NordenBladet —Rootsi keskpank otsustas lõpetada miinusega intressidega ajajärgu, kuna see kahjustab pikemas perspektiivis majandust. Rootsi keskpank kergitab intressi -0,25 protsendi pealt nulli. Seni üritas Riksbanken negatiivsete intressidega majandust käima saada. Nüüd aga leidis keskpank, et negatiivsetest intressidest on pikas perspektiivis rohkem kahju ja lõpetas selle praktika.
Keskpank põhjendas intressitõusu vajadust hoida inflatsioon 2 protsendi piiril. Intress hoitakse lähiaastatel nulli peal ja mingit intressirallit kavas pole.
Rootsi keskpanga otsust jälgitakse huviga teistes Euroopa maades ja nüüd on küsimus, kas Euroopa Keskpank talitab samamoodi. Euroopa Keskpank otsustas eelmisel nädalal, et laenuintress püsib nullis ja hoiuseintress on -0,5 protsenti.
NordenBladet —Soomes elamise asju ajava Migratsiooniameti ehk Migri jaoks kehtestab valitsus uuest aastast tasu 50 eurot, kui inimene paneb aja kinni, aga kohale ei ilmu. Tasu kehtestatakse, kuna väga paljud inimesed on jätnud tulemata. 2019. aasta augusti lõpu seisuga oli jätnud kohale tulemata 3142 inimest. Edaspidi kehtestatakse neile tasu 50 eurot, edastas siseministeerium.
Passi ja isikutunnistuse hinnad Soomes langevad. Pass maksab uuest aastast 51 eurot, varem 53 eurot. Elektrooniliselt tellitud pass maksab 45 eurot, varem 49 eurot. ID-kaart maksab uuest aastast 54 eurot, varem 58 eurot. Elektrooniliselt maksab ID-kaart 48 eurot, varem 54 eurot. Koos tellides maksavad pass ja ID-kaart edaspidi 46 eurot, elektrooniliselt 40 eurot.
Soome kaitsepolitsei turvauuringu teenus maksab uuest aastast 600 eurot senise 450 euro asemel. Ettevõtete turvauuring maksab 5000-10 000 eurot.
Annetuste kogumise lubade puhul on aastatasu 100 eurot ja väiksemate puhul 55 eurot.
Soome kodakondsuse taotlemise tasu tõuseb 40 euro võrra 520 euroni (paberil) ja 420 euroni (elektrooniliselt).
NordenBladet — Tallinna Ülikooli kirjastuse avaldatud esimesed algupärased uurimused võeti vastu Clarivate Analyticsi Web of Science’i andmebaasidesse Book Citation Index ja Conference Proceedings Citation Index.
Tegu on teadusmaailma olulisimate andmebaasidega, mis tähendab indekseeritud väljaannatele laiemat levikut, seega ka suuremat tsiteeritavust ja võimalust osaleda rahvusvahelises teadusdiskussioonis.
Esialgu võeti TLÜ kirjastuse väljaannetest andmebaasides indekseerimiseks vastu seni ilmunud vene- ja ingliskeelsed teadusmonograafiad ja -kogumikud. TLÜ kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotmani sõnul on Clarivate Analyticsiga kokkulepe, et lähitulevikus saab taotleda ka eestikeelsete originaaluurimuste pääsemist neisse andmebaasidesse.
TLÜ kirjastuse üldkolleegiumi esimehe, professor Marek Tamme sõnutsi on vastne otsus tunnustus kirjastuse heale ja sihipärasele tööle viimasel kümnel aastal. “Noore kirjastusena nõudis rahvusvaheliste teadusandmebaaside tunnustuse saavutamine meilt mitu aastat, et näidata kirjastuse töö vastavust kõikidele akadeemilise kirjastamise nõuetele ja suutlikkust tagada stabiilne avaldamismaht pikema perioodi jooksul. Nii Eesti teaduskirjastamisele üldisemalt kui ka meie kirjastuse autoritele on see kindlasti rõõmustav uudis.”
Peatoimetaja Lotman lisas: „See, et oleme oma teostele saanud nüüd rahvusvahelise kvaliteedimärgi, ei muuda kirjastuse tegutsemises otseselt midagi, sest oleme alati järginud rangelt teaduskirjastamise reegleid: kõik väljaanded, sealhulgas tõlked, peavad positiivselt läbima eelretsenseerimise ja saama ka sarjakolleegiumi heakskiidu. Väga tõenäoliselt muudab värske otsus aga meie kirjastuse autorite jaoks veelgi atraktiivsemaks ja toob juurde uusi väärtuslikke avaldamisettepanekuid.“
TLÜ kirjastusel on viis valdkondlikku originaaluurimusi (nii monograafiaid kui ka teaduskogumikke) avaldavat sarja: „Acta humaniora“, „Acta socialia“, „Acta realia et naturalia“, „Acta educatio“ ja „Acta artes“ ning valdkondade ülene sari „Gigantum humeris“. 2020. aasta kevadel tähistab TLÜ kirjastus 10. aastapäeva.
