NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas viia arutelu kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ Riigikogu täiskogu istungile oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et tegu on aktuaalse teemaga, mis on seotud nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete aspektidega. „Kliimaneutraalsusega seotud probleemide lahendamine on vastutusrikas tegevus, mis nõuab otsustavat tegutsemist ja samal ajal arvestades sellega kaasnevate mõjude hindamist ning arvestamist. Selle tõsise ettevõtmise puhul on latt seatud kõrgele ning peame konstruktiivselt arutama, kuidas eesmärgini jõuda,“ ütles Savisaar.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on vaja selgelt paika panna sihid. „Peame tegema konkreetse tegevuskava kindlaksmääratud tähtaegadega ja andma selged signaalid, missugused muutused kaasnevad koos sellega meie majanduses,“ ütles Alender.
Mahukaim ja kõige enam Eesti majandust mõjutav sektor on seotud energeetikaga. Kavandatud meetmed näevad ette põlevkivisektori ülemineku süsinikumahukalt elektritootmiselt energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendava arendamise. Kava kohaselt on vaja laiendada tunduvalt taastuvenergia kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja veel rea teiste abinõude rakendamist.
Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivses pöördumises soovitakse Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.
NordenBladet —Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,69 miljardit eurot ja selle vähenemist võrreldes 2018. aastaga mõjutas enim põllumajandussaaduste ning toidukaupade ekspordi suurenemine. Suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses.
Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 145 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 137 riigiga. Euroopa Liidu, sh Suurbritannia, osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 70% ja koguimpordist 79%. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 3% ja import 1%. Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes: eksport 8% ja import 7%.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Aastaga suurenes kõige enam eksport Taani (127 miljonit eurot) ja Hispaaniasse (86 miljonit eurot), kuhu veeti rohkem kütuseid. Enim vähenes eksport Singapuri (178 miljonit eurot) ja Lätti (71 miljonit eurot).
Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, mineraalsed tooted ning puitu ja puittooted. Enim mõjutas eksporti põllumajandussaaduste ja toidukaupade (kasv 226 miljonit eurot), transpordivahendite (kasv 142 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (kasv 106 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Kõige rohkem vähenes aga mineraalsete toodete (450 miljonit eurot) ja elektriseadmete (184 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71%. Aastaga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 1% ja reeksport suurenes 3%. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu. Enim on suurenenud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja USA.
Kogu kaupade impordist toodi kõige rohkem kaupu Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Aastaga vähenes kaupade sissevedu kõige enam Valgevenest ja Hollandist. Valgevenest toodi vähem kütuseid ja Hollandist elektriseadmeid. Enim suurenes import Rootsist, Lätist ja Leedust. Rootsist toodi rohkem sisse sõiduautosid, Lätist kütuseid ja Leedust elektriseadmeid. Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Aastaga vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete ja elektriseadmete sissevedu, suurenes aga transpordivahendite sissevedu.
Eelmise aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes eksport 1% ja import 3%. Enim mõjutas ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.
Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 14. ja 15. jaanuaril 2020, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. jaanuaril 2020. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuukokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Möödunud aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 2,3 miljonit välisturisti. Rohkem kui pooled neist saabusid naaberriikidest Soomest (36%), Venemaalt (12%) ja Lätist (8%). Enamik välisturiste tulid Eestisse puhkama (71%), osa olid tööreisil (23%) ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Eestis veetsid nad kokku 4,4 miljonit ööd. Enamik Eestit külastanud turiste eelistasid ööbida Harju (70%), Pärnu (10%) ja Tartu (7%) maakonnas. Võrreldes 2018. aastaga oli välisturiste 5% enam ja nad ööbisid siin ka 5% rohkem.
Majutusettevõtetes peatus 2019. aastal 1,5 miljonit siseturisti ehk 6% rohkem kui aasta varem. Nende ööbimiste arv suurenes 2018. aastaga võrreldes samuti 6%, olles 2,6 miljonit ööd. Enamik siseturiste olid puhkajad (65%) või tööreisijad (22%). Peamiselt peatusid nad Harju (25%), Pärnu (15%), Tartu (13%) ja Ida-Viru (11%) maakonnas.
Eelmise aasta detsembris külastas majutusettevõtteid 280 000 inimest. Neist 159 000 olid välismaalt ja 121 000 Eestist, kes peatusid vastavalt 193 000 ning 312 000 ööd. Rohkem turiste saabus naaberriikidest Lätist (7%) ja Venemaalt (9%), Soomest saabunud huvireisijate arv aga vähenes (4%).
Külastajate käsutuses oli detsembris 998 majutusettevõtet, mille tubadest oli täidetud 42% ja voodikohtadest 35%. Keskmiselt maksis ööpäev 38 eurot ehk kaks eurot vähem kui 2018. aasta detsembris.
Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori (EPS) 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt: Põhja-Eesti: Harju maakond; Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond; Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.
Statistika alus on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10. jaanuaril 2019. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.
Täna, 10. veebruaril kell 11 toimub Tallinna Sadama D-terminalis kolmandal korrusel EAS-i pressikonverents 2019. aasta turismitulemuste tutvustamiseks. Möödunud aasta andmete kohta teeb ettekande ka statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna analüütik Helga Laurmaa. Lisainfo martin.altraja@eas.ee.
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil riigiasutuste hankekorraldust. “Riigihangete korralduses on endiselt probleeme, aga ajas on see vähenenud,“ ütles komisjoni esimees Jürgen Ligi. „Samal ajal peab konkurents olema aus ning kuna summad on suured, tasub pingutada, et protsess oleks läbipaistev ja kontrollitud.“
Riigikontroll uuriski, kas riigiasutuste hanketegevusega seotud sisekontrollisüsteemide ülesehitus ja hankemenetluste korraldamine on riigihangete seadusega kooskõlas.
Kontrolliaruandest „Hanketegevuse korraldus riigiasutustes“ selgus, et korraldamata hankemenetlusi on võrreldes 2016. aastaga vähem, kuid tuvastatud eksimused korraldatud hankemenetlustes on enamikus valitsemisalades sama laadi.
Riigikontroll tuvastas, et 2018. aastal oli ostetud asju, tellitud teenuseid ja ehitustöid ilma riigihangete seaduses nõutud menetlust korraldamata kokku vähemalt 4,52 miljoni euro eest. Auditeeritud asutuste korraldatud 769 riigihanke lepingute kogumaksumus oli riigihangete registrist saadud andmetel ligi 145,5 miljonit eurot.
Erikomisjoni istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet — Soomes algab esmaspäeval, 10. veebruaril kaks nädalat kestev streik tehnoloogiaettevõtetes, kuna ametiühingu Pro ja tööandjate esindajad kokkuleppele ei jõudnud. Streik kestab kuni 23. veebruarini. Vaidlus puudutab tasuta tööd ehk nn kiky-tunde, millest töötajad tahavad lahti saada, aga millest tööandjad ei taha päriselt loobuda, vahendab Iltalehti.
Juhtivate töötajate ametiühing Pro teatas ka uuest streigist tehnoloogiaettevõtetes, mis algab 24. veebruaril kell 00.00 ja lõppeb 1. märtsil kell 23.59. Töötajad tahavad 3,3-protsendilist palgatõusu ja kiky-tundidest vabanemist, aga tööandjad tahavad jätta võimaluse töötajaid ilma tasu maksmata tööl kinni hoida. Töötajad leiavad, et tööandjate pakutud tingimused on praegusest veel kehvemad.
