Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: detsember 2019

OECD rahvusvahelise õpioskuste uuring PISA 2018: Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Täna avalikustatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eestis on tõusnud tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal. Uuringu tulemused osutavad sellele, et Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust sõltumata lapse taustast.

PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning loodusteadustes neljandal kohal. Eesti kuulub maailma viie riigi hulka, kus on õpilased suutnud näidata koguni kahes valdkonnas varasemast paremaid tulemusi. PISA näitab, et Eesti haridussüsteem tagab nii põhihariduse tulemuslikkuse kui ka võrdsuse – teiste riikidega võrreldes on meil suur nende õpilaste osakaal, kes vaatamata pere ebasoodsamale sotsiaal-majanduslikule taustale omandavad väga häid teadmisi ja oskusi.

“Nende suurepäraste tulemuste eest peame tänama eelkõige meie õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle igapäevane väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,” ütles minister Mailis Reps. “Meie stabiilselt suurepärased tulemused näitavad, et suudame kiiresti muutuvas maailmas teha haridusvaldkonnas õigeid valikuid. Mul on väga hea meel, et Eestit tuntakse ja tunnustatakse maailmas üha rohkem just haridusriigi ja haridusrahvana”.

2018. aasta uuringu põhifookus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. Eesti 15-aastaste noorte tulemused on oluliselt paranenud – võrreldes 2009. aastaga, mil viimati süvitsi uuriti  lugemisoskust, suisa 22 punkti võrra, mis on võrreldav poole õppeaasta õppimisega saavutatava tulemusega. Oluliselt on vähenenud Eesti poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Meie õpilased on eriti head informatsiooni otsimises ning erinevate allikatega tekstide lugemises. Võrreldes 2015. aastaga on meil veelgi kasvanud tippsooritajate osakaal. Eestis on selliseid noori, kes suudavad lahendada keerulisi ja väga keerulisi ülesandeid koguni 13,9 protsenti, samas OECD liikmesriikide keskmine on 8,5 protsenti.

Eesti noorte loodusteaduste (bioloogia, füüsika ja keemia) alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel:  Euroopas ja OECD liikmesriikide hulgas esimesel kohal ning maailmas neljandal kohal. Tippsooritajaid loodusteadustes on meil ligi kaks korda rohkem, kui OECD riikides keskmiselt – 12,2 protsenti vs 6,8 protsenti. Euroopa ja OECD riikidest on Eestis ka kõige vähem madala oskustasemega  õpilasi – vaid 8,8 protsenti (OECD keskmine on 22 protsenti).

Eesti õpilaste matemaatika-alased teadmised ja oskused on Euroopas esimesel kohal ning maailmas kaheksandal kohal. Tippsooritajaid on meil koguni 15,5 protsenti, mis on viie protsendi võrra enam kui OECD riikides keskmiselt. Poiste tulemused on matemaatikas pisut paremad tüdrukute omadest.

PISA hindab eluks vajaminevaid oskusi

PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul on PISAs uuritud valdkondades omandatud oskused fundamentaalse tähendusega õpilaste edasistes õpingutes. “PISA annab riikidele tagasisidet nende haridussüsteemi kohta. Uuringu tulemused aitavad paremini aru saada, millistele aspektidele tasub suuremat tähelepanu pöörata,” sõnas Tire. “Lisaks teadmiste ja oskuste hindamisele uurib PISA ka õpilaste heaolu.”

Tire sõnul on Eesti õpilased kõige edumeelsemad (PISA testis edenemismõtteviisiga) õpilased maailmas − meie õpilased arvavad, et inimesed saavad ise oma intelligentsust mõjutada ning on valmis panustama oma arengusse, et kindlustada endale parem tulevik. Kõrgharidust plaanib omandada 70 protsenti Eesti õpilastest, populaarseimad ametid noorte seas on IKT spetsialist, arst, firma- või ärijuht, arhitekt ja psühholoog.

