Reklaam:

Soome juurtega Eesti rahvastikuminister pidas Helsingis eesti noortele kõne

NordenBladet — Soome juurtega Eesti rahvastikuminister Riina Solman pidas ESTO päevade raames Helsingis Oodi raamatukogus toimunud seminaril kõne sealsetele eesti noortele.

Sotsiaalmeedias avaldatud kõne tekst on järgmine:

Head ESTO päevadest osavõtjad! Armsad noored!
1972. aasta juulikuus magas üks paarinädalane tüdruk Kesk-Eestis Viljandis oma muretut lapseund, teadmata, et tuhandete kilomeetrite kaugusele, ookeani taha Torontosse on kogunenud tuhanded eestlased maailma eri paigust kinnitama oma veendumust eesti rahva igavesest ja püsivast õigusest vabadusele, enesemääramisele ja iseseisvusele oma isade maal ja rahvuslikul territooriumil ning mõistma hukka kommunistlikku okupatsiooni Eestis. Alanud olid esimesed ESTO päevad.

Esimest ESTO-t kokku võttev raamat algab sõnadega: „Mõte sai teoks. Kaks pikka aastat eestlase visadust, jonni ja tööd – väsimatut tööd – oli riita laotud.
Ligi paarikümnetuhandeline piduliste arv Torontos, igipõlises indiaanlaste kohtumispaigas, ületas kõik lootused ja lõi üleva tuju. See oli alles vägi. Seda tasus vaadata. Teadagi on tore statistikast lugeda, et eestlasi on vabas maailmas nii ja nii palju. Aga oma silmaga näha – see on hoopis iseasi.“

Nii nagu sirgus suuremaks see väike Viljandi tüdruk, muutus samal ajal aina vägevamaks vabas maailmas elanud eestlaste hääl kord nelja aasta tagant toimuvatel ESTO päevadel, aga loomulikult ka ESTO päevade vahelisel ajal nendes paljudes riikides, kus nad elasid, et nõuda meeleavalduste, pöördumiste ja kohalike riigijuhtidega suheldes Eesti maale ja rahvale vabadust ja iseseisvust.

Kui 1988. aasta detsembris jõudis Austraalias Melbourne’is toimunud viiendatele ESTO päevadele sadakond eestlast nõukogude okupatsiooni alt vabanevast Eestist – tulevane president Lennart Meri, tulevane peaminister Mart Laar, terve rida kirjanikke ja muusikuid, sealhulgas Ivo Linna ja Alo Mattiisen – oli võimalik tänu ja rõõmuga tõdeda, et lõpuks ometi sai rääkida tõepoolest ülemaailmsetest Eesti kultuuripäevadest.

Eesti iseseisvuse taastamine kaotas lõplikult eestlaste jaoks kõik omavahelised lahutavad piirid. Noor Viljandi neiu, kellest vahepeal oli saanud tallinlane, sai nautida seda piirideta maailma ning tunda ennast osana ülemaailmsest eestlaskonnast. Meil on põhjust olla tänulik kõigile nendele inimestele, kes läbi aegade on erinevates riikides ESTO päevi korraldanud ja nendel osalenud, andes oma ülisuure panuse võitlusesse Eesti iseseisvuse taastamise eest ning eestluse hoidmisse maailmas.

Täna seisab see kunagine Viljandi tüdruk, kes on paar nädalat vanem kui ESTO päevad, siin teie ees, head noored, et võtta osa oma elu esimestest ESTO päevadest ning arutada koos teiega eestluse tuleviku üle maailmas.

Julgen arvata, et eestlasi on elamas üha suuremas hulgas maailmas riikides. Igal pool ei ole küll suurt eestlaste kogukonda, kuid paljudes riikides on märkimisväärses suuruses seegi. Ilmselt on üleliigne rõhutada Soomes elava eestlaskonna arvukust ja panust Soome ellu.

Kas suurte eestlaste kogukondade olemasolu teistes riikides on Eesti riigi seisukohalt hea või halb? Kas saab üldse niimoodi küsida? Ühelt poolt on loomulikult meie riigi selge seisukoht see, et kõik välismaal elavad eestlased, kes soovivad Eestis elada, õppida või töötada, on teretulnud Eestisse tagasi pöörduma. Praegune valitsus on seadnud üheks eesmärgiks luua välismaalt tagasipöördumiseks institutsioon, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, elu- ja töökoha ning lastele koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

Teiselt poolt näeme aga ka seda, kui suur rikkus ja potentsiaal on ülemaailmne eestlaskond. Väliseesti kogukonnad on oma aktiivse tegevusega hoidnud eestlust elus maailma paljudes eri paikades aastakümnete jooksul ning aidanud esindada Eesti seisukohti oma asukohariikides. Eesti valitsus soovib omalt poolt luua tingimused, et see hea koostöö jätkuks ja meie välismaal elaval eesti kogukonnal oleks kindlus oma missioonirikast tööd Eesti hea tahte saadikuna jätkata.

Sellest eesmärgist lähtudes moodustas Eesti valitsus eelmisel nädalal uue valitsuskomisjoni – ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, mida ma rahvastikuministrina juhin ning kuhu kuulub peale minu veel neli valitsuse liiget. Äärmiselt oluline on aga see, et sellesse kuuluvad ka nelja väliseesti suurema katusorganisatsiooni esindajad. Ma loodan väga, et sellel komisjonil saab olema oluline roll väliseesti kogukondade eluga seotud teemade viimises Eesti valitsuse ja riigiasutusteni.

Head noored! Olete enam kui 60 delegaadina esindamas siin ligi 30 riiki. Ma olen enam kui kindel, et te olete oma asukohariikides aktiivsed mitte ainult eestlaste kogukonnas, vaid ka väljaspool seda. Tänapäevases maailmas oleks see teisiti mõeldamatugi. Pean aga siiski omalt poolt väga oluliseks, kui eestlastest noored saavad olla ühiselt tegutsemas ka nii ajaloolistes kui uutes eesti seltsides, eesti majades, eesti kogudustes ja pühapäevakoolides, eesti koorides ja tantsurühmades, metsaülikoolides, skaudi- ja gaidirühmades ja teistes ühendustes. Esivanemate pärandi hoidmine ja tegevuste edasikandmine on see järjepidevus, mis tugevdab ja väärtustab nii perekonda kui kogukonda. Loodetavasti on teiegi hulgas neid, kes on oma koori või rahvatantsurühmaga tulemas osalema järgmisel nädalavahetusel Tallinnas toimuvale juubelilaulupeole ja tantsupeole „Minu arm“. Tunnustusväärne on aga kindlasti ka kõikvõimalike uute ühendavate organisatsioonide loomine kogukonnatunde ja ühistegevuse edendamiseks ning tõstaksin siin eriliselt esile üsna värsket, aga teguvõimast ühendust Soome Eesti Noored, kes on tänase seminari korraldaja.

Valitsus on alustamas Globaalse Eesti programmi koostamist, mis saab alates 2021. aastast asendama senisest laiemal kujul Rahvuskaaslaste programmi. Mul oleks väga hea meel, armsad noored, kui te saadaksite mulle otse või organisatsioonide kaudu omi mõtteid, ettepanekuid ja ootusi selle kohta, mis selles uues programmis teie arvates võiks sisalduda. See programm saab olema tehtud eesmärgil, kuidas väliseesti kogukonnad oleksid kõige paremal viisil Eesti ellu kaasatud ning kuidas me kõik ühiselt saaksime teha Eesti suuremaks.

Üks digimaailma võimalus, millega te olete kindlasti kursis ja mis on mõeldud Eesti suuremakstegemiseks, on Eesti e-residentsus. E-residentsus on mõeldud küll nendele, kellel ei ole Eesti kodakondsust, kuid tegelikult on ju tihtilugu välisriikide kodanikud needki, kes kuuluvad liikmetena eestlaste kogukondadesse või perekondadesse erinevates riikides. Ning kindlasti saate soovitada e-residentsust oma sõpradele, kes ei ole küll eestlased, aga soovivad olla mingil kombel seotud Eesti riigiga. Nagu olete võibolla kuulnud, siis kinkis Eesti riik sümboolselt oma e-residentsuse isegi eelmisel aastat Eestit külastanud paavst Franciscusele. E-residentsus annab võimaluse kasutada Eesti riigi e-teenuseid ning samuti ka näiteks asutada ettevõtet Eestis.

Head noored! Rahvastikuministri koht loodi Eesti valitsusse selleks, et süsteemselt kavandada Eesti riigi rahvastiku- ja perepoliitikat. Mul on hea meel, et praegune valitsus on seismas tugeva ja terve perekonna eest. Meie jaoks on väga olulised lapsed ja noored ning perede toimetulek, kokkuvõtlikult – peresõbralik Eesti. Tugevad ja terved pered on meie rahva edasikestvuse ja elujõu kandjateks mitte ainult Eestis, vaid kõigis eestlaste kogukondades üle maailma.

Ma tänan teid kuulamast ning soovin teile kõigile palju toredaid hetki tänavustel ESTO päevadel nii Soomes kui Eestis.

Kutsusin ESTOl üleilmseid eesti noori üheskoos eesti asja ajama. Tänan kõiki kes selle väga meeleoluka ja hingemineva…

Posted by Riina Solman on Laupäev, 29. juuni 2019

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee