NordenBladet — Soome toetab järgmise kolme kuu vältel Tallinki Turu-Stockholmi liini laevade Galaxy ja Baltic Princess tegevust ning Tallinna-Helsingi liini laeva Megastar tegevust.
Soome tarnekindluse amet aitab kindlustada Soome ja Rootsi ning Soome ja Baltikumi ning neist riikidest edasi ka Kesk-Euroopa vaheliste kaubavedude jätkumist ning toetab seetõttu meretranspordi teenuse pakkujaid, teatas Tallink.
Esialgu on toetuses kokku lepitud järgmiseks kolmeks kuuks ja toetuse jätkumist kaalutakse juhul, kui epideemia olukord seda nõuab.
NordenBladet —Valitsus eraldab haigekassale koroonaviirusega seotud erakorraliste kulude katmiseks kolmeks kuuks vähemalt 200 miljonit eurot. Lisaks on juba varem eraldatud üle 20 miljoni euro isikukaitsevahendite ja hingamisaparaatide soetamiseks ning koroonaviiruse testimisvõimekuse tõstmiseks. Haiguslehtede esimese kolme päeva suunatakse üle 7 miljoni euro.
„Nii praegune kui ka järgnevad nädalad on koroonaviirusega võitlemisel otsustavad. Selleks et tagada meie tervishoiusüsteemi jätkuv valmisolek, oleme haigekassale otsustanud lisaeelarves eraldada täiendavaid vahendeid üle 200 miljoni euro. See raha on mõeldud toetama erakorralistes oludes meie haiglate ning arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd,“ lausus peaminister Jüri Ratas.
„Samuti oleme otsustanud hüvitada märtsist kuni maikuuni omalt poolt töötajate esimesed kolm haiguspäeva. See on oluline, et meie inimesed saaksid praeguses keerulises majandusolukorras säilitada võimalikult suure osa oma sissetulekust,“ lisas peaminister.
„Lisaks täiendavatele eriolukorra meetmetele otsustas COVID-19 valitsuskomisjon toetada kokku 200 miljoni euroga tervishoiu erakorralisi kulutusi seoses koroonaviiruse leviku tõkestamise ning COVID-19 haigete raviga järgmise kolme kuu jooksul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lisaraha võimaldab katta haiglate, kiirabi ja perearstide erakorralisi kulutusi märtsi algusest kuni maikuu lõpuni.“
Kõige suurema osa erakorralistest kuludest tervishoiusüsteemis moodustab haiglate ja eriarstiabi lisaraha vajadus 150 miljoni euro ulatuses järgmisel kolmel kuul, mis on eeskätt seotud intensiivraviteenuste pakkumiseks valmisoleku tagamisega. See hõlmab nii täiendavat personalikulu kui ravikulu. COVID-19 tõttu nähakse ette valveringide arvu kasvu, eraldi COVID-19 osakondade avamist, erakorralist töötasude tõusu raviasutuste eesliini töötajatele. Haiglate ravitegevuse kulud kasvavad seoses ravimite ja muude materjalide kasutuse suurenemisega.
Samuti kompenseeritakse koroonaviiruse tõttu tekkivad täiendavad kulud nii esmatasandil kui kiirabis ning suunatakse lisaraha riigi ravimivaru suurendamiseks seoses võimaliku järsult kasvava hospitaliseerimisega.
Samuti kaetakse haigus- ja hooldushüvitiste maksmisega seotud lisakulud. Haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamiseks alates eriolukorra kehtestamisest kuni maikuu lõpuni suunatakse üle 7 miljoni.
NordenBladet —Soome valitsus otsustas 25. märtsi istungil, et Uusimaa ja teiste maakondade vahel hakatakse alates 27. märtsist liikumist piirama. Piirangud kehtivad 19. aprillini 2020. Uute liikumispiirangute eesmärk on ennetada koroonaviirusnakkusi ja aeglustada epideemia levikut Uusimaalt teistesse Soome piirkondadesse. Valitsus tutvustas parlamendile liikumispiirangute seaduse rakendamise määrust 25. märtsil.
Kui liikumispiirangud on jõustunud, peavad Uusimaa elanikud jääma maakonna piiridesse. Teiste maakondade elanikud ei saa Uusimaad külastada. Kõigil on aga õigus naasta oma koju või elukohta. Meelelahutuslik reisimine pole lubatud. Isegi uute piirangute ajal ei ole kaubavedu takistatud. Piirangud ei kehti ka Uusimaa-sisese liikumise kohta.
