Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: märts 2019

Alates 1. aprillist muutuvad oluliselt Kela põhimõtted toetuste maksmisel Soome tulijate ja Soomest lahkujate jaoks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Alates 1. aprillist muutuvad oluliselt Kela põhimõtted toetuste maksmisel Soome tulijate ja Soomest lahkujate jaoks. Sotsiaaltoetuste saamine põhineb Soomes elamisel või töötamisel. Kui seda pole, siis ei pruugi enam toetusi saada.

Muutus puudutab elukohapõhiseid toetusi, milleks on tervisekindlustus, lapsetoetused, eluasemetoetus ja Kela pension. Muutub Soome tööle tulijate õigus saada Kela toetusi. Soome tulijatel kaob ära nn 4 kuu reegel, mis tähendab, et Soome sotsiaalkindlustuse sai pärast 4-kuulist Soomes töötamist. Alates aprillist on õigus saada Kela toetusi Soome tööle tulemisel kohe, kui palk on vähemalt 696,60 eurot kuus.

Uus seadus muudab ka Soome õppima tulijate olukorda. Nimelt on Soome õppima tulemisel piiratud õigus saada eluasemetoetusi ja tervisekindlustust. Eelduseks on, et Soome tullakse püsivalt.

Muutub Soomest lahkujate olukord. Ajutise välismaal viibimise ajapiir väheneb 1 aastalt 6 kuuni, mis tähendab, et Kela toetusi on võimalik saada vaid siis, kui välismaal viibimine kestab kõige enam 6 kuud.

Väljaspoole Euroopa Liitu komandeeringusse saadetud töötaja säilitab oma õiguse toetustele kõige enam 5 aastaks. See 5-aastane periood puudutab ka teadlasi ja arenguabitöötajaid. Välismaale õppima läinud isikul säilivad toetused õppimise ajaks.

Kela ei väljasta enam pärast uue seaduse jõustmist eraldi otsust Soome tuleku või välismaale mineku puhuks. Toetuste õigus saadakse toetusi puudutava otsuse tegemisel.

Üleminekuperioodil kehtivad enne 1. aprilli 2019. aastal tehtud otsused välismaale läinud töötaja, õpilase või nende pereliikmete kohta.

Kela toetusi võib edaspidi mõjutada isegi lühiajaline välismaal viibimine. Seetõttu peaks Kelat informeerima välismaale mineku kestuse ja põhjuste kohta juba aegsasti ette, et Kela saaks välja selgitada välismaal viibimise mõju toetustele.

Välismaalt naasnud isikul, kel välismaal olles polnud Kela toetusi, saab toetused niipea, kui ta Soome püsivalt tagasi elama saabub ja sellest Kelale teada annab.

 

 

UUENDUSED SOOME piletisüsteemis: Helsingi ümbruses käivitub aprillis vööndisüsteem

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Helsingis ja selle ĂĽmbruses käivitub alates aprillist täiesti uus piletisĂĽsteem, mis muudab liikumise Espoos ja Vantaal osaliselt palju odavamaks. Uus piletisĂĽsteem võetakse kasutusele 27. aprillil kell 4.30. See on pärast lihavõtteid ja enne 1. maid. Kehtestatakse vööndisĂĽsteem, kus pileti maksumus sõltub kaugusest Helsingi keskusest, vahendab Helsingin Sanomat.

See on suurim muudatus alates 1986. aastast, mil võeti kasutusele piirkondlikud piletid. Uues süsteemis on kasutusel vööndid A, B, C ja D. Ligi 100 miljonit eurot maksma läinud uuendust on ette valmistatud kaua aega, see käivitub neli aastat planeeritust hiljem.

Uuendusest osa reisijaid võidab, osal jäävad hinnad samaks ja osa kaotab. Enim võitjaid on B-vööndis, kus senise pileti asemel saab kasutada ligi 40 protsenti odavamat AB või BC piletit.

Näiteks täiskasvanute 30 päeva kuupilet Espoo Leppävaarast Helsingi Pitäjänmäkini maksab pärast uuendust 59,70 eurot, kui praegu maksab pilet 107,50 eurot. Samalaadne odavnemine on neil, kes sõidavad Vantaa Myyrmäki ja Helsingi kesklinna vahel.

Neile praeguste piletite kasutajatele, kes edaspidi kasutavad kolme vööndi ABC piletit, kallineb kuupilet 1 euro võrra. Helsingi Östersundomi elanikele on hinnatõus suurem, sest nad hakkavad Helsingi-sisese pileti asemel kasutama ABC piletit.

Säpo juht Klas Friberg: Rootsi suurimad julgeolekuohud on islamivõitlejad ja Venemaa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsi kaitsepolitsei Säpo andmetel on riigi jaoks suurimad julgeolekuohud islamivõitlejad ja Venemaa. Neile lisaks ollakse Rootsis mures radikaalse rahvusluse pärast.

Vajadus kaitsta ühiskonna tähtsamaid tegevusi on varasemast suurem, on kirjas Säpo (Säkerhetspolisen) värskes, 2018. aasta kohta avaldatud aastaraamatus. Säpo hinnangul on julgeolekuohud võrreldes varasema aastaga kasvanud ning kõige suutremaks ohuks peetakse äärmus-Islamit ja Venemaad. Pikemas perspektiivis on aga Rootsi-siseselt suurimaks ohuks rahvuslikud äärmusliikumised ja nende poolt loodud migrantide-vastane õhustik, vahendab Expressen.

„Välisoht on suurem kui varem,” kommenteeris olukorda Säpo juht Klas Friberg. Vägivallaks valmis olevaid islamiste on ka Rootsis sees rohkem kui kunagi varem, kuigi Islami Kalifaat on langenud. Välisohutude seas on suuremad veel Venemaa ja Hiina. Venemaa tegeleb küberluurega ja Hiina üritab kübervõimekusega ja firmade ülesostmistega suurendada oma majanduslikku mõjuvõimu maailmas.

Välisriigid liiguvad Säpo hinnangul nn hallis tsoonis, provotseerimata sõjalisi konflikte. Kasutatakse küberrünnakuid ja strateegiliste ettevõtete ülesostmist.

Ühtlasi on raportis kirjas, et seoses välisohu suurenemisega on hakanud koonduma kodumaised migrantide-vastased äärmusliikumised.

 

Reoveeuuring näitab, et amfetamiini tarvitamine on Soomes plahvatuslikult kasvanud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes läbi viidud suurest reoveeuuringust tuleb välja, et amfetamiini tarvitamine on viimase paari aastaga plahvatuslikult kasvanud. Eelmisel, 2018. aastal tarvitati Soome amfetamiini uuringu järgi üle 300 kilo, samas kui kaks aastat varem oli see 200 kilo ringis, vahendab Yle.

Soome terviseliidu THL uuring hõlmab 40 protsenti Soome rahvastikust ja see viidi läbi suuremates linnades. Amfetamiin on selle uuringu kohaselt kõige enam kasutatud narkootikum Soomes. Amfetamiini peetakse samas eriti ohtlikuks narkootikumiks.

Kokaiini tarvitamine on Soomes samuti kasvanud, aga seda kasutatakse vähem väljaspool Helsingi piirkonda. Lõuna-Soomele on iseloomulikumad veel eri liiki stimulandid. Metamfetamiini leiti võrreldes paari aasta taguse uuringuga reoveest palju vähem.

THL avalikustas paar nädalat tagasi ka küsitluse tulemused, mille kohaselt on amfetamiini tarvitamine viimase 10 aastaga kahekordistunud. Küsitluse järgi oli tarvitanud amfetamiini 4 protsenti 15-24-aastastest noortest. Kõige enam kasutatud narkootikumi kanepit olid tarvitanud sellest vanusegrupist pooled.

 

Soome fotokunstnik Iiu Susiraja (Pirre Karvinen) šokeerib oma piltidega vaatajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingis Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis on praegu väljas Soome fotokunstniku Iiu Susiraja näitus, mis paljusid inimesi šokeerib oma julgusega. Susiraja, kelle sünnipärane nimi on Pirre Karvinen (sünd 1975) on pärit Turu linnast. Kuigi piltidel on ta tõsine, on naine tegelikult väga heatujuline, vahendab Helsingin Sanomat.

Piltidel kujutab ta põhiliselt iseennast erinevates olukordades. Tuntuimal pildil on ta köögis, luud rindade all. Oma kunstnikukarjääri alustas ta vanematekodus ennast pildistades. Kuulsus saabus siis, kui temast kirjutas aastal 2011 Helsingin Sanomate väljaanne Nyt. Pärast seda kirjutas temast aastal 2014 USA väljaanne Huffington Post ja siis saabus rahvusvaheline kuulsus.

Naine räägib, et tahaks ka kedagi teist pildistada, näiteks oma vanemaid, või kui leiab mehe, siis teda. See oleks kunstniku jaoks lotovõit.

Aastal 2011 ütles ta, et peab end üleval koristustööd tehes. Viimased viis aastat on ta saanud kunstnikutoetust. Möödunud aastal käis kunstnik Ameerikas New Yorgis loomingulisel reisil ja see jättis sügava elamuse. Varem polnud ta kunagi lennukiga lennanud. Ameerika reis lõppes näitusega Los Angeleses.

Susiraja ütles, et Ameerika hotellid on head pildistamiseks, kuna nad on nii erinevad. Skandinaavia hotellide sisustus on väga sarnane.

Kunstnikul on kaks põhimõtet: ta ei pane üles pilte, mis talle endale vastu hakkavad ning ei tee endast alastipilte. Teist põhimõtet on ta siiski valmis rikkuma.

 

1...789...13Page 8 of 13