Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: detsember 2019

Soomes võetakse uuest aastast kasutusele sellised aktsiahoiukontod, kus maksu peab maksma alles pärast raha väljavõtmist

NordenBladet — Soomes võetakse uuest, 2020. aastast kasutusele sellised aktsiahoiukontod, mis võimaldavad maksuvaba investeerimist börsiaktsiatesse ja kus maksu tuleb maksta alles pärast raha väljavõtmist. Selliste kontode eesmärk on julgustada soomlasi investeerima börsiaktsiatesse. Kontole saab osta nii kodu- kui välismaiseid börsiaktsiaid, aga mitte fondide osakuid, võlakirju ega börsil noteerimata firmade aktsiaid, vahendab Iltalehti.

Aktsiahoiukontole saab aktsite soetamiseks kanda vaid raha ning maksimaalselt 50 000 eurot. See tähendab, et oma vanad aktsiad tuleb jätta väärtpaberikontole või maha müüa.

Aktsiahoiukonto peamine eelis on see, et konto sees saab aktsiatega kaubelda ning dividende edasi investeerida maksuvabalt. Maksu makstakse alles siis, kui raha välja võetakse. Sellega saab maksustamise edasi lükata.

Uus konto sobib aktiivsetele pikaajalistele investoritele, kes jälgivad pidevalt aktsite käekäiku ja investeerivad pikemaks perioodiks. See ei sobi neile, kel on vaja raha kohe kasutada või kes oma investeeringuid ei jälgi. Maksueelis tuleb alles pärast 7. aastat.

Arvestada tasub ka seda, et väärtpaberikontol on 15 protsenti dividendidest maksuvaba, aktsiahoiukontol sellist eelist pole.

Aktsiahoiukonto puhul on välismaa aktsiatesse investeerimisel oht, et maksu tuleb maksta topelt: esialgu aktsia kodumaal dividendide pealt ja teiseks veel Soomes, kui raha välja võetakse. Seetõttu soovitab Nordea aktsiahoiukontole soetada esialgu vaid kodumaiseid aktsiaid.

Aktsiahoiukonto puhul tuleb jälgida, et kontosid oleks vaids üks. Kui maksuamet avastab teise konto, siis võidakse teha trahvi 10 eurot päeva kohta ja seda mõlema konto eest. Päeva trahv on seega 20 eurot ja aastas 7300 eurot.

Aktsiahoiukontot pakuvad kohe jaanuaris neli panka: Nordea, Nordnet, Mandatum Trader ja Danske Bank. Konto avamine on tasuta, aga muud tasud on erinevad. Investoritel tasub jälgida, et poleks kuutasu, muidu muutuvad väiksemad investeeringud mõttetuks. Vahendustasud on pankadel väiksed, Nordeal ja OP-l vaid üks protsent tehingu summast, mistõttu tasub investeerida ka väiksemaid summasid.

Aktsiahoiukontole saab kanda raha maksimaalselt 50 000 eurot. Investeeringute maht aga pole piiratud.

 

Miks Soomes ei sünni lapsi – põhjus on naiste väärtushinnangute olulises muutumises

NordenBladet — Kui seni oli Soomes laste sünni peamiseks takistuseks naistel sobiva elukaaslase puudumine, siis nüüd on selleks saanud soov teha elus muid huvitavaid asju. Tegemist pole ainult Soomele omase nähtusega, aga Soomes on see tulnud kõige tugevmalt esile. Sündide arv on Soomes kukkunud isegi rohkem kui Jaapanis, vahendab Helsingin Sanomat.

USA uuringu järgi mõtlevad millennialid (sündinud 1980-2000) teistmoodi kui varasemad põlvkonnad. Nad kaaluvad eri alternatiive. Laps on võimalik, kui sobib eluga kokku, aga pole enam iseenesest mõistetav.

