NordenBladet — Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, millega muudetakse välisesindustes tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ning kehtestatakse riigilõivud toimingute eest, mis siiani on lõivustamata.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jürgen Ligi, Andrus Seeme, Kristen Michali, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Ants Laaneotsa ja Toomas Kivimägi algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) nägi ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.

Eelnõu oleks võimaldanud kohalike omavalitsuste volikogudel piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni ning puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ning Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 20 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil kultuuriminister Tõnis Lukase ettekannet Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimise kohta. Minister märkis, et põhialused sõnastavad üleriigilise eesmärgina liikumise ja spordi olulisuse ning kasvava rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Lukas keskendus oma ettekandes perioodile 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Ta tõi olulisemate algatustena esile Liikuma Kutsuva Kooli tegevused, treeneriameti ja treenerikutse väärtustamise, spordiaususe küsimused, Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks loodud toetusmeetme, spordiseaduse muutmise plaanid ja tippspordi arendamise Eesti koondise projekti kaudu.

Kultuuriminister tõdes, et Eesti laste liikumisaktiivsus on murettekitavalt madal ja liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa. Üheks juba töös olevaks lahenduseks ongi tema sõnul Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programm Liikuma Kutsuv Kool, millega on liitunud juba 78 kooli üle Eesti. „Programmi sihiks on liikumisvõimalusi pakkuda õpilastele kogu koolipäeva ulatuses – teekond kooli, enne tundide algust, tunnid ja vahetunnid ning ka aeg pärast koolipäeva lõppu,“ selgitas Lukas. Tema sõnul on oluline toetada projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse.

Lukas ütles, et liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Lukase sõnul on oluline järgnevatel aastatel programmiga jätkata. „Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse, kus riigieelarves ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse,“ ütles minister.

Ministri sõnul on oluline avaliku ruumi planeerimisel pöörata tähelepanu igapäevast liikumist soodustavatele lahendustele nii lastele kui ka täiskasvanuile, olgu selleks asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordisõlmedes ja koolide juures. „Suurendada tuleb ka liikumisharrastuse ja aktiivsuse tõstmisele suunatud sündmuste korraldamiseks ette nähtud toetusi,“ märkis Lukas. Tema sõnul on Kultuuriministeerium spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamise just eelkõige liikumisharrastuse toetajaks, jättes saavutusspordi suunitlusega projektide toetamise Olümpiakomitee ja spordialaliitude pärusmaaks.

Läbirääkimistel sõna võtnud Raivo Tamm (I) ütles, et tänu aktiivsetele kogukondadele, erinevatele toetustele ja kaasaegsele sporditaristule on sportimisvõimaluste kättesaadavus märkimisväärselt paranenud. Ta märkis aga, et ka harrastusspordis paistavad silma regionaalsed erinevused. Hajaasustusega piirkondades ei ole sportimisvõimalused tema sõnul nii kättesaadavad ja tuleb pingutada selle nimel, et Eesti noortel oleksid tagatud võrdsed võimalused.

Dmitri Dmitrijev (KE) ütles oma sõnavõtus, et sporditurismile on vähe tähelepanu pööratud. Ta märkis, et suurimaks Eesti spordisündmuseks on Rally Estonia, mille korraldajad on seadnud sihiks korraldada lähiaastatel Eestis ka WRC-sarja etapp. Neid püüdlusi tasub Dmitrijevi sõnul toetada. Ta lisas, et mõelda võiks veel suuremalt ja taotleda õigust korraldada kuulsa jalgrattavõistluse Tour de France’i esimesi etappe.

Kristina Šmigun-Vähi (R) avaldas oma sõnavõtus muret olukorra pärast, kus liikumine ei ole laste igapäevaelu loomulik osa. Ta ütles, et uuele põlvkonnale tuleb luua piisavalt võimalusi liikumiseks ja sportimiseks esimesel võimalusel ja selleks on väga selget visiooni vaja juba aastaks 2020. Šmigun-Vähi kinnitas, et poliitikute ülesanne on vaimselt ja füüsiliselt tervete inimeste arenguks soodsate tingimuste loomine.

Indrek Saar (SDE) avaldas oma sõnavõtus heameelt toimiva rahvusvaheliste spordisündmuste toetamise süsteemi üle. Treenerite palgakasv teeb tema sõnul aga eelmiste aastatega võrreldes sammu tagasi. Saar avaldas lootust, et spordiseadus lahendab tippsportlaste stipendiumite ja töö tasustamise regulatsiooni küsimused.