NordenBladet —Rovaniemis elav 35-aastane soome naine tunnistab, et kui tahab lapsi, siis võib need teha Sims 4-s. Tema arvates on päris maailm julm, igav ning ülinõudlik ja ainus tõeline sisu on mängumaailmas. Naine kasutab mängus nime GrazyReindeer, aga tuttavad kutsuvad teda Poro’ks. Mängude kritiseerijatele on naisel vaid üks sõnum: lõpetage meie, mängijate häirimine ja laske meil elada, vahendab Iltalehti.
Poro tunnistab, et talle meeldib rohkem mängu- kui päriselu. Tal pole millestki puudust: ta on käinud läbi kõik koolid, elab omaette ja töötab toitlustuse vallas. Lisaks on tal väike koerake, kelle eest ta on hoolitsenud kümme aastat.
Koera perenaine mängib ööpäevas 3-14 tundi, ja nii iga päev. Kui vajalikud toimetused on tehtud, siis hakkab mäng peale. Vahetustega töö võimaldab mängimist erinevatel kellaaegadel. Naine tunnistab, et elab nagu kõik teised, aga talle ei meeldi teleka vaatamine ega inimsuhted. Inimestega asju ajades võib saada depressiooni ja mured. Päris maailm on julm, igav ja ülinõudlik.
Mängumaailmas tunneb Poro end vabana. Ta kogeb õnne ja õnnestumisi. Ta võib valida elamiseks ajastut, reisida läbi galaktika ja kohtuda mängijatega, kes on huvitatud samadest asjadest. Mängus võid sa olla maailma rikkaim tegelane, mereröövel, palgamõrvar, sõdur maailmasõjas, spioon või arst. Mängus pole sul üks elu, vaid mitu.
Poro alustas mängimist juba väikselt mängudega Zelda ja Super Mario. Edasi tulid koolis juba Playstation ja muud mängud. Poro tunnistab, et ei sobinud juba lapsena mingisse gruppi, kodus oli samuti halb. Koolis koges ta koolikiusamist. Mängimine pakkus tol ajal lohutust ja seltsi, kuigi tehnoloogia polnud siis veel nii arenenud kui nüüd. Vanemad piirasid lapsena Poro mängimist ja ta mängis siis, kui selleks oli luba.
Kui Poro asus omaette elama, siis enam keegi ei keelanud ja ta sai mängida nii palju, kui isu oli. Ta soetas omale uued mängud ja konsoolid. Tehnoloogia võimaldab sidet pidada teiste mängijatega ja gruppide loomist mängu sees. Poro märgib, et tal on lihtsam teistega suhelda, kui neid ei näe.
Tõeline gamer sai Porost siis, kui ta sai omale Xbox 360 konsooli. Black Ops oli esimene heal tasemel mäng. Naisel on nüüd 3 konsooli ja ligi 300 mängu. Mängib eri mänge vastavalt enesetundele. Talle meeldivad ka sõjamängud nagu Battlefield, Borderland, Call of Duty ja Apex. Ainsad, mida ta ei mängi, on õudusmängud. Lemmikmäng on antiikajastu mäng Assassin’s Creed Odyssey. Seal saab mängija osaleda Ateena ja Sparta vahelises sõjas. Sellised mängud on ühtlasi väga õpetlikud.
Enamus Poro mängukaaslastest on mehed. Koos moodustavad nad omamoodi kogukonna ehk pere. Teiste kohta teatakse üllatavalt palju asju. Osa on välismaalased, osa soomlased. Mängumaailmas pole vahet inimese rahvusel, sool, nahavärvil ja varakusel. Osa mängukaaslasi pole teineteist kordagi näinud, aga see ei häiri. Mängukaaslasi usaldatakse rohkem kui päriselu inimesi. Kui kellelgi on raha vaja, siis aidatakse. Pere sees teineteist ei süüdistata ega kritiseerita.
Parim aeg mängimiseks on reede õhtu, kuna siis liituvad ka need, kes on muidu palgatööl. Nende kõrval on olemas ka hardcore-mängijad, kes mängivad peaaegu kogu aeg. Konsooli taga võib ka armuda. Üks Poro naissoost mängupartner kolis mehe juurde USA-sse. Nüüd on nad kihlatud. Poro on ise samuti käinud kohtamas mängukaaslastest meestega. Ta tunnistab, et ei kasuta Tinderit, seda asendab mängukonsool.
Mängimine pole lihtne asi, see nõuab kõva ajutööd, probleemide lahendamise oskust ja taktikalisi oskusi. Selle kõrval tunduvad telesaated täiesti mõttetud – need ei nõua midagi. Poro tunnistab, et ei saa televisioonist aru – see on ajupesu, mis ei arenda midagi. Teinekord kuuleb ta teistelt, et mängib liiga palju. Näiteks on ema selle pärast muretsenud. Siis on tütar öelnud, et ema lõpetaks oma lemmik-telesaadete vaatamine, kuna see on passiivne istumine diivani peal.
Porot häirib, kui keegi kritiseerib tema eluviisi. Eriti ärritab see, kui mängimist on vaja põhjendada. Ta tunnistab, et pole päriselus eriti sotsiaalne. Näiteks eelistab mängimist, selle asemel, et töökaaslastega välja minna.
Paljud on imestanud, miks Porol pole peret ega lapsi. Poro aga ei taha lapsi, need rööviksid liiga tema aega. Ta on inimestele öelnud, et see pole tema teema. Ta ei näe põhjust, miks ta peaks paljunema ja tegema nii nagu kõik teised teevad. Kui ta tahab lapsi, siis teeb need Sims 4-s. Pühade ajal on naine tööl ja saab selle eest topeltpalka. Samuti vihkab ta kõiki muid sarnaseid tarbimispidusid.
NordenBladet —Soomes võtab lähedase surmaga seotud paberite ajamine praegu aega mitu kuud. Leina ajal võib selline asi olla küllalt ebamugav ja kurnav. Surmaga seotud asju tuleb aga hakata ajama kohe, sest pankadega peab jõudma kokkuleppele maksete ja kontode kasutuse osas. Lisaks on vaja dokumente vara jagamiseks, vahendab Yle.
Surmatunnistuse tellimine on kõige ajamahukam, kuna peresuhted peavad olema tuvastatud alates 15. eluaastast. Kohalikes registriosakondades (maistraatti) ja kogudustes võib tõendite väljastamine võtta koguni 5 nädalat. Enamasti kuu ajaga hakkama ei saada, mistõttu tuleb maksuametist küsida dokumentide vormistamiseks lisaaega.
Teiseks võib aega võtta testament, õigemini selle otsimine. Testamentide säilitamine on praegu reguleerimata, rääkimata selle registreerimisest. Osa hoiab testamenti kodus, teised viivad selle panga hoiukappi. Kui testament leitakse, siis tekitab küsimusi, kas see on viimane tahe. Kas kusagil on veel üks, hiljem tehtud testament?
Oleks hea, kui testamendid registreeritaks samamoodi nagu abieluvara jagamine. Siis saab seda kontrollida ühest kindlast kohast, kohtust või registriosakonnast. Sageli on omastel raske pärimise asju ajada, mistõttu jäetakse see töö juristide hooleks. Aga isegi juristidel võib see võtta aega aasta. Peamine venimise põhjus on asjaolu, et kõik dokumendid antakse välja paberil. Paberitega asjaajamine on hakanud juba häirima pankade ja maksuameti tööd.
Surmaga seotud paberimajanduse vähendamiseks on ametnikud nüüd asunud protsessi lihtsustama. Eesmärk on jõuda paari aastaga niikaugele, et dokumentide tellimine ja kätte toimetamine toimuks lihtsamalt. Ja rohkem digitaalselt. Tahetakse teha nii, et kõik asjad saab ühe korraga aetud.
Tööd tehakse nüüd suure seltskonnaga, kuna surmaga on seotud mitmed ametkonnad nagu maksuamet, elanikeregister, Kela, registriosakonnad, pangad, kindlustusfirmad ja mitmed muud asutused. Juba järgmisel aastal käivitub pilootprojekt, mille abil on võimalik surmatõendit saada ühest kohast tellides, ja seda terve Soome kohta. Kui see õnnestub, siis laieneb see tellimise võimalus üle terve Soome.
Soomes sureb aastas üle 50 000 inimese, mis tähendab, et ametnike jõupingutused on abiks suurele hulgale lähedastele
