NordenBladet —Turu ringkonnakohus jättis jõusse varasema Pirkanmaa kohtu otsuse, millega mõisteti ligi 30-aastane naine eluks ajaks vangi Kangasalas maja süütamise eest 2017. aasta novembris. Põlengus hukkus kaks inimest.
Lilya Carmen Lilith Lehtonen mõisteti süüdi maja süütamise ja sellega seotud mõrvade eest. Tules hukkusid naise vanaema ja onu. Tules hävis vanaema ja tema elukaaslase maja ning vara, vahendab MTV.
Naine tunnistas end süüdi maja süütamises, aga eitas mõrvasid. Tuli sai alguse garaažist riidematerjalist, mille naine oli süüdanud. Tuli levis maja konstruktsioonidesse ja sealt edasi katusele. Kui päästjad kohale saabusid, oli maja leekides.
Praegu 31-aastane naine muutis ringkonnakohtus oma seletust, märkides muu hulgas, et tal polnud konflikti oma vanaemaga, nagu ta oli varem väitnud. Kohus aga leidis, et see asja usutavust ei muuda. Kohus jättis jõusse varasema otsuse seoses mõrvade ja süütamisega.
Lehtonen polnud enne seda sündmust 8 aastat vanaemaga suhelnud. Tema arvutist tuli välja, et ta oli kasutanud otsingutes sõnu süütamine ja karistusseadustik. Pärast süütamist kirjutas ta Facebooki sissekande: „Lähen vanglasse.”
Ratastooli kasutav dementne vanaema suri haiglas 16 tundi peale tulekahju. Naist õnnestus peale tulekahju elustada, aga ta oli saanud vigugaasist ajukahjustuse. Tulekahjus hukkus ka naise arengupeetusega onu. Ta suri vingugaasi mürgituse tagajärjel. Kohtu otsuse saab edasi kaevata veel ülemkohtusse.
NordenBladet —Tuleval aastal muutuvad Soomes mitmed maksud ja soodustused. Näiteks eluasemelaenu intressi tulumaksusoodustus väheneb ja kaob üldse 2013. aastal. Lisaks väheneb kodumajapidamise kulude tulumaksusoodustus, see puudutab eriti pensionäride ja lastega perede maksukoormust. Lisaks sellele vähendab see tööhõivet, kuigi valitsusel on vastupidised plaanid, vahendab Taloussanomat.
Eluaseme intressidest saab 2020. aastal tulumaksusoodustust vaid 15 protsendi eest, mida on 10 protsendipunkti vähem kui 2019. aastal. Aastal 2021 on soodustuskõlbulik vaid 10 protsenti eluasemelaenu intressidest ja 2022. aastal 5 protsenti.
Palga maksustamine püsib järgmisel aastal sama vaid väikeste palkade osas. Keskmise ja kõrgema palga puhul maksukoormus kasvab. Keskmise palga ehk 3452 euro puhul kuus kerkib maksukoormus 0,4 protsendipunkti võrra. Maksukoormus kasvab 30,4 protsendi pealt 30,8 protsendi peale ja kätte jääb 160 eurot kuus vähem raha.
Maksukoormust suurendab ka ravikindlustuse maksu kerkimine 0,68 protsendipunkti võrra. Samas langeb kodumajapidamise kulude tulumaksusoodustus 2400 euro pealt 2250 euroni. Soodustuse määr langeb 50 protsendi pealt 40 protsendi peale, kui koduteenus osta ettevõttelt ja 20 protsendi pealt 15 protsendi peale, kui teenus osta eraisikult.
Valitsuse karastusjoogimaks kergitab 1,5-liitrise joogipudeli hinda ligi 9 sendi võrra ja light-joogi hinda ligi 2 sendi võrra. Kütuseaktsiis kerkib 1. augustist. Sellega kerkib bensiiniliitri hind 6,3 sendi võrra ja diisli liitrihind 6,9 sendi võrra. Valitsus on kokku leppinud ka kütteõli aktsiisi kergitamise, aga see jõustub hiljem.
Tubakaaktsiis kerkib iga poole aasta järel nii 2020. kui 2021. aastal. Aktsiis kerkib keskmiselt 14 protsendi võrra. 2020. aastal kerkib 8-eurose sigaretipaki hind 45 sendi võrra.
Järgmisel aastal kerkivad ka Kela toetused. Minimaalne vanemapalga määr kerkib 28,94 euro peale päevas, 2019. aastal oli see 27,86 eurot päevas. Lapsetoetuse määr kerkib neljanda ja enama lapse puhul 10 euro võrra kuus. Üksikvanema toetus tõuseb, järgmisel aastal on see 63,30 eurot kuus ehk 10 eurot enam kui tänavu.
Töötute aktiivsusmudel kaob 1. jaanuarist 2020. aastal. Kela ja töötukassad ei jälgi enam töötute aktiivsust ega vähenda toetusi sellega seoses. Toetused taastuvad endisele tasemele automaatselt alates 1. jaanuarist, kui neid oli enne seda alandatud. Töötutoetuse määr kerkib 33,66 euro peale päevas. See on 10 eurot enam kui 2019. aastal.
NordenBladet —Endisest paberitöölisest Jari Lindströmist sai eelmises Juha Sipilä valitsuses tööminister, kes sai tuntuks kui töötute nn aktiivsusmudeli käivitaja. Nüüd on aga mees ise töötu ja kahetseb oma tegu. Lindström peab end töötuse spetsialistiks, kirjutab raamatut ja elab endise parlamendi liikme toetuse peal. Ta on endine Kuusankoski paberitehase tööline. Lindström nägi ära põlissoomlaste tõusu ja lagunemise, vahendab Yle.
Paberitehases töötasid ka Lindströmi isa ja vanaisa. Varem seal töötust ei tuntud, majandus muudkui kasvas ja elu õitses. Vanaisa ajal kehtestati 8-tunnine tööpäev ja isa töötamise ajal 5-päevane töönädal. Lindströmi põlvkond aga koges elu muutumist halvemuse suunas. Aastatel 2006-2016 pandi Soomes kinni kümneid paberitehaseid. Tööta jäi üle 6000 inimese. Just see olukord tegi Lindströmist poliitiku.
Lindström liitus 2006. aastal väikse erakonnaga, mille juht oli Timo Soini. Lindström käis siis veel tehases vahetustega tööl. 2006. aasta märtsi algul aga tuli kurb sõnum, et tehas suletakse. Tööta oli jäämas 670 inimest, nende seas Lindström. Ta kirjutas pärast seda pöördumised poliitikutele. Vaid kuu aja pärast sai temast valimistel kandidaat.
Valimised olid 2007. aasta kevadel. Lindströmile miski suuremat edu ei ennustanud, aga nagu öeldakse, oli ta õige mees õigel ajal õiges kohas. Sotsid kaotasid oma positsioone, kuna ei suutnud seista tööliste huvide eest. Selle asemele tõusid põlissoomlased. Lindström sai valimistel 960 häält, mis oli uustulnuka jaoks väga hea tulemus. Sel ajal oli aktuaalne väikeste koolide sulgemine ja Lindström ütles, et seda ei tohiks teha.
Järgmistel valimistel 2011. aastal sai Lindström 5450 häält ja osutus valituks. Tema erakond oli järsku suuruselt kolmas, olles parlamendis esindatud 39 kohaga. Lindströmist sai põlissoomlaste fraktsiooni esimees. Pärast 2015. aasta valimisi pääsesid põlissoomlased valitsusse. Siis tehti otsuseid, mis valijatele ei meeldinud, üks neist oli nn aktiivsusmudel. Valitsuse eesmärk oli, maksku mis maksab tõsta tööhõivet. Põlissoomlased läksid asjaga kaasa, ise aru saamata, mida see tähendab.
Kohe pärast valimisi 2015. aasta sügisel algas pagulaskriis. Paljud tahtsid panna piiri kinni, aga seda ei juletud teha, kartuses jääda maailma ees lolliks. 2017. aasta märtsis jäi Lindström haiguspuhkusele ning loobus justiitsministri portfellist. Pärast seda jäi talle vaid tööministri portfell. Siis valiti põlissoomlaste erakonna esimeheks Jussi Halla-aho ja erakonnas juhtkond vahetus. Järgnes valitsuskriis ja erakond lagunes. Põlissoomlased läksid opositsiooni, aga Lindström ja veel väike seltskond jäi valitsusse. Halla-aho kutsus neid ülejooksikuteks. Lindström tunnistab, et oleks sel ajal tahtnud pigem istuda Fiati tagaistmel kui valitsuses.