Veel 4 aastat tagasi arvati, et Soome rahvaarv kerkib ühtlaselt 6 miljonini. Nüüd enam nii ei arvata. Värske prognoosi kohaselt läheb rahvaarv langusse 2031. aastal. Alates 2016. aastast on Soomes surnud rohkem inimesi kui sündinud. Rahvaarv on kasvanud tänu migratsioonile. Tulevikus aga sellest enam ei piisa. Selleks, et sündide arvu kukkumist korvata, peaks migratsioon olema senisest kaks korda suurem.

Küsimus on valikutes. Kui Soome lepib rahvaarvu vähenemisega, tähendab see, et tekib üks rahvusvaheline ja multikultuuriline suur-Helsingi ning ülejäänud piirkonnad jäävad tühjaks.

Muutuks ka ühiskondlik lepe. Praegune Soome ühiskonnamudel on selline, et majandus kasvab ning järeltulev põlvkond maksab eelmise võlad ja pensionid. Sellest mudelist taganemine võib olla ohtlik. Kui kasv aeglustub, siis võib Soomega juhtuda nagu lennukiga, mille hoog aeglustub. See võib järsku alla sadada nagu kivi.

Õnneks pole rahvastiku prognoos reaalne elu, vaid näitab, mis juhtub siis, kui midagi ette ei võeta.

 

Neste võttis Soomes kasutusele klaasipesu vedeliku automaadi, seda on juba katsetatud Eestis

NordenBladet — Neste Karakallio tanklas Espoos saab lisaks kütusele omale tankida ka klaasipesu vedelikku. Tegemist on eraldi klaasipesu vedeliku tankuriga, mida kasutatakse mujal Euroopas, aga mis pole veel Soome jõudnud. Asjaga tegeleb Soome Pissapoika Oy juht Toomas Heikkinen, kes on endine rallikrossi sõitja. Heikkinen tunnistas, et klaasipuhastaja vedeliku kallamine plastkanistrist on tülikas. Lisaks pole see just eriti keskkonnasõbralik lahendus, vahendab MTV.

Klaasipesu vedeliku automaadid on pärit Slovakkiast firmast EcoTank. On ime, et selliseid automaate pole olnud varem Soomes, kus klaasipesu vedelikku kulub rohkem kui Kesk-Euroopas, kus sellised automaadid juba töötavad.

Klaasipesu vedelikku tangitakse nagu kütust, ainult et püstol on väiksem ja vedelik läheb kapoti alla. Nõnda on võimalik vabaneda autos tüütutest kanistritest.

 

Norralased on mürgise suusamäärdega kahjustanud püsivalt keskkonda, ohtlikud mürgid jõuavad taimede ja loomade kaudu inimeste organismi

NordenBladet — Norras on Holmenkolleni ja Lillehammeri ümbrus põhjalikult ära mürgitatud. Keskkonda on kahjustanud suusamääretes kasutatav mürgine fluor. Tegemist on teadaolevalt püsiva kahjustusega, mida ei saa enam tagasi pöörata. Norra tähtsaimate suusaradade ümbrus on ulatuslikult mürgitatud, vahendab Dagbladet.

Teadlased võtsid mürgise fluori proove nii maapinnast kui veest, suusaradade juurest ja fluoripulbri välja töötanud Norra firma Swix endise tehase juurest Lillehammeris. Kõige rohkem Fluori leiti Lillehammeri, Holmenkolleni ja Rena suusakeskuste juurest.

Holmenkollen on Norra talispordi meka. Seal on toimunud neljal korral suusatamise MM-võistlused. Seal toimusid olümpiamängud 1994. aastal.

Holmenkolleni mürgikogused on kahekordistunud võrreldes 2015-2017. aastaga, mil seda piirkonda esimest korda kontrolliti. Piirkonna vihmaussides oli fluori 30 korda rohkem kui mujal.

Norra firma Swix tõi esimese fluoril põhineva määrde turule 1987. aastal. Pärast seda on tippsportlased kasutanud ainult fluoril põhinevaid määrdeid. Vahe võrreldes teiste määretega on nagu öö ja päev. Fluoripulbrist on rohkem kasu kui dopingust.

