NordenBladet —Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon valis erakorralisel istungil seoses senise aseesimehe tagasiastumisega uue esi- ja aseesimehe.
Komisjon valis esimeheks Mihhail Stalnuhhini ja aseesimeheks Eerik-Niiles Krossi. Lisaks neile kuulvad komisjoni Urmas Espenberg, Helmen Kütt ja Priit Sibul.
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon uurib eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teeb ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks.
Komisjon plaanib vaadata eesti keele õpetamist terviklikult ning laiapõhjaliselt ja anda ideid seadusandluse täiendamiseks.
NordenBladet —Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas kutsuda rahandusminister Martin Helme komisjonile selgitusi jagama seoses laiendatud eurorühma istungiga, kus ministri seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformimiseks ei olnud kooskõlas ELAKist saadud mandaadiga.
„Euroopa Liidu asjade komisjon on siiani lähtunud valitsuse kinnitatud seisukohast, et ESMi otsuseid tehakse nagu kehtivas leppes kirjas on – üldprintsiibina ühehäälselt. Aga erandjuhtudel, kui on ohus terve euroala stabiilsus ja otsus on aegkriitiline, hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel,“ ütles komisjoni esimees Anneli Ott. Ta lisas, et kriisiolukorra hinnang põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga analüüsidele.
Aseesimees Riina Sikkut märkis, et möödunud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumisel ei olnud kõne all ühehäälsuse nõudest loobumine. „Küsimuse all oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeede, mis luuakse ja mille limiidid määratakse ühehäälselt. Sealt tehakse häälteenamusega väljamakseid vaid kriisiolukorras, kus otsustamise kiirus on määrav. Need otsused saab teha vaid selles raamis, mis varem ühehäälselt paika pannakse,“ ütles Sikkut.
ELAKi 10. juuni istungil toetas komisjon ESMi reformi küsimuses seisukohti, milles lepiti kokku valitsuse 22. novembri 2018. aasta istungil. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse paragrahvile 152 on ELAKil õigus võtta Riigikogu nimel seisukoht ja valitsus on kohustatud sellest kinni pidama. Kui seda ei tehta, tuleb sellist otsust esimesel võimalusel ELAKile põhjendada.
ELAK arutas täna seoses Eesti seisukohtadega eelseisval euroala tippkohtumisel taas Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi. Peaminister Jüri Ratas andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ja ütles, et Eesti on toetanud ESMi laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist. Kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid peaks peaministri sõnul saama erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi. Komisjon toetas valitsuse seisukohti.
NordenBladet – Juuni esimeses pooles anti üle Maailma Reisiauhindu ning reisieksperdid hääletasid Euroopa parimaks odavlennufirmaks Norra kompanii Norwegiani.
Nominendid olid ka Aer Lingus, easyJet, Jet2, Ryanair ja Vueling, vahendab World Travel Awards. Norwegiani kasuks rääkis ilmselt see, et nad lennutavad reisijaid Ameerika mandrile võrdlemisi soodsa hinna eest.
Euroopa parimaks lennufirmaks valiti aga Turkish Airlines.
____________________________
NordenBladet —Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon valis aseesimeheks Riina Sikkuti. Uus aseesimees valiti seoses Sven Mikseri Euroopa Parlamenti minekuga. Komisjoni esimehena jätkab Anneli Ott.
Komisjoni liikmed on veel Kalle Grünthal, Heiki Hepner, Kalev Kallo, Tarmo Kruusimäe, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Tõnis Mölder, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Aivar Sõerd, Urve Tiidus ja Jaak Valge. Kokku kuulub komisjoni 16 liiget.
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, millel on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjon annab mandaadi valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks. ELAKi seisukohad on valitsusele kohustuslikud ja valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reform on vajalik ja Eesti toetab seda järgmisel reedel toimuval euroala riikide tippkohtumisel Brüsselis.
„Oleme ESMi reformi valitsuses ja riigikogus arutanud mitu korda, viimati 6. juuni istungil. Oleme toetanud ESMi laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist. See tähendab, et kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid saaks erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi. Vajadusel peab olema tagatud nii kiireloomuline otsustamine kui ka näiteks riigikogu kaasamine otsustamisesse ja Eesti seisukoha kujundamisse,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Ratas lisas, et ESMi reform on Eestile vajalik ja kaitseb ka meie maksumaksjat. „Eesti on toetanud euroala erinevate kaitsemehhanismide tugevdamist, et ELi liikmesriikidel ei oleks vaja kasutada maksumaksja raha võimalike finantssektori raskuste lahendamiseks. ESMi reform on järgmine müürikivi euroala vastupidavaks muutmisel ja aitab kaasa sellele, et pankade probleemid lahendatakse nende endi käest kogutud kriisilahendusfondist. Ainult juhul, kui ka kriisilahendusfondi vahenditest ei piisa, saab kaaluda laenu ESMist. Reformiga murtakse riikide ja pankade nõiaring, mis tekitas 2008. aastal alanud finantskriisis doominoefekti, kus riigid sattusid suurte pankade päästmise tõttu ise rahalistesse raskustesse. Seetõttu toetab Eesti järgmisel nädalal ESMi lepingu muudatust.“
Järgmisel reedel, 21. juunil toimub Brüsselis 27 liikmesriigi osalusel euroala tippkohtumine. Sellel kohtumisel käsitlevad ELi riikide juhid pangandusliidu arenguid, ESMi reformi ja euroala eelarvet.
Taust:
• Liikmesriigid toetasid euroala tippkohtumisel ESMi reformi konsensuslikult juba detsembris. Juunis tuleb detsembri otsuse alusel kokkuleppele jõuda ESMi aluslepingu põhijoontes. ESMi aluslepingu muudatus peaks valmima 2019. aasta detsembriks, mille järel tuleb ESMi lepingu muudatus heaks kiita valitsuses ja seejärel ratifitseerida riigikogus.
• Eesti toetab ESMi reformi ja seda, et ESMist saab laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile. ESMi laenu kriisilahendusfondile kasutataks vaid äärmisel juhul, kui mastaapse kriisi korral panga omanikud on kriisikulusid kandnud ja kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud.
• Reeglina on ESMi otsused ühehäälsed. Ainult erandjuhtudel, see tähendab kui otsuse viibimine seaks ohtu euroala stabiilsuse, võib rakendada otsustamist 85-protsendilise häälteenamusega. Just erandjuhtude otsustamiskorra kohta on olemas 2012. aastast pärinev Riigikohtu lahend. Selle lahendi järgi erandjuhtudel kasutatav 85-protsendiline häälteenamus küll riivab Eesti põhiseadust, kuid riive on proportsionaalne ja põhjendatud, sest finantssüsteemi stabiilsus on Eesti huvides. Seni pole erandjuhtudel kasutatavat 85-protsendilist häälteenamust otsustamisel kordagi kasutatud.
