NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas arutas 14. juuni kohtumisel Soome peaministri Antti Rinnega riikidevahelist koostööd, olulisi projekte Läänemere piirkonnas ja juulis algavat Soome eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus.
„Eesti ja Soome lähedus sai täna taas kinnitust. Mul on hea meel, et oleme kõigis olulistes küsimustes Soomega ühel meelel, sest vaid üheskoos saame vastu astuda ülemaailmsetele väljakutsetele nagu kliimamuutused ja kestliku majandusarengu tagamine. Muutuvas maailmas muutub meie koostöö veelgi olulisemaks. Selleks, et liiguksime heanaaberlikult edasi, on tähtis, et Põhja- ja Baltimaad kõneleksid jätkuvalt ühisel häälel nendes rahvusvahelistes küsimustes, kus jagame selgelt samu seisukohti ja et meie riikide sõnal oleks rohkem kandepinda,“ ütles Ratas.
Peaminister rõhutas digikoostöö tähtsust. „Eesti ja Soome kahepoolne koostöö on üha tihedam, kui saame edasi liikuda näiteks parema andmevahetuse vallas. Eesti ja Soome vahetavad omavahel juba digiretsepte, kuid võimalusi on veel maksuandmete, äri- ja rahvastikuregistri ning sotsiaalteenuste valdkondades. Põhja- ja Baltimaade regioonist võiks saada maailma kõige paremini digitaalselt ühendatud piirkond.“
Ratas ja Rinne arutasid veel Soome liitumist Rail Balticuga ning Eesti, Läti ja Soome ühtse gaasituru loomist. Tulevikuteemana räägiti ka Tallinn-Helsingi tunneli plaanidest. Samuti rääkisid peaministrid Läänemere keskkonna olukorrast, mis on Soome uue valitsuse üks prioriteete.
Juulis alustab Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ning on oma prioriteediks seadnud ühtse siseturu arendamise, reeglitepärase maailmakorra tugevdamise ja kliimaküsimused, mis on Eestile samuti olulised. Euroopa Liidu uue perioodi strateegilises tegevuskavas on siseturg ning majanduskasv, mis jõuaks kõigi inimesteni, samuti tähtsal kohal.
Soome peaminister Antti Rinne tegi Eestisse oma ametiaja esimese välisvisiidi.
NordenBladet —Kela uus kord sunnib inimesi müüma oma elamise, kuna näiteks korteriühistu remondifondi tasude maksmiseks toetust ei anta. Muutus põhineb värskel Soome ülemkohtu otsusel ja see jõustub alates juuli algusest. See toob kaasa probleeme neile toimetulekutoetuse saajatele, kelle korteriühistus algab näiteks toruremont, vahendab Taloussanomat.
Soomlane Tiina rääkis, et nad jäid abikaasaga töötuks ning ei suuda maksta korteriühistu remondimakseid, mis on mitusada eurot kuus. Nad taotlesid selleks Kelalt toetust, aga uue korra kohaselt selleks enam toetust ei saa.
Kokkuvõttes tähendab uus kord seda, et inimesed peavad oma elamise maha müüma. Kui korterit aga müüakse remondi tegemise ajal, ei saa sellest seda hinda, mida muidu saaks. Kui needsamad inimesed kolivad üürikorterisse, võivad nende kulud suureneda võrreldes sellega, mis neil olid oma korteris elades.
Kui Kela toimetulekutoetust ei maksa, võib seda taotleda omavalitsusest, et mitte elamist kaotada. Arvatavalt selleks kohalik omavalitsus toetust eraldab. Samas võib olla võimalik, et omavalitsused tõlgendavad kohtu otsust nagu Kela. Näiteks Soomlane Tiina ei saanud toetust ka omavalitsusest.
Toimetulekutoetust võib saada kulude katmiseks nii üüripinnal kui oma majas või korteris elades.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Tartu Ülikooli eetikakeskus alustasid koostööd uurimisprojektis, mille käigus töötatakse välja soovitused riikliku teaduseetika toetamise ja seiramise süsteemi loomiseks. Uuringu eesmärk on suurendada Eesti teaduseetika organisatsioonide töö läbipaistvust ja sõltumatust ning võimaldada Eestil paremini osaleda ka Euroopa eetikaorganisatsioonide võrgustikus.
Praegu ei ole Eestis riiklikku ja sõltumatut asutust, mis vaagiks teaduseetika küsimusi; ka ei ole meil hea teaduse riiklikku volinikku. Küll aga on mitu erinevat komiteed ja nõuandvat kogu ning eetikakeskus, mis teaduseetikat uurivad, teadlasi nõustavad või tagasisidet annavad ning rahvusvahelise ulatusega temaatilisi üritusi korraldavad.
Siim Espenbergi, projekti juhi ja RAKE juhataja sõnul annab uuring head taustateadmised ning võimaluse anda soovitusi Eesti teaduseetika ümberkorraldamiseks. „Sotsiaalministeeriumi ametnike arvamusloos osutati, et teadusuuringud ja eetika vajavad terviklikku lahendust. Meie uuring tuleb selles osas õigel ajal,” nentis Espenberg. Ta selgitas, et projekti käigus analüüsitakse olemasolevate organisatsioonide tegevust, kaardistatakse erinevate sidusrühmade vajadust teaduseetika küsimustega tegelemiseks ning leitakse teiste riikide kogemuse põhjal Eestile sobivaid eeskujusid.
Esimese suure sammuna külastasid Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning nooremteadurid maailma kõige olulisemat valdkondlikku konverentsi „World Conference on Research Integrity“, mis toimus 2.–5. juunil Hong Kongis. Eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul andis 700 osavõtjaga konverents hea ülevaate Aasia, Austraalia, Euroopa, Kanada ja USA headest praktikatest edendada teaduseetikat ning tegelda väärkäitumise juhtumitega teaduses. „Eesti saaks kõige enam õppida Austria, Austraalia, Hollandi, Norra, Soome ja USA kogemusest,” sai prof Sutrop konverentsilt kinnitust.
Selleks, et teadus oleks usaldusväärne, aus, ühiskonnale kasulik, hästi korraldatud ning rahvusvaheliste normidega kooskõlas, on tarvis luua teaduseetika õpetamist ja järgimist toetav riiklik süsteem, kus oleks paigas nii vastutajad, tegevused kui ka rahastamine. Teaduseetika alaseid tegevusi on vaja edendada neljal suunal:
tagada hea teadus/usaldusväärne teadus (ingl research integrity) ning menetleda väärkäitumise juhtumeid (sh tuleks luua teaduseetika voliniku ametikoht, ingl research integrity officer);
korraldada eetikakomiteede (ingl research ethics committees) tegevust, et tagada uuringuteks vajalike lubade ja kooskõlastuste andmine;
tagada eetikaalaste regulatsioonide ettevalmistamine ning seadusandja nõustamine. Sellega tegeleb eetikanõukogu (ingl ethics council);
tagada teadlaste ja teadusasutuste eetikaalane koolitamine ja nõustamine, viimane on eetikanõustajate (ingl ethics advisors) ülesanne.
Praegu ei ole Eestis läbi mõeldud ja kokku lepitud, kes ja kuidas neid funktsioone täitma peaks. Lähtudes projekti ülesandepüstitusest valmib uuringu tulemusel analüüs ja kokkuvõte koos soovitustega, kuidas kahte esimest valdkonda oleks kõige parem korraldada. Kolmanda ja neljanda tegevuse korraldamiseks kaardistatakse vajadused.
Uuringu tulemused mõjutavad Eesti teaduseetika edasist rahastust, teaduseetika keskuste logistikat ja teaduseetika rakendamise protsesse, nende arusaadavust ja läbipaistvust. Samuti aitavad need lahendada isikuandmete kaitse, korruptsiooni, haavatavate gruppide uuringutesse kaasamisega seotud jm eetilisi ning juriidilisi probleeme, mis on seoses teadusuuringute läbiviimisega esile on kerkinud. Uuringu tulemusena antakse soovitusi eetikakomiteede süsteemi korraldamiseks, mis võimaldab Eestil osaleda üle-euroopalises teaduseetika võrgustikus.
Uuringut toetab Euroopa regionaalarengu fond läbi RITA 4 projekti „Teaduseetika järelvalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas avaldas tunnustust rahvusvahelistel missioonidel teeninud Eesti kaitseväelastele ja võitlejate lähedastele nende auks toimunud vastuvõtul. Stenbocki majja kogunenud kaitseväelasi ja nende pereliikmeid tervitasid peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Jüri Ratase sõnul tugevdatakse Eesti julgeolekut nii väga kaugetes paikades liitlastega rahu ja stabiilsust tagades kui ka meie kodudes, väga lähedal, kus kaitseväelastele on tagatud perekonna armastus ja tugi. See kõik lisab kindlust, et täpselt samamoodi aidatakse vajadusel üheskoos ka Eestit. „Teie olete meie kaitsepoliitika ja julgeoleku eesliin ning ma julgen isegi öelda, et samm sellest eesliinist lähemal,“ ütles peaminister ja lisas, et kindel võib olla ka riigi toetuses oma kaitsjatele.
Mai lõpus heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias on kaitsevaldkonna arengule jätkuvalt tagatud üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist, millele lisanduvad vahendid liitlaste võõrustamiseks ja kaitseinvesteeringute programm. Erilist tähelepanu pööratakse sõdurite kaasaegsemale relvastusele ja isikukaitsevahenditele.
Ratas rõhutas, et Eesti kaitseväelaste maine liitlaste silmis on vaieldamatult väga kõrge. „Mul on olnud võimalik selles veenduda nii eelmisel kevadel Liibanonis kui ka mullu oktoobris Malis. Te olete võtnud oma südameasjaks mitte ainult Eesti, oma pere või meie regiooni, vaid ka kogu maailma turvalisuse,“ ütles peaminister ja avaldas tänu ka nendele kaitseväelastele, kes praegugi välismissioonide koosseisus teenivad.
„See on hindamatu tähtsusega, et tänu oma tööle ja panusele andsite te paljudele inimestele julgust ja kindlust elada oma kodus. Tänan teid selle eest,“ lisas omakorda kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Vastuvõtul osalesid Eesti kaitseväelased, kes teenisid Afganistanis NATO missioonil Resolute Support, Süürias ÜRO rahutagamismissioonil UNTSO, Iraagis sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, EL-i Vahemeres inimkaubanduse tõkestamisele suunatud missioonil EUNAVFOR ning Malis operatsioonil Barkhane ja EL-i väljaõppemissioonil EUTM Mali.
NordenBladet —Põhiseaduskomisjon valis erakorralisel istungil aseesimeheks Lauri Läänemetsa. Esimehena jätkab Paul Puustusmaa. Erakorralised valimised toimusid seoses Indrek Saare asumisega väliskomisjoni liikme kohale.
Komisjoni kuuluvad veel Kalle Grünthal, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Hanno Pevkur, Taavi Rõivas ja Vilja Toomast.
Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning Riigikogu, presidendi, valitsuse, Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
