Pühapäev, juuli 20, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Tervishoiutöötajate palgad tõusevad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks haigekassa rahastatavate teenuste loetelu määruse muudatused, millega mitmekordistatakse väljaspool Tallinna, Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi töötavate perearstide kaugusetasusid. Samuti tõusevad alates 1. aprillist tervishoiutöötajate palgad vastavalt kollektiivleppes kokku lepitule.

„Tervishoiutöötajad on meie tervishoiu kõige väärtuslikum vara. Praeguses olukorras on eriti oluline, et tervishoiutöötajad, kes on selle kriisi lahendamisel eesliinil ja inimeste jaoks esmane kontakt abi saamisel saavad olla kindlad, et varem kokkulepitud palgatõusud tulevad,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Alates 1. aprillist mitmekordistatakse seniseid perearstide kaugusetasusid ning laiendatakse kaugusetasu saajate ringi kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool suuremaid keskusi. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakatakse senise 196,55 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 km kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563,15 euro asemel 1646,82 eurot. Muudatuse tulemusena hakkab täiendavat kaugusetasu saama senise 179 perearsti asemel 400 nimistuga perearsti.

Kaugusetasu maksmise eesmärk on tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi. Kaugusetasuga kaetakse asukohast tulenevad lisakulud, et täiendavalt motiveerida perearste maapiirkondadesse tööle asuma.

Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 30. novembril 2018 sõlmitud kollektiivlepingule tõstetakse alates 1. aprillist tervishoiutöötajate palgakomponenti kõigis haigekassa rahastatavate teenuste hindades. Tervishoiutöötaja palga osa teenuse hinnas on edaspidi arsti puhul 13,30 eurot tunnis (seni 12,40), eriarstidel 14,40 eurot tunnis (seni 13,40); õe puhul 8,00 eurot tunnis (seni 7,45 eurot) ja hooldaja puhul 5,00 eurot tunnis (seni 4,65 eurot). Teenustes, mis ei sisalda tööjõukulu või mis sisaldavad kõrgharidusega tugispetsialiste palgakomponenti piirhinnas ei muudeta.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele on 2020. aastaks ligi 40,07 miljonit eurot, millest palgakomponendiga seotud kaasnev mõju on ligi 33,10 miljonit eurot. Täiendavate kuludega on haigekassa eelarves arvestatud.

Määrus jõustub 1. aprillil 2020.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Valitsus toetab eriolukorras Eesti tööinimesi ja majandust vähemalt 2 miljardi euroga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb väga suur mõju majandusele, seoses sellega kiitis valitsus täna Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks heaks majanduslike meetmete paketi. Planeeritud meetmete pakett on vähemalt 2 miljardit eurot. Lisaks sai rahandusminister ülesande alustada tänavuse lisaeelarve väljatöötamist.

„Valitsuse liikmete heakskiidu sai meetmete pakett summas 2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 7  protsenti SKP-st. Meetmete eesmärk on leevendada kriisi kõige keerulisemat algfaasi, et toetada ja kaitsta Eesti tööinimesi ja ettevõtteid,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Riik teeb kõik, et tagada eriolukorras Eesti majanduse toimimine.“

Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise SA kaudu. Pakett sisaldab ka Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Pakett võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

SA KredEx pakutavad meetmed:

Juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks pakutav laenukäendus – summas 1 miljard eurot (käenduste realiseerimise ülemmäär 600 miljonit eurot), järgmistel tingimustel:

1) kui pank leevendab olemasoleva SA KredEx poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut, annab SA KredEx laenule oma käenduse;
2) maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot ettevõtte kohta,
3) võimaluse korral taastatakse fikseeritud käendus või tõstetakse käendusmäära suuremaks kui 80% tagatavast kohustusest.

SA KredEx käibelaen – summas 500 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
1) SA KredEx annab ettevõttele käibelaenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks,
2) maksimaalne laenusumma on 5 miljonit eurot ettevõtte kohta,
3) intress on ca 4% aastas.

SA KredEx investeerimislaen – summas 50 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
1) SA KredEx annab ettevõttele investeerimislaenu, et ära kasutada nii koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kui ka teisi uusi ärivõimalusi,
2) maksimaalne laenusumma on 5 miljonit eurot ettevõtte kohta,
3) intress on ca 4% aastas.

