NordenBladet —Rootsi Karlstadi rajatakse Muumide teemapark, mis on kolm korda suurem kui Soome Naantali Muumimaa. Idee on pärit Soomest, aga see sai kohe sooja vastuvõtu Rootsis. Sobiv koht leiti Karlstadis, aga ka teised piirkonnad olid huvitatud. Karlstad oli aga valikutest parim, vahendab Yle.
Karlstad asub suure maantee ääres 200 kilomeetri kaugusel Oslost, ehk poole tee peal Stockholmist Oslosse. Külastajaid on oodata nii Rootsist kui Norrast. Norralased käivad palju Rootsis, kuna hinnad on seal 25 protsenti madalamad.
Päris lähiaastatel Muumi teemaparki veel Rootsis ei näe, kuna kohalike vastuseis planeeringule on olnud aktiivne. Muumide vastu kellelgi midagi pole, küll aga ei meeldi asukoht. Kuigi otsus läks volikogus läbi, tuleb sellele ilmselt kaebusi.
Soomes Naantalis on Muumimaa tegutsenud ligi 30 aastat ja Muumimaal on teemaparkide avamiseks Euroopas ainuõigus. Kõiki Muumidega seotud lube annab välja Soome ettevõte Moomin Characters Oy. Välismaalastest külastajaid on Soome Muumimaal 20-25 protsenti, neistn pooled rootslased.
NordenBladet —Kuigi Soomes on haiglaõdedest suur nappus ja neid koolitatakse kiirkorras juurde, vahetavad väga paljud koolitatud haiglaõed ametit, kuna töö on muutunud liiga kurnavaks. Haiglaõed ise tunnistavad, et armastavad seda tööd, ent ometi on sunnitud lahkuma. Neid mõjutab viimastel aastatel tõusnud töötempo ja -keskkond, vahendab Yle.
Kui varem oli aega mõelda sellele, kuidas patsiendile parem oleks, siis nüüd mõeldakse vaid sellele, kuidas oma vahetus välja vedada. Soome haiglaid ähvardab õdede massiline lahkumine, seda eriti kogenud õdede osas vanuses 30-50 eluaastat. Väga paljud kogenud õed on juba ametit vahetanud.
Töölt lahkumise teema tuleb õdede puhul töö juures jutuks üha enam. Millegipärast ei pane see muretsema haiglate juhtkonda. Soome haiglates on õdede puudusel juba planeeritud operatsioone ära jäetud. Uuringu järgi on Soomes lahkunud viimastel aastatel töölt 40 000 õde. Statistikakeskuse andmetel on ametit vahetanud 10 000 õde.
Õed ise räägivad töös perspektiivi puudumisest ja see tuleb põhiliselt haiglate halvast juhtimisest. Tööd raskendavad pidevad kärped ja töö muutumine intensiivsemaks. Elatakse pidevas hädaolukorras. Kõige hullemaks peetakse olukorda Helsingi haiglas HUS, kus töötab kokku 12 000 õde. Kaadri voolavus on haiglas tõusnud.
Probleem on selles, et kõige enam on lahkujaid parimas tööeas õdede hulgas vanuses 26-45 eluaastat. Miks just selles vanuses lahkutakse, seda täpselt ei teata. Põhjus võib olla selles, et selles eas mõeldakse oma töö üle tõsiselt järele, sest pensionini on veel pikk tee käia. Kogenud hooldajaid küsitledes on tulnud välja, et nad tahavad patsiendile parimat, aga oma töötempo juures nad seda ei suuda. See vastuolu on pannud õed lahkuma.
Kogenud õdede lahkumine on probleem kogu Soome tervishoiu jaoks. Kogenud õed näevad juba varakult ära, mis olukorras patsient on ja oskavad sekkuda. Samuti annavad kogenud õed oma kogemusi algajatele edasi. Kui kogenud õdesid, näiteks ämmaemandaid enam pole, siis helistavad algajad rohkem arstidele ja see suurendab arstide koormust.
Kogenud töötaja lahkumine on tööandjale väga kulukas. On arvestatud, et ühe haiglaõe palkamine ja sisseelamine maksab 40 000-50 000 eurot. Kogenud õdede puhul on summa veelgi suurem. Haiglad kaotavad õdede lahkumiega väga palju, ametist lahkunud õed aga leiavad, et nemad ei kaota sellega midagi.
NordenBladet —Soome teadlased tuvastasid soolebaktereid uurides, et üks valk soolestikus võib põhjustada nii maksa rasvumist kui vähki. Nimelt selgus hiirte peal tehtud uuringust, et põletikku põhjustav soolemikroobide flagelliin tekitab ka maksa rasvumist. Flagelliin on bakterite liikumist soodustav valk, vahendab Iltalehti.
Tegemist on küll loomkatsega, aga juba varasemast on teada, et samad tegurid põhjustavad ka inimestel maksa rasvumist. Varasemates uuringutes on selgunud, et inimestel, kelle soolestikus on palju flagelliini põhjustatud põletikke, olid ka metaboolse sündroomi nähud. Lisaks olid nad ülekaalulised.
Maksa rasvumine tähendab rasva kuhjumist maksarakkudes. Tegemist on raske ainevahetushäirega, mis soodustab diabeeti, vererõhu tõusu, vere rasvasisalduse suurenemist ning muid haigusi. Maksa rasvumine on kõige levinum ja üha sagedamini esinev maksahaigus, mida põeb neljandik täiskasvanutest.
Aastate jooksul võib põletik areneda ohtlikuks maksatsirroosiks. Peamine teadaolev maksa rasvumise põhjus on inimese vöökoha rasvumine, aga kõiki põhjusi veel ei teata. Küll aga teatakse, et soolebakteritel, kõrgel kehakaalul ja rasva-ainevahetuse häirel, metaboolsel sündroomil on omavahel seos.
Jyväskyla ülikooli teadlane Satu Pekkala avastas koos akadeemik Sirpa Jalkaneni ja teiste Turu ülikooli teadlastega, et hiirtel aitas ühe valgu puudumine ära hoida maksa rasvumist. Katses kasutatud hiirtel puudus põletikku põhjustav valk VAP-1, tänu millele flagelliin ei põhjustanud maksa rasvumist.
VAP-1 proteiin meelitab põletikuga seotud valgeliblesid kudedesse, mistõttu põletik ägeneb. Rasvkoe põletiku tagajärjel satuvad rasvarakud vereringesse. Verest liiguvad rasvarakud maksa ja sellest saab alguse maksa rasvumine.
Varasemates uuringutes on flagelliini seostatud ka jämesoolevähiga. Sel põhjusel otsivad nüüd teadlased vähki haigestunud hiirtel, inimeste jämesoolevähi kudedel ja vähiraku preparaatidel seost vähiga. Hiirte soolestikus leiti palju flagelliini mikroobe. Rakupreparaatidel tekitas flagelliin põletikku. Samalaadseid muutusi leiti Soome jämesoolevähi patsientide kudedes.
Võib niisiis olla, et mikroobide flagelliin põhjustab vähki ja vähiga seotud põletikku. Nüüd kavatsetakse asja edasi uurida.
VAT-1 valku pärssivad ravimid on juba nüüd olemas. Flagelliini mõjutavaid ravimeid pole aga veel välja töötatud. Flagelliini toodavad soolemikroobid, millest osa põhjustavad haigusi. Mikroobide tegevust saab mõjutada tervisliku, kiudainerikka toidu ja liikumisega. Varasemates uuringutes on tulnud välja, et liikumine aitab vähendada kahjulikke mikroobe. Juba kuuenädalase aktiivse tegevusega vähenes põletikku põhjustavate mikroobide kogus ning suurenes ainevahetust soodustavate mikroobide hulk.
NordenBladet —Aastal 1999 sündinud mees mõisteti süüdi 83 pettuse eest, mis pandi toime 2018-2019. aastal Espoos. Pettuste suurus kõikus 10 ja 2000 euro vahel. Pettused olid seotud teise isiku nimel võetud laenude ning olematute esimeste müügiga Tori.fi veebikeskkonnas. Mees müüs veebis muu hulgas olematut elektroonikat, Muumi-tasse kui kontserdite ja spordivõistluste pileteid, aga lubatud asju teele ei pannud, vahendab MTV.
Meest oli varemgi pettuste eest karistatud. Seekord mõistis kohus mehele 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse ning 50 tundi ühiskasulikku tööd. Lisaks allutati mees käitumiskontrollile.
NordenBladet — Mees käis tööl ja taotles samal ajal sotsiaalkindlustusametilt Kela töötu- ja eluasemetoetust. Mees soome keelt eriti ei osanud ja tema eest täitis paberid naine. Hiljem pöörasid nad tülli ja hakkasid teineteist süüdistama. Mees väitis kohtus, et ei teadnud, et tema nimel valeinfot edastati. Naine väitis, et esitas eksmehe eest pabereid, aga polnud kursis tema sissetulekutega. Kohus nende juttu ei uskunud ja mõistis mõlemad süüdi 46 500 euro välja petmises, vahendab Iltalehti.
Mees tugines kohtus sellele, et ei osanud soome keelt ja ei teinud midagi tahtlikult. Ta oli tulnud Soome 2007. aastal ja sai kaks aastat hiljem elamisloa. Ta sai soome naisega kaks last, enne kui nad lahku läksid. Vaatamata lahutusele olid nad kontaktis ja naine täitis mehe eest Kela pabereid. Mees käis tööl Fazeri tehases, naine aitas hoida mehe juures elavat last.
Mees viis naise juurde Kela paberid ja naine taotles nende põhjal mehele toetusi. Töötutoetuse, eluasemetoetuse ja lapsehoiu toetuse taotlemisel märkis naine, et mees on täiesti töötu või käib koolitusel. Ühes taotluses märkis naine, et mehel pole muid sissetulekuid peale Kela toetuste.
Pettus kestis kolm aastat, enne kui see välja tuli. Naine väitis siis, et ei teadnud, et mees käis tööl. Kohus aga seda uskuma ei jäänud, kuna mees ja naine olid kontaktis pea igapäevaselt ning naine hoidis nende ühist last siis, kui mees oli tööl.
Lisaks märkis kohus, et naise emakeel oli soome keel ja ta pidi aru saama, et taotlustes esitati valeandmed. Ühtlasi juhtis kohus tähelepanu, et isegi kui nad asjadest ei teadnud, ei vabasta teadmatus neid vastutusest.
Espoo kohus mõistis 1986. aastal sündinud mehele pettuse eest 10 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. 1990. aastal sündinud naine sai 2 kuu pikkuse tingimisi karistuse kuriteole kaasa aitamise eest. Mees kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, aga kohus jättis otsuse muutmata. Kuriteod pandi toime vahemikus 2011-2015.