Liikumine on siiski lubatud nii avaliku võimu teostamisel kui ka kaubanduse, äri või kutsealal tegutsemisel või seadusest tuleneva kohustuse täitmisel. Samuti ei ole liikumispiiranguid kaalukatel isiklikel põhjustel, näiteks lapse juurdepääsuõiguse kasutamine või sugulase surm. Liikumispiiranguid rakendab politsei. Piirangute rikkumise või mittejärgimise eest võib politsei määrata trahvi. Politsei nõudmisel peab isik selgitama oma liikumise põhjust või eesmärki.
Liikumispiirangud ja nende praktiline mõju tuleb kirjeldada bussi-, rongi-, metroo- ja trammipeatustes ja -terminalides, samuti rongide ja busside siltidel ning teadaannetes. Teave peab olema kättesaadav ka Uusimaa lähiümbruses ja muude lähiliikluse jaoks oluliste kohtade suuremates sõlmpunktides.
NordenBladet —Kolmapäeval, 25. märtsil andis valitsus välja määruse, milles öeldakse, et töökohustust saab seoses eriolukorra seadusega rakendada meditsiinilise personali suhtes kogu riigis. Tööle võib kutsuda väljaõppe saanud avaliku ja erasektori tervishoiusektoris töötavaid isikuid, kes on saanud 18-aastaseks, kuid mitte vanemad kui 68 eluaastat.
Samuti rakendatakse töötaja staatuse ja õiguste kaitseks eriolukorra seadustiku 14. peatüki sätteid. Need sätted puudutavad töökohustusega isikute registreerimiskohustust, töökäsu sisu, töökäsu väljaandmise piiranguid ja töökorralduse väljastamisel arvesse võetavaid küsimusi. Lisaks kehtivad sätted, mis käsitlevad töösuhet, töösuhte tingimusi ning tööandja teabe esitamise kohustust ja töötamise registrit.
TE-bürood on pädevad asutused töökohustuse täitmiseks. Määrus jõustub 26. märtsil 2020 ja kehtib kuni 13. aprillini 2020.
Valitsus on koostöös Vabariigi Presidendiga teatanud, et Soome on koroonaviiruse olukorra tõttu erandlikus olukorras. 17. märtsil 2020 andis valitsus vastavalt hädaolukorra seadusele välja kaks rakendusmäärust. 18. märtsil 2020 otsustas parlament, et valitsuse määrus hädaolukorra seaduse §-des 86, 88, 93-95 ja 109 sätestatud volituste rakendamise kohta võib jääda jõusse, välja arvatud töötajate kohustuse reguleerimine.
NordenBladet —Ligi 125 logistikapataljoni ajateenijat ja tegevväelast harjutavad sel nädalal Läänemaal kaitseväe taktikalise tagalateenindustoetuse tegevusi alates üksuste rühmitumisest kuni konkreetsete sõjaväelogistika operatsioonide elluviimiseni.
„Tänases ülemaailmselt keerulises olukorras on julgustav näha, et kaitseväe tegevus ja meie üksuste väljaõpe on jätkumas ning sealjuures on tunda ühtsustunnet ja moraali üleval hoidmist. Kuigi oleme hetkel erialakursuste esimeste õppuste alguses, näeme juba, et allüksused on võimelised neile määratud ülesandeid täitma ning nüüd on oluline üksuste tegevust kokku harjutada,“ ütles koos üksusega maastikul viibiv toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.
Kiltsi lennuväljal peetavas väljaõppelaagris on pandud rõhku erialakursustel omandatud oskuste kokkuharjutamisele erinevate kompaniide vahel. Kaitseväe logistika- ja tagalateenindustoetuse elemendid seotakse maastikul ühtseks terviklikuks toetustegevuseks, mis võimaldab täita logistikapataljoni ülesandeid toetada kogu ülejäänud kaitseväe üksuseid neile määratud lahing- või muude ülesannete elluviimise juures tagades logistilise toetuse ja varustamise.
Lisaks logistikaoperatsioonidel vastasega ootamatusse kontakti sattumise drillidele kuuluvad harjutuste hulka veel kiiresti maastikule tankimis- ja varustuse jaotuspunktide püstitamine, varustus- ja väliremondipunktide loomine, väliladude rajamine ning praktilised tegevused nendes. Samuti tehnilise abi osutamine, tehnika evakueerimine maastikult, puksiiride ja laadurite käsitsemine, veokitega öövaatlusseadmete abil pimedas sõitmine ja palju muud. Seda kõike tehakse taktikalises korras, imiteeritud kontaktis vastasega, et kinnistada oskuseid tegutseda oma erialal ka otseses lahingolukorras.
Üheks osaks tagalatoetusest on ka langenutega tegelemine sõjaaja tingimustes ning viimase austuse avaldamine ja erakorraliste matuste protseduurid.
Logistikapataljon on toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ning kaitseväe üksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