Meie õpilaste rahulolu on heal tasemel − 70 protsenti meie õpilastest on oma eluga rahul ning selle näitaja järgi oleme üle OECD keskmise taseme. PISA 2018 uuris esmakordselt õpilastelt ka seda, kuidas nad ennast tunnevad. Tulemused näitavad, et 89 protsenti Eesti õpilastest on üldjuhul rõõmsad ja õnnelikud.  Negatiivsetest tunnetest kogevad Eesti õpilased enim murelikkust (53 protsenti) ja kurbust (51 protsent).

Eestil on ka arenguvajadusi

PISA 2018 tulemused näitavad, et kuigi võrreldes varasemate uuringutega on funktsionaalses lugemises oluliselt vähenenud poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus ning kokkuvõttes on mõlemast soost õpilaste tulemused märkimisväärselt paranenud, on tagasihoidlike oskustega õpilaste osakaal poiste seas suurem kui tahaksime. Seda aitab muuta õppijakeskne lähenemine ja suurem tähelepanu poiste ja tüdrukute õppimise erinevustele.

Sarnaselt varasemate PISA uuringute tulemustega, püsib meil erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel. Püsiv erinevus viitab vajadusele pöörata rohkem tähelepanu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele. Samas on Eestis vene keeles õppivad noored ikkagi väga tublid – nende tulemused kõigis kolmes valdkonnas on OECD keskmisest paremad.

Eesti haridus maailmas

Minister Mailis Repsi sõnul on tänu edule PISA uuringutes saanud Eesti terves maailmas hariduse ekspertriigi staatuse. “Mul on hea meel, et oleme ennast tõestanud tervele maailmale kõige olulisemas valdkonnas. Teistelt õppides oleme suutnud kujundada unikaalse arengutee, mis on viinud meid maailma tippu. Oleme muutunud õppijatest õpetajateks ja saame jagada oma kogemusi teistele riikidele,” sõnas Reps.

“Meie hariduse eduloo vastu on väga suur huvi üle maailma. Meil on, millest maailmale rääkida. Oleme otsustanud välja töötada Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse kontseptsiooni selleks, et maailmas Eestit meie hariduse edulugu tutvustada,” lisas Reps.

Hariduse turundamise kandvaks mõtteks on “Education Nation – for the smartest people in the world”. Repsi sõnul on ühiselt tegutsedes võimalik jõuda kaugemale, suurendada Eesti atraktiivsust ja toetada paremini meie haridusvaldkonna ettevõtteid nende toodete eksportimisel laias maailmas. Katusbränd aitab paremini vahendada haridusvaldkonna oskusteavet, koolitusi, kogemusi, nutikaid lahendusi või tooteid. Brändi “Education Nation” alla koonduvad mitmed algatused ja ettevõtmised, mis meie haridust tutvustavad.

Lisainfo

  • PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
  • PISA uurib 15-aastaste noorte oskusi, kuna just selles vanuses lõpetavad enamikes OECD riikides noored kohustusliku hariduse ning valivad edasise haridustee.
  • PISA uuring hindab iga kolme aasta tagant õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all. 2018. aastal oli peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Samuti uuriti õpilaste finantskirjaoskust, need tulemused avalikustatakse 2020. aasta kevadel.

Materjalid

Avafoto: Pexels

Peaminister Jüri Ratase kommentaar PISA 2018 tulemuste kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Peaminister Jüri Ratas:

“PISA tulemused kinnitavad taaskord, et meie noorte teadmised ja ka oskus neid teadmisi kasutada on Euroopas esimesed ning maailma absoluutsete parimate seas.

See on Eesti õpetajate, lapsevanemate ja laste ühine tulemus. See on ausammas tööle, mida on teinud meie lasteaia- ja kooliõpetajad, meie haridustöötajad, tugispetsialistid ning kõik teised, kes näevad iga päev hoolt ja vaeva, et noored saaks maailma tipptasemel hariduse hüppelauaks tulevasse ellu. Aitäh teile!

Eesti koolisüsteem on maailmas haruldane. Meie põhikoolid annavad väga ühtlaselt tugevat haridust. Meil on teiste riikidega võrreldes rohkem noori, kelle tulemused on head vaatamata sellele, et nende pere olukord pole nii hea. Samal ajal on meil Euroopa kõige väikseim protsent õpilasi, kes ei saa testi sooritamisega hästi hakkama. Kõige selle kõrval on veelgi suurenenud nende osakaal, kelle sooritus on tipus.

Maailma mastaabis on Eesti haridus võrdne, tugev, kaasav ja eeskujulik. Et see nii jääks ja veel paremaks saaks, peame tegema õigeid ning vastutustundlikke valikuid ka tulevikus.”
_____________________________

PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. Uuring hindab 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks ehk seda, kui võimekad on õpilased koolis omandatud oskuseid ja teadmisi tegelikus elus rakendama.

PISA (Program for International Student Assessment) valdkonnad on funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused. Uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende nii Euroopas kui  ka Eestis.

PISA 2018 uuring keskendub funktsionaalsele lugemisoskusele. 

Innove koordineerib PISA uuringu läbiviimist Eestis.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu liikmed moodustasid Eesti toiduainetetööstuse toetusrühma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus moodustati täna Eesti toiduainetetööstuse toetusrühm, mille eesmärk on toiduainetetööstuste toetamine, Eesti toidu propageerimine ja seeläbi majanduse elavdamine.

Toetusrühma esimees Kai Rimmel sõnas, et rühma moodustamise ajendiks on pikemat aega väldanud vastuolud tootjate ja seda valdkonda kontrollivate ametnike vahel. „Toetusrühma eesmärgiks on igakülgne Eesti toidu ja tootjate väärtustamine, et tulla toime toiduainetetööstuses tõusetunud probleemidega,” ütles ta.

Rimmel lisas, et sektor väga tugeva surve all ka seadusandluse poolt, olgu see siis jäätmeseadus või pakendiseaduse muudatus. „Selle sektori igapäevased mured peavad jõudma ka seaduste vastuvõtjateni ja seda läbi erinevate ümarlaudade. Jaanuaris on planeeritud kohtumine tootjate esindajatega jäätmekäitluse teemal, veebruaris pakendiseaduse muutused.”

Toetusrühma liikmed

Lisaks Kai Rimmelile kuuluvad toetusrühma Urmas Reitelmann, Helle-Moonika Helme, Tiit Kala, Anti Poolamets, Merry Aart, Kert Kingo, Urmas Espenberg, Peeter Ernits ja Aivar Kokk.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 62 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu arutas kõrghariduse tulevikku olulise tähtsusega riikliku küsimusena

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus oli täna Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eestikeelse kõrghariduse tulevikust“ arutelu.

Ettekande tegid Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman, ASi Cleveron juhataja Arno Kütt, Eesti Üliõpilaskondade Liidu endine juht Sigrid Västra ja Tartu Ülikooli professor Martin Ehala.

Mihhail Lotman ütles oma sõnavõtus, et eesti keelt ohustab inglise keele surve. „Me kipume ise loovutama mitmeid keelevaldkondi ja -funktsioone ning paraku toimub see mitte üksnes näiteks popkultuuris või internetis, vaid ka Eesti kõrghariduses,“ ütles Lotman. Tema sõnul on väga oluline, et kõrghariduse valdkonnas ei tekiks valgeid laike – neid valdkondi, millest saaks rääkida vaid näiteks inglise keeles. „Eesti kõrgharidus – ja seda kõikidel astmetel – peaks olema eestikeelne,“ sõnas ta. Lotman täpsustas, et ta ei taha öelda, et ülikoolides ei tohiks olla ingliskeelseid õppekavasid. „Kuid minu meelest ei peaks ükski õppekava olema ainult ingliskeelne eestikeelse õppekava arvel.“