Pärast seda muutusid inimesed nn aktiivsusmudeliga üha rahulolematumaks. 2018. aasta veebruaris oli Helsingis suur meeleavaldus, kus tuhanded inimesed protestisid aktiivsusmudeli vastu. Aktiivsusmudel nägi ette töötutoetuse kärpimist 4,65 protsendi võrra, kui inimene ise aktiivselt tööd ei otsi. Lindströmist sai inimeste jaoks süljetops, teda süüdistati omade reetmises. Lindströmi enda arvates oli see mudel algusest peale ebaõiglane. Ta tunnistab, et see oli viga ja kehetseb, et see läbi läks.
Kui Sipilä valitsus alustas, oli tööhõive määr 68 protsenti ja lõpus 72 protsenti. Eesmärk oli muuta töötute olukorda selliselt, et tööl käimine oleks meeldivam kui kodus istumine. Lindström pidi valima kahe halva vahel. Alternatiiv oleks olnud töötutoetuse astmeliseks muutmine. Ühe asja üle on aga ka Lindström uhke – nimelt lasti suur hulk eakaid töötuid pensionile.
Lindström tunnistab, et kui läks poliitikasse, unistas ta sellest, et saada volikokku. Siis, et saada parlamenti. Siis unistas ministri ametist. Aga kui ministriks sai, siis tahtis sellest ametist vabaneda. Pärast valitsusest lahkumist on Lindströmi meelitatud uuesti poliitikasse, aga ta on ära öelnud. Tulevikus tahab ta proovida kätt ettevõtjana. Ta peab end töötuse spetsialistiks ja põhjusega: ta on terve Soome peale ainus töötu, kes on pidanud tööministri ametit. Lõpuks tunnistab Lindström, et ei läinud poliitikasse selleks, et jääda – see oli tema jaoks vaid seiklus.
NordenBladet —Soomes on terved korrusmajad Airbnb ettevõtjate käes ja nüüd tahavad sekkuda maksuamet ning teised ametivõimud, et maksustada neid majutusasutusi nagu hotelle. Mujal maailmas on seda juba tehtud.
Tegemist pole enam sellega, et inimene üürib puhkuse ajaks oma korteri Airbnb kaudu välja, vaid tekkinud on isikud, kel on terve hulk kortereid ja neid üüritakse hulgi välja. Nüüd tahetakse sellist asja hakata maksustama nagu ettevõtlust, vahendab MTV.
Praegu on nii, et sellistel Airbnb ettevõtjatel on teised mängureeglid ja nõuded kui hotellidel, kuigi nad konkureerivad samal turul. Pikas perspektiivis ei saa see nii jätkuda. Lisaks Helsingile on sellist asja palju Rovaniemis. Aasta algul oli Rovaniemis pakkumises üle 700 sellise majutuskoha. See moodustab üle neljandiku kõigist majutuskohtadest.
Airbnb kaudu teenitakse päris hästi. Iga kümnes teenib üle 10 000 euro aastas. Nüüd tahetakse teha nii, et maksuamet saab reaalajas teada Airbnb kaudu teenitud tulu kohta. Lisaks Airbnb-le on maksuameti huviorbiidis sarnaselt tegutsev taksofirma Uber.
Paljudes linnades nagu Barcelonas ja Pariisis on juba sekkutud Airbnb tegevusse. Airbnb tegevus tõstab üürihinda ning see ajab elanikud kesklinnast välja. Sellist asja aga ei soovita. Airbnb vastu on ka väike-ettevõtjad nagu poodnikud ja juuksurid, kuna koos püsielanikega kaob vajadus teenuste järele.
NordenBladet – Norra printsessi Märtha Louise’i endine abikaasa, 47aastane kirjanik Ari Behn sooritas enesetapu, vahendab BBC. Norra kuninga endise väimehe kõneisik teatas kolmapäeval kohalikule meediale, et Behn võttis endalt elu.
Ari Behn ja printsess Märtha Louise abiellusid 2002. aastal. Tol ajal nägi avalikkus Taanis sündinud Behni võrdlemisi poleemilise partnerina kuningas Haraldi ja kuninganna Sonja ainsale tütrele. Printsess Märtha Louise ja Behn hakkasid lahus elama 2016. aastal ning aasta hiljem jõustus lahutus. Paaril on kolm tütart: Maud, Leah ja Emma.
Kuningas ja kuninganna sõnasid ametlikus teadaandes, et nad on tänulikud, et neil esines võimalus Behni tundma õppida. „Me leiname, sest meie lapselapsed on kaotanud armastava isa,“ kinnitas kuningapere, kelle väitel oli Ari aastaid perekonna jaoks oluliseks osaks.
