NordenBladet —Soome president on varem kinnipeetutele armu andnud põhiliselt tervislikel põhjustel, aga tänavu polnud kedagi, kellele armu anda. Tegemist on esimese korraga üle mitme aastakümne, kus president ei anna terve aasta jooksul kellelegi armu, vahendab Helsingin Sanomat.
Niinistö on ka varasematel aastatel andnud armu vähem kui tema eelkäijad. Siiski on ta varasematel aastatel andnud armu 1-5 inimesele. Tänavu on president vastanud keelduvalt 50-le armuandmispalvele. Viimase otsuse tegi president läinud neljapäeval, kui keeldus armu andmast 12-le inimesele. Aasta lõpuni rohkem otsuseid ei tule.
Presidendi enda seisukohalt ei olnud tänavu selliseid juhtumeid, mille põhjal oleks saanud armu anda. President üksikult armuandmise otsuseid ei põhjenda. Samas selgitab president üldiselt, et on armu andnud, kui inimese enda või tema pere puhul on toimunud oluline muutus. See võib olla tervis või muud perekondlikud asjaolud. Käesoleval aastal selliseid juhuseid ei olnud. President rõhutab, et ka ülemkohus poleks tänavu kellelegi armu andnud. Tavaliselt teeb armuandmiseks ettepaneku ülemkohus.
Niinistö on varasematel aastatel jätnud rahuldamata ka mõned ülemkohtu ettepanekud. Seda tegi ka Tarja Halonen. Küll on aga alates 1951. aastast igal aastal president rahuldanud mõne armuandmispalve.
President Mauno Koivisto andis igal aastal armu keskmiselt 50-le inimesele ja Martti Ahtisaari 30-le inimesele. Tarja Halonen andis igal aastal armu keskmiselt veidi üle 20-le inimesele. Sauli Niinistö on kõigi presidendiaastate jooksul kokku andnud armu vaid 20-le inimesele.
Osalt tuleneb vähesem armuandmine seaduse muutumisest, kus eluaegsed vangid said varem välja armuandmisega, aga alates 2006. aastast otsustab seda kohus. Haloneni puhul oli armuandmisi rohkem seoses kaitseväest keeldujate vabastamisega. Niinistö ütles juba enne presidendiametisse astumist, et tahaks armuandmised anda kohtule otsustamiseks. Ta on jätkuvalt sama meelt. Presidendi väitel võiks seda arvestada, kui põhiseadust muudetakse.
NordenBladet —Doktoritöö eesmärgiks oli autori sõnul „leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?“ Nende kasutusajaloo kõrval annab väitekiri ühtlasi hea pildi Eesti ehituskultuurist läbi 20. sajandi, mil käsitöömahuka tootmis- ja ehitusviisi vahetas välja industrialiseeritud ehitus.
Mändeli rakendusliku väärtusega doktoritöös on välja pakutud väärtuskategooriad tehiskivimaterjalidest hoonete läbikaalutud säilitus- ja restaureerimisotsuste langetamiseks, millest on kasu nii arhitektuuriajaloolastele, muinsuskaitsespetsialistidele, ehitusinseneridele, majaomanikele kui ka teistele. Eesti kultuuripärandi teadlikumale hoidmisele orienteeritud uurimistöö toob niisiis esile, et ka betoonpaneelil või silikaattellisel võib olla arhitektuurne väärtus: kui materjali kasutus on olnud taotluslik ja arvestanud materjalist tulenevate viimistlusvõimalustega, tasub seda säilitada ja eksponeerida.
Eestikeelne monograafia ilmus ka raamatuna sarjas Dissertationes Academiae Artium Estoniae. Doktoritöö juhendajad olid dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool), eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut), oponent dr Karl Õiger.
NordenBladet —Soome perefirma SGN Group on oma osaluse veebipoes Hobby Hall lõplikult eestlastele müünud. Varem kuulus soomlastele 54 protsenti Hobby Hallist, nüüd on kogu ettevõte Eesti firma Wraith Invest OÜ käes. Wraith Investi omanikud on Taavi Rajur ja Urmas Türk.