Poliitikute ja ametniku võimalused eesti keele arendamiseks on Lotmani sõnul väga piiratud. „Keel areneb poeetide, teadlaste, filosoofide ja muude tarkade ja vaimukate inimeste kõnepruugist. Mida me aga saame teha, on luua keele arenguks mõnevõrra soodsamad tingimused ning kõrvaldada mõned takistused – eriti need, mille ise oleme tekitanud? Pean siin silmas näiteks sellist normatiivi, et ülikooli õppekava võib olla eesti või mõnes muus keeles. Seda normatiivi tõlgendatakse välistava disjunktsiooni tähenduses – emb või kumb. See tähendab, et kui ühe eriala õppekava on mingis muus keeles, siis ei tohi seda „dubleerida“ eesti keeles. See tuleb ära muuta. Ülikoolidele peab jääma õigus luua ja täita eestikeelne õppekava ka siis, kui näiteks ingliskeelne õppekava on juba olemas,“ rääkis Lotman.

Arno Kütt sõnas oma ettekandes, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on poliitiline otsus. Seda on tema sõnul võimalik viia ellu ka niimoodi, et raha ei liigu mitte koolide kaudu, vaid liiguks tudengite kaudu. „Kõik õpped oleks tasulised nii riiklikus kui ka erakõrgkoolis, tudengil on võimalik valida, millisesse kooli ta tahab minna, on see siis riiklik kool või on see erakool, ja tudeng saab võtta selle jaoks õppelaenu kolme aasta peale, viie aasta peale. Ja kui tudeng lõpetab kooli, jääb Eestisse tööle /…/, siis ta panustab sellega Eesti majandusse ja siis tema õppelaenu saab tühistada. Ja ongi ta saanud tasuta hariduse,“ märkis Kütt.

Kütt kõneles ka kõrghariduse mõjust piirkonnale. „Kui me võtame Viljandi, siis Viljandi teravad pliiatsid, kui nad gümnaasiumi lõpetavad, mida nad teevad? Lähevad Tartu või Tallinnasse kõrgharidust saama. Soetatakse elamine seal, töökoht, tihti leitakse elukaaslane. Ja see, et noored tagasi tulevad, on pigem erand. Aga et see asi oleks tasakaalus siis, kui kohapeal pakutakse kõrgharidust,“ ütles Kütt. Ta lisas, et regionaalseid kolledžeid võiks rahastada mitte haridusministeeriumi rahast, vaid pigem regionaalpoliitikale suunatud vahenditest.

Sigrid Västra rääkis tasakaalu leidmisest rahvusvahelistumise ja kvaliteetse eestikeelse õppe säilitamise vahel. „Hetkel puudub nägemus ka riiklikes arengukavades. Kusjuures, näiteks elukestva õppe strateegias aastani 2020 ja kõrghariduse programmis aastateks 2019–2022 ei ole määratletud eesti keele roll kõrghariduse keelena,“ ütles ta.

Västra tõi välja 2013. aasta kõrgharidusreformi järgselt tekkinud kitsaskohad, millest üks probleem on see, et varasemalt mitmekeelsetel õppekavadel tuli määratleda üksainus õppekeel. Teise probleemina tõi ta esile selle, et ülikoolid otsustavad pigem ingliskeelsete õppekavade kasuks. Esimese probleemi lahendamiseks tuleks seadust muuta nii, et oleks lubatud sama õppekava kahes või enamas keeles. Teise probleemi lahendamiseks pakkus Västra, et lisaks maksimaalse ingliskeelsete õppekavade osakaalu määramisele tuleb tagada vajalik riiklik rahastus, mis kindlustab tasuta eestikeelse õppe.

