Advertisement:

Eesti rahvakultuur: KUS saab õppida, RAHVAKULTUURI valdkondlik andmekogu ning nimekiri seltsidest

Eesti rahvakultuur: KUS saab õppida, RAHVAKULTUURI valdkondlik andmekogu ning nimekiri seltsidest

NordenBladet – Rahvakultuurivaldkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. 

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus.

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.

Rahvakultuurispetsialiste koolitatakse Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Mitmes alavaldkonnas on loodud kutsekvalifikatsiooni süsteem.

Statistika
– Rahvakultuuri Keskuse andmekogu järgi on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajaid üle 87 000. Harrastajad tegutsevad ligikaudu 2800 asutuses või organisatsioonis ja neil on üle 4700 juhendaja.
– Koorilauluharrastajaid on Eestis ligi 40 000 inimest.
– Eestis tegutseb suurusjärgus 450 rahvamaja (kultuurikeskust, seltsi- või külamaja).

Rahvakultuuri valdkondlik andmekogu »
NB! Andmekogu on seoses ajakohastamisega hetkel avalikust vaatest eemaldatud!
Eesti Statistikaameti andmebaas: rahvakultuur »

Tähtsamad partnerid:

Rahvakultuuri Keskus
Rahvakultuuri Keskus on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.

Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid).

Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ülesanded:
– pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu;
– hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal;
– korraldada rahvakultuuri toetusprogrammide taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;
– korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada nii üld- kui ka noorte laulu- ja tantsupidusid. Sihtasutus korraldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuses osalevate kollektiividele toetuste jagamist, mida rahastab Kultuuriministeerium.

Laulupidu (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN)
on Kultuuriministeeriumi juurde 1997. aastal loodud nõuandev organ, mis tegutseb praeguseni. Nõukotta kuuluvad kõigi maavalitsuste kultuuriametnikud ning Rahvakultuuri Keskuse, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.

ERKPNi tööd koordineerib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Nõukoja liikmed teevad ministeeriumi nõunikega koostööd maakondi puudutavatel teemadel.

Vaimse kultuuripärandi nõukogu (VKPN)
VKPN on Kultuuriministeeriumi juurde 2009. aastal loodud ekspertide kogu. Nõukogu peaülesanded on töötada välja vaimse kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, esitada vastavad ettepanekud Kultuuriministeeriumile ning kinnitada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sinna esitatud kultuuriväärtustega.

Rahvakultuuri keskseltsid
Rahvakultuuri keskseltside põhitöö on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi.

Kultuuriministeerium eraldab rahvakultuuri keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava.

Rahvakultuuri keskseltsid:

Eesti Kooriühing
Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Eesti Harrastusteatrite Liit
Eesti Kultuuriseltside Ühendus

Piirkondlikud ja valdkondlikud organisatsioonid
Kultuuriruumide jaoks olulised organisatsioonid ja asutused on SA Kihnu Kultuuriruum, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut ja riigiasutusena Võru Instituut.

Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.

SA Kihnu Kultuuriruum ja Mulgi Kultuuri Instituut on katusorganisatsioonid, mis koordineerivad kogukonna ühistegevusi pärimuskultuuri vallas.

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on kogu riigis tegutsev mittetulundusühing, mis levitab elavat pärimusmuusikat ja toetab erialast huviharidust. Tegu on Eesti muusikakoolide, kodanikeühenduste, pärimusmuusika ansamblite, folkloorirühmade, üksikpillimeeste ja pärimusmuusika harrastajate partneri ja teabekeskusega. Keskuse juurde on loodud ka vabahariduskool August Pulsti õpistu ja pärimusmuusika teabekogu. Kultuuriministeerium eraldab pärimusmuusika keskusele tegevustoetust.

Avafoto: Rahvusmuusikat esitavad noored muusikud Sandra S.S ja Estella Elisheva (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service