Eesti Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks – summas 250 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
1) toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020. a,
2) toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana,
3) toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.

Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede  osas.

Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.

Füüsilisest isikust ettevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

Kogumispensioni II samba sissemaksed ajutiselt peatatakse.

Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Valitsuse liikmed toetasid rahandusministri ettepanekuid peatada riigi poolt maksuintresside arvestamine kaheks kuuks ning võimaldada maksuvõlgade ajatamine praegu kehtivast madalama intressiga.

Rahandusminister sai ülesande algatada riigi 2020. aasta lisaeelarve eelnõu koostamise ning esitada lisaeelarve eelnõu valitsuskabineti nõupidamisele arutamiseks ja otsustamiseks hiljemalt 16. aprillil 2020.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Valitsus toetas EL-i õiglase ülemineku mehhanismi loomist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa komisjoni ettepaneku kohta luua õiglase ülemineku mehhanism. Selle eesmärk on toetada Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest 2021-2027 piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab. Eestis puudutab see eelkõige Ida-Virumaad. Eesti seisab põlevkivisektori tasakaalus kohtlemise eest Euroopa Liidus.

Ühe osa meetmete paketis moodustab õiglase ülemineku fond, millesse planeeritakse EL seitsmeaastases eelarves 7,5 miljardit eurot.  Eestile eraldatav toetus on ettepaneku järgi 125 miljonit eurot. See rahastu puudutab eelkõige Ida-Virumaad, kus põlevkivitööstusel on suur negatiivne keskkonnamõju ja rohepööre mõjutab tööhõivet.

„Loodava õiglase ülemineku fondi eesmärk Eestis on toetada põlevkivisektori – nii tööstuse kui töökohtade – üleviimist kestlikumatele tegevusaladele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Fondi loomine ega kasutus ei ole suunatud põlevkivi kaevandamise ja sellega seotud tööstuste sulgemisele. See on mõeldud toetusena üleminekul puhtamale keskkonnale ja jätkusuutlikumale majandusele.“

Täna kinnitatud seisukohtades on mitmeid aspekte, mida Eesti soovib Euroopa Liidus rõhutada.

„Eesti jaoks on eelkõige oluline, et fondi vahendite jaotamisel koheldaks Eesti põlevkivisektorit samal alusel kui teisi tahketel fossiilsetel maavaradel põhinevaid sektoreid teistes riikides,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Põlevkivikaevurid peavad olema võrdselt koheldud võrreldes näiteks Saksamaa ja Bulgaaria söe ja pruunsöekaevuritega. Lisaks, kui eesmärk on toetada kliimaneutraalsust, siis peaks silmas pidama seda, kui suures fossiilmaavaradest sõltuvuses piirkonna majandus on ning kui kõrged sihid riik endale juba püstitanud on. Meil on siseriiklikult lepitud lähikümnendiks ambitsioonikam kava kui Euroopa Liidus, ka see on väärt arvestamist.“

Õiglase ülemineku fondi kaudu saab alates 2021. aastast piirkondadele kliimaneutraalsema majanduse ja tööhõive suunas liikumiseks toetust küsida. Selle eelduseks on liikmesriigi koostatav regionaalne  ehk Eesti puhul Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava.

Riigihalduse minister Jaak Aab peab uue loodava fondi juures oluliseks selle keskendumist piirkondade arengu kiirendamisele , mis aitab kaasa uute võimaluste loomisele nii inimestele kui ka ettevõtetele.

„Saame võimendada neid tegevusi ja arendusi, mida ka praegu teeme Ida-Virumaa regionaalse tegevuskava ja Ida-Virumaa programmi raames,“ ütles Aab. „Fondist  saab tulevikus anda toetusi nii ümber- ja täiendõppeks, elukeskkonna parandamiseks omavalitsustele kui ka puhtamatel tehnoloogiatel põhinevateks investeeringuteks. Põlevkivist energia tootmine ei kao üleöö, vaid suhteliselt pika üleminekuperioodi jooksul.  Põlevkivi väärindamine muul moel aga jätkub ka tulevikus.“

Meetmete kava uuendatakse riigihalduse ministri eestvedamisel kuulates ära kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja teiste huvigruppide arvamused.

Eesti jaoks on oluline, et õiglase ülemineku fondi rahastu täiendaks ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa ühendamise rahastut, millel on samuti tähtis osa üleminekul loodusvarasid säästlikult kasutavale ühiskonnale ja majandusmudelile.