Rahvusvaheline suusaföderatsioon FIS aga keelas novembris fluorimäärete ehk nn perfluoreeritud akrüüliühendite (PFAS) kasutamise suurvõistlustel. Selle põhjuseks on vastav Euroopa Liidu keeld, mis jõustub 2020. aasta 4. juulil.

Fluor on tervisele kahjulik ja keskkonnale ülimürgine. 1990ndatel aastatel suri Itaalia koondise noor määrdemees. Palju on räägitud sellest, et fluorimäärded toovad kaasa enneaegse surma. PFAS ühendid lagunevad looduses aeglaselt või üldse mitte. Mürkide sattumine loodusse on väga ohtlik, kuna nad liiguvad toitumisahelat pidi ülespoole. Kemikaalid jõuavad lõpuks kiskjateni ja ka inimese toidulauale.

Norras on asi juba nii hull, et mürgiseid fluoriühendeid leitakse igalt poolt: metsades, meres ja inimeste kodudes. Kemikaalid kõigutavad inimeste hormonaalset tasakaalu, põhjustavad vähki ja muid hädasid.

Suusafirmade esindajad tunnistavad probleemi, aga märgivad, et fluor võib ka muud moodi loodusesse sattuda, suusatamine pole ainus põhjus. PFAS ühendeid kasutatakse ka mujal vett hülgavate omaduste tõttu. Kõige tuntumad kaubad, kus PFAS ühendeid kasutatakse on lisaks suusamääretele praepannid ja vett hülgavad kaitserõivad.

Eesti täiskasvanute kehaline aktiivsus on aastatega tublisti kasvanud

NordenBladet — Kui 2000. aastal olid Eesti meestest vabal ajal kehaliselt aktiivsed 26,2% ning naistest 28%, siis 2016. aastal oli meeste ja naiste kehaline aktiivsus tublisti suurem – vastavalt 42,6% ja 43,6% –, selgus Tartu Ülikoolis analüüsitud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute (2000–2016) andmetest. Arvestades, et vähene kehaline aktiivsus on suremust põhjustavate riskitegurite pingerea eesotsas, on Eesti täiskasvanute kehalise aktiivsuse paranemine ülimalt rõõmustav nähtus.

Marii Mikk kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös „Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016“, et peale kõrge vererõhu, suitsetamise ja kõrge veresuhkrutaseme asetub suremust põhjustavate riskitegurite pingereas neljandale kohale kehaline inaktiivsus. Lisades eelnimetatud riskiteguritele veel alkoholi tarvitamise, kõrge kehamassiindeksi ning puu- ja juurviljade vähese tarbimise, põhjustavad need riskitegurid 61% südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest.

„Kehaline aktiivsus on teema, mis puudutab kõiki inimesi. Üldine areng maailmas soodustab liikumise vähenemist. Töökohtades asendavad inimtööjõudu järjest enam masinad, pikad vahemaad läbitakse mootorsõidukiga. Ka tööle minnakse tihti mootorsõidukiga, sest elutempo on kiire ja tööle on vaja jõuda õigeaegselt. Üle maailma ei ole iga neljas inimene praegu kehaliselt piisavalt aktiivne,“ seisab magistritöö sissejuhatuses.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on soovitatav kehaline aktiivsus täiskasvanutele vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega liikumist nädalas või kombinatsioon eri intensiivsusega koormusest.

Marii Mikk analüüsis oma magistritöös 16 903 Eesti täiskasvanu andmeid, et kirjeldada nende vaba aja kehalise aktiivsuse suundumusi aastatel 2000–2016 ning analüüsida vaba aja kehalise aktiivsuse seoseid sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervise ja tööga seotud tunnuste ning riskikäitumisega. Uuritavate vanus oli vahemikus 25–64 aastat ja nende tervislik seisund võimaldas neil olla kehaliselt aktiivne.

