NordenBladet —Veebis alustas Netflixi sarnane tasuta videovahendusteenus Plex, mis erineb teistest selle poolest, et on täiesti tasuta. Raha teenitakse vaatajatele näidatavate reklaamidega. Plex alustas korraga 220 riigis, kaasa arvatud Soomes ja Eestis, vahendab Techcrunch.
Plex on varem pakkunud oma platvormi kasutamiseks juba aastaid. Selle abil on kasutajad saanud luua nn oma Netflixi, kus sõbrad vahetavad omavahel veebis videoid. Seda on aga peetud piraatluseks. Nüüd pakub Plex aga täiesti seaduslikku võimalust filme ja seriaale vaadata.
Videoid saab vaadata Plexi äpi kaudu, see on sadaval eri platvormidele nagu Windowsi ja Maci arvutitele, Androidi ja iOSi seadmetele, Apple TV-le, X-boxile ja PlayStationile. Toetatud on ka mitmed virtuaalreaalsuse ehk VR seadmed.
NordenBladet – Soomes tähistatakse täna omariikluse 102. aastapäeva. Sel puhul heisatakse lipud. Pidulik lipuheiskamine toimub Helsingi Tähtitorninmäel kell 9.
Pidujumalateenistus toimub keskpäeval Helsingi Toomkirikus. Sellest võtab osa ka president Sauli Niinistö, vahendab MTV.
Iseseisvusväeva üleriigiline paraad toimub täna keskpäeval Tamperes. Sellest võtavad osa üksused maa-, mere- ja õhuvägedest, kaitsekõrgkoolist, kaitseväe logistikakeskusest, piirivalveametist ja veteranide- ning kaitseühingutest.
Kokku osaleb paraadil 1300 inimest. Paraad mõjutab täna Tamperes liikluskorraldust. Pealtvaatajatel palutakse varakult kohale saabuda. Tänavu on pidustuste teema Talvesõda, millest möödub 80 aastat.
NordenBladet —Soome aasta autoks 2020 valiti linnamaastur Škoda Kamiq. Teiseks tuli Toyota Corolla ja kolmandaks Mazda 3. Pingerida oli Kauppalehti andmetel järgmine:
1. Škoda Kamiq (130 p.)
2. Toyota Corolla (97 p.)
3. Mazda 3 (94 p.)
4. Peugeot 208 (93 p.)
5. Škoda Scala (90 p.)
6. Renault Clio (87 p.)
7. Audi E-Tron (84 p.)
Tšehhi auto jaoks oli see esimene võit viimase kuue aasta jooksul, kui aasta parimat autot on valitud. Konkurssi korraldab Soome autoajakirjanike ühendus.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas suundub täna visiidile Riiga, kus võtab osa Balti riikide peaministrite kohtumisest, mille tähelepanu keskmes on Rail Balticu ning regionaalse energiaturu tulevik.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Rail Baltic Eesti, Läti ja Leedu jaoks ajalooliselt unikaalne projekt, mille õnnestumine sõltub kõikide osapoolte koostööst. „Ühiste suurte eesmärkide ellu viimiseks peame jõudsalt edasi liikuma, toetudes saavutatud kokkulepetele ja ajagraafikule ning keskendudes projekteerimistegevuste lõpetamisele ning raudtee taristu ehitusele,“ ütles peaminister. „Mul on hea meel, et Eestis on ehitustegevus juba alanud ja Rail Baltic valmib kindlasti,” lisas ta. “Peame koos pingutama, sest ühiselt oleme palju tugevamad ja võimekamad, puudutagu see siis Rail Balticu tähtaegset valmimist, energiaturgu, Euroopa Liidu tulevast eelarvekava või kaitsekoostööd NATOs.”
Rail Balticu arutelu algab töölõuna vormis, millel osalevad Eesti ja Läti peaministrid, kolme Balti riigi transpordi valdkonna eest vastutavad ministrid, TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann ja Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Teemaga jätkatakse laiendatud ringis töösessiooni ajal, kus peaminister Ratase ja Läti peaministri Krišjānis Kariņšiga liitub Leedu peaminister Saulius Skvernelis ning Poola taristuminister, Soome suursaadik Riias ja RB Rail esindajad.
Teine töösessioon keskendub ühise energiaturu teemadele, Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele aastateks 2021-2027 ning jaanuaris algavale Eesti eesistumisele Balti Ministrite Nõukogus. Kohtumise võtab kokku peaministrite ühisavaldus.
Täna õhtul, mil peaministrite Ratase, Kariņši ja Skvernelisiga ühineb ka Poola peaminister Mateusz Morawiecki, arutatakse transatlantilisi suhteid äsja lõppenud NATO liidrite kohtumise valguses, arenguid seoses Ukrainaga ning Euroopa tulevikku pärast Brexitit.
Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ, mis annab suunad kolme riigi valitsustevahelisele koostööle. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti. 2020. aastal võtab koostöö juhtimise üle Eesti.
NordenBladet – Uuringud toovad ühemõtteliselt esile fakti, et peavalude all kannatamine tähendab tööga seotud negatiivseid mõjusid, tõdeb neuroloog, Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku vanemarst Mark Braschinsky, kes on ka Eesti peavalu seltsi president.
Kõige sagedasem esmane peavalu, mis tingib töölt puudumise, on migreen. Teisel kohal on pingetüüpi peavalu. Peavalu all kannatav inimene ei pruugi iga kord töölt puududa, vaid otsustada jääda tööle ja seda on raporterinud peavalude korral 30 protsenti inimestest. Sellega seotud töö produktiivsuse langust hinnatakse vähemalt 45–50 protsendi suuruseks, vahendab Med24.
Töö kui peavalu mõjutav tegur
Primaarsete peavalude all kannatavad inimesed kirjeldavad erinevaid faktoreid, mis võivad toimida nende peavaluhoogude esilekutsujatena. See on väga individuaalne ja sõltub nii indiviidil esinevatest riskiteguritest (ülekaalulisus, füüsiliselt passiivne eluviis, madal haridustase, kahjulikud harjumused jms), kui ka suuresti esmase peavalu vormist ehk kas tegemist on migreeni või pingetüüpi peavaluga. Uuringutulemusi on raske üldistada, ja tulemustes mängivad veel rolli töö iseloom, koormus, töötingimused.
Siiski on olemas mõned üksikud uuringud, mille raames on tulemuste üldistatavuse eesmärgil püütud küsimusele läheneda rahvastiku tasemel. Näiteks Rootsis tehtud kaheaastane uuring jaotas võimalikud stressi tekitavad mõjufaktorid füüsilisteks ja vaimseteks. Põhilised füüsilised tegurid, mis seostusid suurema peavalude sagedusega, olid:
töö monotoonsus;
pingerohke ja füüsiliselt väsitav töö.
Eriti tugev seos oli meestel seotud vaimselt kurnava tööga ja naistel raske füüsilise tööga. Kõige ohustatum vanusegrupp nii meestel kui ka naistel oli 25–44 eluaastat.
Korralikud töötingimused suurendavad töötajate produktiivsust ning vähendavad töölt puudumise tõenäosust.