Hobby Halli veebikaubamaja jätkab nagu varem. Eesmärk on kasvada Soome suurimaks veebipoeks, vahendab Kauppalehti.
Eelmisel aastal oli teade, et Eesti Hansapost ja Hobby Hall ĂĽhinevad. Hansapost tegutseb Soomes Hobby Halli nime all.
Hobby Hall OY on 1962. aastal asutatud Soome kaubandusettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad kodu, vabaaja ja elektroonika tuntud kaubamärgid. Ettevõttel on üle poole miljoni püsikliendi. Hobby Hall kuulus pikaajaliselt Stockmanni kontserni, 2017. aasta soetas ettevõtte Soome pereettevõte SGN Grupp. Hobby Halli käive ulatus 2017. aastal 43 miljoni euroni, ettevõttes töötab 100 inimest.
NordenBladet —Tehnoloogiafirma Apple värbab töötajaid oma salajasse projekti, millega hakatakse satelliittehnoloogiat kasutades pakkuma mobiilsidet üle terve maailma. Apple pääseb nõnda maapealsetest mobiilsidevõrkudest ja hakkab pakkuma kasutajatele teenuseid otse, vahendab Bloomberg.
Bloombergi andmetel on Apple värvanud tosinkond satelliitside tippspetsialisti, kes peab tagama tulemuse lähema viie aasta jooksul. Praegu pole veel teada, kas Apple kavatseb saata kosmosesse oma satelliidi, või rendib satelliite firmadelt Boeing ja Lockheed Martin.
Projekt on alles algusjärgus, aga Apple’i juht Tim Cook on selle vastu ilmutanud suurt huvi. See muidugi ei garanteeri, et projekt õnnestub.
NordenBladet —Briti rahvusringhääling BBC tegi jõulude eel Soome legendaarsest suusahundist Juha Mietost* video, mis lööb laineid sotsiaalmeedias. Videos tutvustatakse 70-aastase Mieto elufilosoofiat (hästi magada) ning on märgitud ära tema sajandik-sekundiline kaotus rootslasele Thomas Wassbergile Lake Placidi taliolümpial 1980. aastal.
Videos sööb Mieto singivõileiba ja räägib, et polnud löödud pärast seda, kui jäi nii napilt kuldmedalist ilma. Mis olnud, see olnud, märgib mees, möödunu pärast ta ei muretse. Mieto märgib, et nad on Wassbergiga siiani väga head sõbrad. Mieto räägib, et sport oli siis teistsugune: visati nalja ja kõik said omavahel hästi läbi.
Video juures kommentaarides arvatakse, et Mieto on jõuluvana.
At 70, Finnish skiing legend Juha Mieto shows no sign of slowing down. His relaxed philosophy of life involves a good night’s sleep and letting bygones be bygones. ?? ? ⛷️ pic.twitter.com/6ksK8mQZHn
* Juha Iisakki Mieto, hüüdnimega Mietaa või Mietaan Jussi, (sündinud 20. novembril 1949 Kurikkas) on endine Soome suusataja, olümpiavõitja, praegune poliitik (eduskunna liige).
Üheksa suurvõistluste medalit võitnud Mieto sai tuntuks sellega, et ei suutnud mitmetest headest sõitudest hoolimata võita individuaalset kuldmedalit ei olümpiamängudelt ega maailmameistrivõistlustelt. Kuulsam kaotus tuli 1980. aasta olümpiamängudelt Lake Placidis 15 km distantsil Thomas Wassbergile 0,01-sekundilise vahega. Maailmakarikavõistluste üldkarika võitis ta kahel korral. Mieto spordiklubi oli Kurikan Ryhti.
Juha Mieto oli abielus Minnaga (1951–1996). Tal on poeg Juha-Petteri (1988).
1972. aasta olümpiamängudel Sapporos sai Mieto rahvusvaheliselt tuntuks sellega, et kaotas pronksmedali 15 km distantsil kõigest 0,6 sekundiga.
1974. aasta maailmameistrivõistlustel Falunis sai Mieto 30 km puusuuskadega sõites hõbemedali. Võitja Thomas Magnusson suusatas vesistes tingimustes hooaja leiutise – plastiksuuskadega. Mieto eelistas siiski sõita puusuuskadega, kuigi oleks ka võinud kasutada plastiksuuski. Üldiselt arvati et lemmiktingimustes sõitnud ja heas füüsilises vormis olnud Mieto oleks plastiksuuskadega sõites võitjaks tulnud.
Mieto võitis oma ainsa olĂĽmpiakulla 4×10 km teatesõidus 1976. aasta olĂĽmpiamängudel Innsbruckis. Teist vahetust sõitnud Mieto sõitis päeva parima aja ja tõstis Soome esimeseks. Tema loodud edumaa pĂĽsis kuni finišini.
Kodusel 1978. aasta MM-il Lahtis sai ta teatesõidus hõbemedali, kuid 50 km tuli tal täielik põrumine, sest suuskade ebaõnnestunud määrimise tõttu jäi ta viimaseks. Tal tuli taluda pealtvaatajate solvanguid ja isegi enda pihta sülitamist.
Juha Mieto arvati Soome meistrivõistluste ja maailmakarikavõistluste etappide järgi olevat elu vormis enne Lake Placidi olĂĽmpiamänge 1980. aastal. Avadistantsil 30 km läks Mietol siiski kehvasti ja ta oli seitsmes. 15 km distants läks ajalukku, kui rajalt tulnud rootslane Thomas Wassberg jõudis finišisse 0,01 sekundit Mietost kiirema ajaga. Selle tõttu hakati murdmaasuusatamises edaspidi aega võtma 0,1 sekundilise täpsusega. 4×10 km teatevahetuses viimast vahetust sõitnud Mieto sõitis mööda Saksamaa LV suusatajast Jochen Behlest ja tõstis Soome kolmandaks. 50 km distantsi olĂĽmpiamängude viimasel päeval peeti 31-aastase põhjamaa suusataja viimaseks võimaluseks võtta suurvõistlustelt võit. Mängude suusakuningaks nimetatud Nikolai Zimjatov oli sellelgi distantsil võitmatu. Zimjatovi pĂĽĂĽdis rajal Mieto kinni ning soomlane pĂĽsis venelase sabas lõpuni. Nii sai Mieto hõbemedali rohkem kui kolmeminutise kaotusega.
Mieto sai veel teatesõidus pronksmedali 1982. aasta MM-il Oslos. Ta suutis MM-pronksi võita Soomele “mietoliku” jalasirutusega finišijoonel. Lõputulemustes jagas Soome kolmandat kohta Saksa DV-ga.
Mieto suusatajakarjäär lõppes sellepärast, et ta ei suutnud kaasa minna 1980. aastate keskel revolutsioonilise uisustiiliga murdmaasuusatamises. 1985. aasta MM-il Seefeldis, kus uisutehnikat esimest korda laiemalt kasutati, jäid Mieto kohad 40. kohast kaugemale ja ta ei pääsenud isegi Soome teatevõistkonda.
Juha Mieto parimad kohad maailmakarikavõistluste üldarvestuses olid 1973–1974 – 2., 1974–1975 – 3., 1975–1976 – 1., 1976–1977 – 2. ja 1979–1980 – 1.
Mietol on lisaks 19 Soome meistriks tulemisele ka palju muid kohti poodiumil. Ta võitis Holmenkollenis kuus korda aastatel 1972–1978.
Juha Mieto uskus, et edu toob ränk treening, ning mõistis hukka “teadusliku ettevalmistuse”. Karjääri jooksul valmistus ta põhiliselt enda äranägemise järgi.
