NordenBladet — Peatselt raskeneb Soomes haiguspuhkusele jäämine, mille eesmärk on haiguspuhkuste vähendamine ja töötervishoiu rolli suurendamine. Pole vajalik, et inimene jääb haiguse ajal töölt täielikult kõrvale, kui ta saab mingeid tööülesandeid täita, ütles töötervishoiu asutuse Finla vastutav töötervishoiu arst Anniina Anttila.

Tulevikus on haiguspuhkusele jäämine raskem. Anniina Anttila väitel tuleb teatud puhkudel töötamine tervenemisele isegi kasuks. Samas näitavad uuringud, et pikale veninud haiguspuhkus võib kaasa tuua töövõimetuse, vahendab Ilta-Sanomat.

Näiteks seljavaludega patsientide puhul on parem, kui nad on tegevuses, selle asemel, et nad lamama panna. Sellisel juhul pole pikk haiguspuhkus vajalik.

Sellisel juhul oleks parem, kui inimene on haiguspuhkusel lühikest aega ja naaseks jätk-järgult oma tööülesannete juurde. Taastumise puhul on hea, kui tööle tulles koormust järk-järgult suurendatakse.

Uute suuniste puhul soovitatakse arstidel kaaluda ka muid võimalusi tavalise haiguspuhkuse asemel. Üks uute soovituste eesmärke on see, et ilma kaalumata ei kirjutataks välja pikki haiguspuhkusi, vaid patsiendi taastumist jälgitakse tähelepanelikult.

Uute suuniste eesmärk on ka see, et kõik arstid kasutaks kaalumiseks samalaadseid meetodeid. Näiteks on eesmärk, et inimene läheks pärast haigla poolt määratud lühikest haiguspuhkust töötervishoiu hoole alla, kus teatakse paremini inimese töökohustusi ja suheldakse vahetult tööandjaga.

Koos tööandjaga on võimalik leida töötajale sobivat tööd, mida saaks teha ka olukorras, kus ta pole veel täielikult taastunud. Eelduseks on siin inimese töövõime hindamine.

Lähtutakse põhimõttest, et haigus pole selline, mis tähendab töötaja täielikku töövõimetust ja et töötamine on haiguse ajal halb asi. Vastupidi, pikk haiguspuhkus toob enamasti kaasa töövõimetuse ning töö tegemine aitab kaasa tervenemisele ja töövõime taastumisele.

Anttila sõnul on töö tegemise puhul palju selliseid asju, mis aitavad kaasa inimese tervisele. See tähendab kollektiivis olemist, iseenda tundmaõppimise kogemust ja füüsilise töö puhul lihaste toonuses hoidmist. Olulised on ka majanduslikud tegurid. Pikk haiguspuhkus pole kellelegi majanduslikult kasulik, niisamuti nagu töövõimetuspensionile jäämine.

Tähtis on see, et toetatakse inimese tööle naasmist. Ning et ei oldaks eemal, kui seda pole vaja.