Eesti näeb, et nendest EL fondidest tuleb kliimapoliitika eesmärkidesse panustada suurema osakaaluga kui muudest EL eelarve osadest.

Kolmas Eestile oluline teema on hoida paindlikkust struktuurifondide  ja õiglase ülemineku fondi vahel ning vältida liigset bürokraatiat. „Meie hinnangul aitab paindlikkus saavutada laiemas vaates paremaid tulemusi ning seepärast võiks ka fondi kasutusulatus olla laiem, hõlmata näiteks ka üleminekupiirkonna transpordi- ja sotsiaaltaristu arendamist kestlikuma arengu eesmärkidesse panustaval moel,“ ütles Helme.  „Põhjendatud juhtudel võiks lubada investeeringuid ka väljaspool Ida-Virumaad, kuna teemaks on nii  töökohad kui ka energeetika.“

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Uuring: vererõhu- ja diabeediravimid võivad koroonaviiruse ohtlikumaks muuta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Levinud vererõhu- ja diabeediravimid nagu ACE-inhibiitorid ja angiotensiin retseptorite blokaatorid võivad koroonaviiruse käiku raskendada ning põhjustada surma. Nimetatud ravimid võivad mõjutada organismi rakke selliselt, et koroonaviirusel on neisse kergem sisse tungida, selgub meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringust.

Samas hoiatavad arstid, et patsiendid ei lõpetaks omaalgatuslikult nende ravimite võtmist, vaid konsulteeriks kõigepealt oma arstiga.

Teadlased ei väida otseselt, et ravimitel ja rasketel haigusjuhtudel on seos, aga väidavad, et seda võimalikku seost tuleks põhjalikumalt uurida.

Ülejäänud riskifaktorid on koroonaviiruse puhul inimese vanus – üle 80-aastastel on suurem tõenäosus surra – ning südamehaigused. Suurem oht on ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel nagu vähihaigetel või need, kellel on pikaajalised kopsuhaigused.

Uuringu viisid läbi Šveitsi Baseli ülikooli ja Kreeka Thessaloniki ülikooli teadlased.

 

Koroonaviirus on mõjutanud ka jäätmekäitulust: Soomes ei tohi enam taskurätikuid biojäätmete hulka panna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Koroonaviirus on mõjutanud ka jäätmekäitulust. Uus juhend näeb ette pabertaskurätikute panemist kuivade segajäätmete hulka. Seni võis taskurätikud panna biojäätmete hulka. Tegemist on ettevaatusabinõuga, kuna pole teada, kuidas koroonaviirus levib. Põhimõte on selline, et parem karta kui kahetseda. Lisaks võivad loomad rohkem edasi kanda biojäätmeid kui tavalisi, vahendab Yle.

Ninarätikuid peetakse viirusepommideks ning on parem, kui nad pannakse segajäätmete hulka, mille puhul pannakse kotid korralikult kinni. Mitmel pool Soomes pole siiani saanud panna taskurätikuid biojäätmete hulka.

Need, kes on haigestunud, peavad oma prügikoti korralikult kinni suduma ja viima välja konteinerisse. Koti korralik sulgemine on oluline, kuna pole teada, kuidas viirus levib. Kottide sulgemisega hoitakse jäätmefirmade töötajaid, kes käivad konteinereid tühjendamas.

Lõuna-Karjalas soovitatakse viirusehaigetel tühjendada oma prügikasti korra päevas. Väljas seisva konteineri tühjendamisel pole vaja muutusi teha. Kui paljud on kodutööl, siis täituvad konteinerid kiiremini. Siis võib tühjendused teha tihedamini.

Jäätmefirmades epideemia ajal konteinereid ei pesta. Muidu pestakse nii bio- kui segajäätmete konteinereid. Nüüd jäetakse pesu ära, kuna see võib nakkust levitada. Kui konteinereid veega pestakse, võivad töötajad saada nakkuse. Praegu peetakse nakkuse edasi kandumise võimalust jäätmete kaudu vähetõenäoliseks, aga ollakse valmis jäätmekäitluse elus hoidmiseks ka epideemia ajal. Uued jäätmekäituluse juhised on jõus niikaua, kuni koroonaviiruse epideemia kestab.

1...101112...39Page 11 of 39