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse:

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) (50 SE). Seaduse eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuvidele kohane karistusõiguslik kaitse ning tagada alaealise kahtlustatava, süüdistatava ja loovutusvahistuses oleva alaealise õiguste kaitse.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses või muudes seotud kuritegudes.

Karistusseadustikus määratletakse Euroopa Liidu finantshuvid kui Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varad, tulud ja kulud. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Karistusseadustikku täiendatakse ka uue sättega Euroopa Liidu finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo kohta ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale. Rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära tõstetakse seadusega ühelt aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele ja tervisekontrollile vabaduse võtmisel ning tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (59 SE). Seadusega korrastatakse eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega eri ministeeriumid ja asutused, näiteks Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Seadusemuudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse põhiseadusliku institutsiooni valitsemisalale.

Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks Riigi Tugiteenuste Keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (76 SE). Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus.

Nimetatud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil on vajalik õigusselguse huvides. Seadusmuudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust ühendusesisesel kauplemisel.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (55 SE), millega ühtlustatakse keskkonnaloa menetlusnorme ja tagatakse keskkonnaõiguse süstemaatilisus.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega liidetakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa koosseisu ja korrastatakse õhukvaliteedi hindamise ning õhusaastelubadega seotud korda.

Jäätmeseaduse muudatustega loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast. Samuti täpsustatakse lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada nii loa ja registreeringu taotleja kui ka nende andja töö- ja halduskoormust.

Maapõueseaduse muudatustega parandatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa ja muude maapõue valdkonna lubade rakendajasõbralikkust, lihtsustatakse lubade menetlust ja tunnistatakse kehtetuks ülemäära bürokraatlikud kohustused.

Tööstusheite seaduse muudatustega viiakse keskkonnakompleksloa menetlus kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetluse nõuetega ja ühtlustatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitajale kohalduvaid nõudeid.

Riigilõivuseaduses ajakohastatakse ja ühtlustatakse Keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (81 SE) tehakse eelarvesse vajalikud muudatused kinnitatud eelarveridade vahelises jaotuses. 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ja osa rahastamisvajadusi on vahepeal muutunud. Kokku tehakse seadusega 2019. aasta riigieelarves 78 muudatust. Õiguskantsler, Riigikontroll ning Haridus- ja Teadusministeerium muudatusettepanekuid ei esitanud.

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43 võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud esitati Rahandusministeeriumile augustis. Seadus ei kajasta muudatusi, mida on võimalik teha ministri või valitsuse korraldusega.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Aivar Sõerd (R) ja Helmen Kütt (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse (75 SE).

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
2015. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse (88 SE). Seadusega vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut.

Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (93 SE). Seaduse eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.

Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (77 OE). Otsusega kiidetakse heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne. See koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2018. aasta lõpu seisuga varasid kokku 16,07 miljardi euro väärtuses. Varad tervikuna kasvasid aastaga 668,7 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2018. aasta lõpus 8,82 miljardi euroni, mis on 860,1 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 3,08 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 2,65 miljardit eurot. 2018. aastal oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujäägis, moodustades Statistikaameti andmete kohaselt 0,6% SKP-st ehk 142 miljonit eurot. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal puudujäägis 1,5% sisemajandusekoguproduktist. Riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Samuti võimaldab see Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust ning anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal. Koondaruandega esitab valitsus Riigikogule ka vajaliku informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi on koondaruande eesmärk tagada valitsus- ja avaliku sektori aruandluse asjus rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajalik informatsioon.

Teise lugemise läbis kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.

Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.

Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valijad peaksid olema hääletamise ajal võimalikult võrdsetes tingimustes, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodi vältel võimalikult ühesugused. Valimispäeval agiteerimise keelu mõju kahandab asjaolu, et üha rohkem inimesi hääletab eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Näiteks 2019. aasta Riigikogu valimistel oli eelhääletamisel osalenute osakaal 39,3 protsenti. Seletuskirjas tuuakse välja, et olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur (R), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Raimond Kaljulaid. Kaljulaid tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Eelnõu teisel lugemise katkestamise poolt hääletas 20, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega 2020. aasta 1. juulini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Madis Milling (R) ja Aivar Kokk (I).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (105 SE) seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär.

Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.

Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (91 SE) taheti muuta paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.

Kehtiv väljamaksete kord, mis annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on eelnõu seletuskirja kohaselt liiga jäik ning seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu taheti eelnõuga luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Maris Lauri (R).

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.37

Allikas: Eesti Riigikogu