Veel märkis Västra, et ülikoole suunab ingliskeelsete õppekavade avamise kasuks otsustama ka kõrghariduse alarahastus. „Kuivõrd eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus on tihedalt seotud püsiva riigipoolse rahastusega, tuleb rahastusküsimuses paratamatult analüüsida õppekavade dubleerimise küsimust ning võimalikke mõjusid,“ pakkus ta lahenduseks.

Martin Ehala ütles ettekandes, et „Eesti keele arengukava“ punane joon, et ükski õppevaldkond ei tohi muutuda täiesti ingliskeelseks, on juba ületatud. Tema sõnul on õppekavarühmi, milles pole enam ühtki eestikeelset õppekava ja on valdkondi, kus üle poole üliõpilasi õpib inglise keeles. „Need protsessid, kuidas õppekavad, õppevaldkonnad muutuvad tasapisi ingliskeelseks, kuidas inglise keeles õppivate üliõpilaste arv kasvab eri valdkondades ja eri kiiruses, on toimunud märkamatult,“ sõnas Ehala. Põhjused on tema sõnul majanduslikud.

Ehala pakkus ka lahendusi. Ta ütles, et eesti keele püsimiseks kõrghariduses tuleb tagada, et ükski õppekava ei oleks läbinisti võõrkeelne, vaid igas õppekavas oleks eestikeelne osa. Selleks tuleks seadusega kehtestada, et igas õppekavas peab olema eestikeelne osa, ning määratleda selle minimaalne maht õppeastmeti. „Piirang peaks olema, et bakalaureusetaseme õppekavast vähemalt 60% peaks olema eesti keeles ja magistritasemel 20%,“ tõi ta näiteks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder (I), Signe Kivi (RE), Katri Raik (SDE), Aadu Must (K), Jaak Valge (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Riigikogu võttis vastu konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (44 SE), millega määratakse kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste seadusega. Seaduse kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Seaduse järgi osutatakse teenust konsulaarametniku juhendamisel.

Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust seaduses loetletud teenuseid osutada, vaid luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget.

 

Avafoto: Täiskogu istung, olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eestikeelse kõrghariduse tulevikust” arutelu. Pildil Martin Ehala (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Menetlusse võeti riigikaitseseaduse eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 2. detsembril algatatud riigikaitseseaduse eelnõu (112 SE).

Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.

Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.

Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.

Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.

Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE).

Eelnõuga viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad vastavusse EL-i õigusega. Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäärasid ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (94 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Tänased rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära (enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot). Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile. Samuti suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses protseduurireeglite või sisekontrollieeskirja kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurolt 1 miljonini (juhul kui isik ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, nt pandimaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja) või 5 miljonini (juhul kui isik on finantsinspektsiooni järelevalve all).

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse ja kapitali suuruse muudatusega, kuni 10 miljoni euro suuruse rahatrahvi (kehtiva õiguse järgi kuni 32 000 eurot). EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv (kehtiva õiguse järgi kuni 400,000 eurot).

Lisaks sätestatakse finantsvaldkonna eriseadustes väärtegude aegumistähtajaks kolm aastat. Väärtegude üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat, kuid karistusseadustik võimaldab ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Üldine aegumistähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE).

Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.

Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).

Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu (114 SE).

Eelnõuga tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE).

Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Eesti Apteekide Ühenduse 26. novembril algatatud kollektiivse pöördumise apteegireformi kohta ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Kollektiivse pöördumisega soovitakse muuta ravimiseadust nõnda, et lisaks proviisoritele tohiks pärast I. aprilli 2020 üldapteeke pidada ka tänased apteegiomanikud. Muudatuse eesmärgiks on vältida ligi 300 täna tegutseva Eesti apteegi sulgemist 1. aprillist 2020 ning tagada ravimite kättesaadavus senisel tasemel.

Riigikogu juhatus kinnitas oma otsusega ka Siret Kotka-Repinski lahkumise väliskomisjoni liikme kohalt ja asumise maaelukomisjoni liikme kohale.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...181920Page 19 of 20