi õigeaegse kohalesaatmisega.

Euroopa Komisjon saatis Euroopa Liidu välistele kaubanduspartneritele ja saatkondadele teavituse, et import ELi võib ajutise kriisiolukorra abinõuna toimuda ka originaalsertifikaadi koopia alusel järgmistel tingimustel.

  • Kui Euroopa Liidu välisel riigi on juurdepääs ELi süsteemile TRACES;
  • kui ELi välisel riigil ei ole juurdepääsu süsteemile TRACES, siis välisriigi pädeva asutuse meiliaadressilt tuleb sertifikaadi koopia saata otse piiripunkti meiliaadressile. Sobivate piiripunktide loetelud leiab Euroopa Komisjoni (DG Sante) kodulehelt ja need on järgmised:

Euroopa Komisjon on palunud sarnaseid abinõusid rakendada ka liiduvälistel riikidel, sest originaalsertifikaadi esitamisega on olnud probleeme ka ELi eksportijatel.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Homsest rakendub Euroopa Liidus määrus toidu põhikoostisosa päritolu märkimise kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Alates homsest, 1. aprillist rakendub Euroopa Liidus määrus, mille kohaselt on ettevõtetel kohustuslik märkida pakendile toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada.

„Pakenditel on sageli sõnu ja pilte, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolu kohta. Määrus toob sellesse teemasse suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb edaspidi põhitooraine päritolu välja tuua,” selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Vabatahtlikud päritoluviited võivad olla sõnad (nt „Eesti toode“ või „eestimaine“) või sümbolid (nt riigilipud), millest saab teha järeldusi põhikoostisosa(de) päritolu kohta. Kui need tooted ei ole valmistatud sama päritolu põhikoostisosadest, siis peab tarbijatele sellest teada andma.

Kuigi uued nõuded hakkavad kehtima 1. aprillist, võivad lähtuvalt üleminekusätetest ja mõnede toodete pikast säilimisajast olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta. Siiani on Euroopa Liidus, sh Eestis, olnud kohustuslik esitada päritoluteavet sea-, lamba-, kitse-, kodulinnu- ja veiseliha, kala, mee, oliiviõli, mahetoodete ning puu- ja köögiviljade puhul.

Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega on välja töötanud juhendi määruse rakendamiseks. Lisaks on koostatud Eesti juhend (227.92 KB, PDF), mis sisaldab näiteid lähtuvalt Eesti oludest. Rohkem infot märgistamise ja määruse (EL) nr 2018/775 kohta saab Maaeluministeeriumi kodulehelt alarubriigist „Päritolu esitamine“ ja Maablogi värskest postitusest.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Tänasest saab esitada Aasta Õpetaja kandidaate

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab sel aastal kaheksandat korda haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Aasta Õpetaja konkursile saab kandidaate esitada 30. märtsist kuni 26. aprillini ministeeriumi veebilehel. Alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huvialaõpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et erakordsetes oludes on õpetajate tunnustamine erakordselt tähtis. „Õpetajad teevad meie kõigi jaoks igapäevaselt üliolulist ja suure mõjuga tööd. Olukorras, kus tavapäraste meetoditega ei ole võimalik teadmisi edasi anda, on õpetajate koormus veel suurem ja nende töö veel olulisem. Märgakem ja tunnustagem neid õpetajaid, kes teevad oma tööd südamega ja missioonitundega.“

Aasta Õpetaja 2020 kümne kategooria parimatele määrab Vabariigi Valitsus riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot ning lisaks kuni kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat suurusega 65 000 eurot. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate. Kõik tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning nende panus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Kandidaate saab esitada 26. aprillini kokku kolmeteistkümnes kategoorias. Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad. Auhinnad antakse välja 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Kategooriad:

aasta lasteaiaõpetaja
aasta klassiõpetaja
aasta klassijuhataja
aasta põhikooli aineõpetaja
aasta gümnaasiumiõpetaja
aasta kutseõpetaja
aasta tugispetsialist
aasta huvialaõpetaja
aasta õppejõud
aasta õppeasutuse juht
aasta hariduse sõber
aasta haridustegu
haridustöötaja elutööpreemia (kuni kolm)

Kandidaatide esitamine ja statuudid

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Tartu Ülikooli teadlased panevad targad bakterid haavu ravima

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Iga inimene on oma elus pidanud mõnda haava ravima. Normaalselt toimiv organism saab haavaraviga ise hakkama. Kuid mõnikord, näiteks eakate puhul, ei parane haavad nii, nagu peaks. Tartu Ülikooli teadlased katsetavad, kuidas bakterid haavainfektsioonide vastu võidelda saavad.

Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann ütles saates „Kuue samba taga“, et eesmärk on panna targaks muudetud baktereid tootma soovitud antimikroobset ainet, mis aitaks võidelda haavainfektsiooni vastu.

Praegu katsetatakse baktereid laboritingimustes traditsiooniliste haavainfektsiooni tekitajate peal. Sealjuures jälgitakse, et targad bakterid säilitaksid oma elulemuse, mis tagaks vajaliku antimikroobse aine tootmise.

Kui bakterid toimivad laboritingimustes eesmärgipäraselt, järgnevad katsed haavamudelil. Selleks kasutatakse kas inimrakke, mis on kasvatatud koekultuurisüsteemis, või seanahka, mis on inimese nahaga väga sarnane. Kui tark bakter tegutseb nendeski katsetes nii, nagu ette nähtud, minnakse edasi loom- ja inimkatsetega, mis eeldavad juba ranget ohutuskontrolli.

Haavaravi vajava inimese jaoks ei muutu visuaalselt midagi. „Ta näeb sidet või plaastrit, aga ei suuda palja silmaga tuvastada, mis seal sees on. Tulevik võiks olla ideaalis selline, et inimene läheb apteeki ja palub antimikroobset plaastrit, kus on sees bakterid, mis aitavad haava ravida. Kuid selle ohutuse ja tõhususe tõestamise nimel on vaja veel palju tööd teha,“ tõdes Kogermann.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia dotsendi Karin Kogermanniga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, kus ta rääkis Eesti Teadusagentuuri rahastatud projektist „Naha- ja haavainfektsioonide ennetuseks ja raviks kasutatavate antimikroobseid peptiide vabastavate ravimkandursüsteemide väljatöötamine“ (PRG726). Saadet saab Kukust järelkuulata.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome terviseamet avalikustas uue koroona-prognoosi: 11 000 vajab haiglaravi, 3600 neist intensiivis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome terviseamet avalikustas uue prognoosi koroonaviiruse kohta, mille järgi vajab haiglaravi 11 000 patsienti, kellest 3600 on intensiivis. Epideemia tipu ajal on haiglas korraga ligi 900 patsienti, kellest intensiivis 280. See on praeguse seisu midel, mida pidevalt täiendatakse, vahendab MTV.

Praegu on Soomes tuvastatud 880 nakatumist, kellest 82 on haiglaravil ja 22 intensiivis. Paranenud on juba terve rida inimesi. Koroonaviiruse tagajärjel on Soomes surnud kolm inimest.

Terviseameti prognoos põhineb eeldusel, et üks koroonahaige nakatab Soomes 1,6 teist inimest. Praegu pole aga teada, kui kiiresti nakkus Soomes levib. Näiteks Itaalias Lombardias on see number 3.

Terviseamet on teinud ka teise stsenaariumi, milles üks haige nakatab 1,8 teist inimest. Selle järgi satub haiglasse 15 500 patsienti ja intensiivi 5000 patsienti. Sellisel juhul on vaja intensiivravi kohti korraga 500.

Terviseameti hinnangul kestab koroonaviiruse epideemia Soomes 4-6 kuud. Epideemia tipp saabub Soomes eri piirkondadesse eri ajal. Hinnangus on arvestatud, et patsiendid satuvad haiglasse 10 päeva pärast nakatumist. Haiglas veedetakse keskmiselt 8 päeva. Intensiivi puhul vajab patsient keskmiselt 8 päeva haiglaravi ja 8 päeva intensiivravi. Mõnel juhul kestab ravi kauem.

123...39Page 2 of 39