Kui 2000. aastal oli vaba ajal kehaliselt aktiivseid mehi ja naisi alla 30%, siis 2016. aastal oli see näitaja mõlema soo esindajate hulgas üle 40%. „Üldine vaba aja kehalise aktiivsuse levimuse tõus ajas võib olla seletatav mitmete teguritega,“ leidis Mikk, tuues esile, et aastate jooksul on Eestis paranenud muu hulgas nii kergliiklusteede kui ka spordiklubide valik. „See pakub inimestele paremaid võimalusi olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. Oma osa kehalise aktiivsuse taseme tõusus võib olla ka linnastumisel, sest see loob omakorda parema ja kiirema juurdepääsu mitmekesistele sportimisvõimalustele,“ oletas Mikk.

Kes on kehaliselt aktiivsemad?

Analüüsi tulemustest selgus, et mitte-eestlastest naistel oli eestlastest naistega võrreldes väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne, kuid meestel ei olnud samalaadne seos statistiliselt oluline.

Võrreldes abielus olevate täiskasvanutega olid lahutatud või lesestunud mehed ja naised suurema tõenäosusega kehaliselt aktiivsed. „Seda võib seletada teadmisega, et abieluinimesed peavad rohkem arvestama kaaslase ja perega, mis tähendab vähem aega iseendale ja seega väiksemat võimalust olla kehaliselt aktiivne. Lisaks võib leitud seos olla seletatav hüpoteesiga, et lahutatud ja lesestunud inimestel võib olla soov leida uut partnerit, mis motiveerib neid olema kehaliselt aktiivsed selleks, et parandada oma välimust,“ arutles Mikk.

Tulemustest nähtus, et kõrgharidusega meestel ja naistel oli põhiharidusega täiskasvanutega võrreldes suurem väljavaade olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. „Kõrgema haridusega inimesed on tavapäraselt teadlikumad nii tervisest kui ka terviseriskidest, mistõttu võis sellist tulemust lugeda ootuspäraseks,“ tõdes Mikk.

Nii meeste kui ka naiste hulgas oli vaba aja kehaline aktiivsus seotud tööhõivestaatusega. „Võrreldes töötavate meeste ja naistega olid vabal ajal kehaliselt aktiivsemad töötute, mittetöötavate ja pensionäride rühmas olevad täiskasvanud. See võib tuleneda asjaolust, et mittetöötavatel inimestel on vaba aega rohkem kui töötavatel,“ leidis töö autor.

Kehalise aktiivsuse seos kehamassiindeksiga oli meestel ja naistel erinev. Ülekaalulistel meestel oli mõnevõrra suurem ja rasvunud naistel väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne võrreldes ala- ja normaalkaalulistega. Miku sõnul võib oletada, et ülekaalulistel on suurem motivatsioon olla liikuv, kuid rasvunute jaoks võib see olla füüsiliselt liialt raske ning võib-olla puuduvad teadmised ja julgus liikumisega alustada.

Kehaline aktiivsus oli seotud suitsetamisega. Selgus, et mitte kunagi suitsetanutel, endistel suitsetajatel ja juhusuitsetajatel oli igapäevasuitsetajatest suurem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne.

Vaba aja kehalise aktiivsuse ja alkoholi tarvitamise vahel leiti statistiliselt oluline seos vaid naiste hulgas. See viitas tõsiasjale, et alkoholi mittetarvitavad ja harva tarvitavad naised olid vabal ajal kehaliselt vähem aktiivsed võrreldes naistega, kes tarvitasid vähemalt ühel korral nädalas kuus ühikut alkoholi korraga. Oluline on märkida, et kogu uuringuperioodi kohta olid olemas vaid alkoholitarvitamise sagedust määravad küsimused. Kuna alkoholi tarvitamise täpseid koguseid ei ole teada, ei tohi neid tulemusi üle tähtsustada.

Et tegemist on läbilõikeuuringutega, siis ei saa rääkida põhjuse ja tagajärje seostest, vaid ainult seostest erinevate tegurite vahel.

Uurimistööle tuginedes soovitab Marii Mikk jätkata vaba aja kehalise aktiivsuse suundumuste väljaselgitamiseks regulaarseid terviseuuringuid ning propageerida kehalist aktiivsust just vähem liikuvates rühmades, pöörades tähelepanu vaba aja kehalise aktiivsusega seotud teguritele.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT