Reklaam:

Soomes pannakse trahvivõlglased vangi – see läheb ühiskonnale väga kalliks

NordenBladet — Soomes on siiani levinud tava panna pisivarguste eest karistuseks trahvi saanud ja trahvi maksmata jätnud inimesed vangi. See läheb aga ühiskonnale väga kalliks maksma. Soomlane Miro pandi vangi, kuna ei suutnud maksta talle poevarguste eest määratud trahve. Sellistest vangidest paljud on kodutud, alkohoolikud ja haiged. Praegune süsteem on nii inimestele endile kui ühiskonnale kallis ja koormav, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingi vanglas on sees 17 sellist võlavangi. Üks neist, 23-aastane Espoo mees Miro on vangis juba kolmandat korda. Trahvide eest muidu Soomes vangi ei panda, välja arvatud juhul, kui oled varatu ja oma elu üle kontrolli kaotanud.

Politsei võttis Miro märtsikuu alguses kinni Tampere kesklinnas Hesburgeris. Ta viidi Helsingi vanglasse, kus talle tehti tervisekontroll. Korvpalluri pikkune mees kaalus vaid 70 kilo. Ta oli olnud pikka aega söömata. Tal oli maksmata trahve 1900 euro eest ja lõpuks pöörati see kohtu poolt 90 päeva pikkuseks vanglakaristuseks.

Kokku on Soomes aastas ligi 1300 sellist võlavangi. Enamus neist on mehed. Pooled neist kodutud alkohoolikud. Nad on omadega täiesti põhjas.

Tegelikkuses ei peaks nad istuma vanglas. Nad on trahvi saanud pisirikkumiste nagu õlle või toidupala varguse eest. Algul on neile kohtu poolt mõistetud trahvid, aga kui nad pole olnud võimelised neid tasuma, siis on nad pandud vangi. Rusikareegel on selline: kolme päevapalga suurune trahv vastab ühele ööpäevale vangistuses. Kui trahv on eurodes, siis on üks ööpäev vanglas 30 eurot.

Selline võlavangla on ajast ja arust, võetud kasutusele 18. sajanadil ja püsib muutumatuna siiani. Kriitikute arvates on selline süsteem mõttetu ja ühiskonnale kallis ning koormav. Soome liigub selles osas teistest Põhjamaadest erinevalt, et pigem laiendab sellist võlavangla süsteemi. Rootsis, Norras ja Taanis on võlavanglast loobutud või kasutatakse seda äärmiselt harva. Soomes aga otsustati süsteemi 2018. aasta aprillis karmistada nii, et vangi võib sattuda senisest lihtsamalt. Seda tehti vaatamata asjaolule, et enamus eksperte oli selle vastu. Parlament kinnitas uue korra tänavu kevadel ja see jõustub 2021. aasta alguses.

Teadlaste arvates on pärast uue korra jõustumist iga päev vanglas 30 võlavangi rohkem. See tähendab aastas 600-700 lisavangi.

Paljudele tundub selline kord imelik, kuna palju karimimate kuritegude nagu vägistamiste või peksmiste eest mõistetakse Soomes tingimisi karistused. Ja siis pannakse vorsti varastamise eest inimene vangi. Vanglahierarhias on võlavangid kõige madalamal tasemel. Nende peale kulub vanglasüsteemis igal aastal kümneid miljoneid eurosid. Ainuüksi uus kord suurendab kulusid 11 miljoni euro võrra aastas.

Ühe vangi ööpäevane jooksev kulu oli Soomes eelmisel aastal 214 eurot, see tähendab, et võlavangide ülalpidamise jooksvad kulud on 2,4 miljonit eurot aastas. Lisaks koormab trahvivõlglastega tegelemine politseid ja kohtuid.

Näiteks ühe vangi puhul, kes sattus vangi 700-eurose trahvivõla pärast, läheb tema ülalpidamine maksumaksjale maksma 7700 eurot.

Enamus trahvivõlglastest on alkohoolikud. Asjatundjate arvates peaks nad olema võõrutusravil, mitte vanglas. Nende jaoks, kes on omadega põhjas, ei kujuta vangla endast mingit hirmuvahendit. Elu näitab, et alkohoolikud tulevad meelsasti vanglasse tagasi.

Võõrutusega on aga samuti probleem, sest alkohoolikud sinna vabatahtlikult ei lähe. Selleks oleks vaja neid suunata ravile nende tahte vastaselt. Praegu tuuakse need inimesed vanglasse ja mõned on väga kehvas olukorras, jalakarvad kasvanud läbi pükste, nii et hooldajad peavad vaeva nähema, et pükse jalast kätte saada.

Kui need alkohoolikud vanglast välja pääsevad, siis kukuvad kohe uuesti jooma. Helsingi vangla asub Hermanni linnaosas, kus on lähedal Hämeentie ja Kurvi, kus omakorda kogunevad alkohoolikud. Trahvivõlglased on üha nooremad ja üha kehvemas olukorras. Juba 30-aastastel on sellised haigused, mis muidu on vanuritel.

Trahvivõlglaste olukorda raskendab see, et nende karistused on lühikesed. Nad jõutakse vaevalt elule turgutada, kõht täis sööta ja habemed ära ajada, kuinad nad pääsevad vabadusse. Helsingi vanglas on 312 kohta ja vange tavaliselt sees alla 300. Mingit erilist ravi need vangid ei saa. Paljud vangid on psüühiliste probleemidega.

Vangid ise pakuvad välja, et vangla asemel võiks kasutada ühiskondlikult kasulikku tööd, aga trahvivõlglased on enamasti selleks liiga kehvas olukorras, et neid tööle panna. Teine võimalus oleks jalavõru, aga selleks oleks vaja elukohta, mida trahvivõlglastel pole.

Trahvide karimistamist nõuavad aga häälekalt kaupmehed, kes on hädas sagenevate poevargustega. Varguste tõttu kaotavad kaupmehed 550 miljonit eurot aastas. Sellest summast poole moodustavad poevargused ja üle kolmandiku on kaupluste endi töötajate vargused. Trahvivõlglased on vangis enamalt jaolt just poevarguste pärast.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee