NordenBladet – Mjøstårnet ehk Mjösa torn avati ametlikult 15. märtsil 2019 ning tegu on kõrgeima puithoonega kogu maailmas. Norras Brumunddali linnas asuv 18-korruseline Mjøstårnet on 85,4 meetri kõrgune. Hoones asuvad hotell, korterid ja kontoriruumid.
Hoone põrandaelementides kasutati Metsä Woodi valmistatud kiiret, kerget ja keskkonnasõbralikku lamineeritud vineerpuitu. Mjøstårnet sümboliseerib keskkonnasõbralikku mõtlemist ehituses. Hoone tõestab, et puidust on võimalik ehitada ka kõrgeid hooneid.
Nii kõrge puithoone projekteerimistöö oli Voll Arkitekteri arhitektile ja partnerile Øystein Elgsaasile väljakutse. “Soovime inspireerida teisi ehitama samamoodi,” sõnas Øystein Elgsaas. “Selle hoone konstruktsioon sarnaneb tavapäraste hoonete omaga, aga elementide mõõdud on harilikust palju suuremad.” Nii Mjøstårneti konstruktsioon kui ka fassaad on valmistatud puidust. Kandekonstruktsioon koosneb liimpuidust postidest, taladest ja diagonaaltaladest.
Alumised kümme korrust on valmistatud kokkupandavatest puitelementidest. Ülemiste korruste platvormid on betoonist, et hoonet koos hoida ja kõikumist vältida. Liimpuitu on kasutatud ka põrandaelementides. Eesmärk oli hoone ehitamisel kasutada kestlikke kohalikke puittooteid ja teha koostööd kohalike tarnijatega.
NordenBladet —Gustav Suitsu luulepreemia ning Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) aktus, kus Tartu linnapea Urmas Klaas annab üle Gustav Suitsu luulepreemia ning Vabariigi Presidendi 2018. aasta rahvaluulepreemiad. Enne aktust, kell 14.00, leiab aset Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud rikastusid eelmisel aastal mitmekesise ainesega. Käsikirjakogusse, mis kasvas üle 4000 lk, lisandusid näiteks tudengite kalendritähtpäevade teemalised osalusvaatlused. Heli- ja videokogu täienes jõudsalt laste ja noorte tehtud salvestustega kogumisvõistlusele „Püüa vanaema lugu purki“. Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935, see taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel ning on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Gustav Suitsu luulepreemiat antakse välja alates aastast 2004, see määratakse statuudi järgi luuletajale, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.
Emakeelepäeval esitletakse ka Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” uusväljaannet EKM Teaduskirjastuselt, raamatu on illustreerinud kunstnik Katrin Ehrlich ning redigeerinud Risto Järv.
Päevakava
13.30 Alguskohv
14.00–15.30 ERA kaastööliste päev, juhatab Astrid Tuisk
14.00 EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve tervitus
14.05 Ülevaade kogumisvõistlusest „Minu (vanaema) lugu“ – žürii liige Maarja Hollo. Autasustamine
14.25 Ülevaade kogumisvõistlusest „Minu aed, lilled ja puud“ – žürii liige Anu Korb. Autasustamine
14.40 Kogumisvõistluse “Esemed meie rännul” väljakuulutamine – Tiiu Jaago
14.45 ERA kaastööliste tänamine ja sõnavõtud
15.25 Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” esitlus
Paus
16.00–17.10 Aktus, juhatab Krista Ojasaar
16.00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16.05 Gustav Suitsu luulepreemia žürii tööst kõneleb žürii liige Asko Tamme
16.20 ERA kaastöölistest ja Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate laureaatidest kõneleb Astrid Tuisk
16.35 Tartu linnapea Urmas Klaas annab üle Gustav Suitsu luulepreemia ning Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiad
16.50 Musitseerib Argo Vals
17.10 Lõpukohv
Lähem info: Krista Ojasaar, krista.ojasaar@kirmus.ee, tel 58 580 190
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371
Ürituse toimumist ning kogumisvõistluste auhinnafondi on toetanud: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Tartu linn, Haridus- ja Teadusministeerium (projektid IUT 22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
NordenBladet – USA majandusajakiri Forbes avaldas oma iga-aastase nimekirja maailma rikkaimatest inimestest. Miljardäride klubis on tänavu 2153 inimest. Kõik rikkad ei ole siiski rikastunud, sest rekordiliselt pea iga teise varad kahanesid viimase aasta jooksul.
Esikohal on teist aastat järjest Amazoni asutaja ja juht Jeff Bezos 116 miljardi euro suuruste varadega. Varade suuruselt teisel kohal on Microsofti asutaja Bill Gates 86 miljardiga.
Pea iga kolmas ülirikas on pärit USA-st, sealhulgas 14 maailma 20 rikkaimast.
Maailma rikkaim naine on Prantsuse kosmeetikafirma L’Oréal pärijanna Françoise Bettencourt Meyers 45 miljardi euro suuruste varadega. Tabelis on ta 15. kohal. Forbesi teatel on naismiljardäride arv kümne aastaga ligi kolmekordistunud.
Forbes on hinnanud ka USA presidendi Donald Trumpi varasid. Tabelis on Trump 715. kohal. Trumpi 2,7 miljardi euro suurustest varadest lõviosa moodustab New Yorgi kinnisvara (1,3 miljardit). Sularaha ja muud finantsvara hinnatakse Trumpil olevat üle 120 miljoni euro väärtuses.
Forbesi miljardäride tabeli esimesed 20:
1. Jeff Bezos ja perekond, Amazon, 131 miljardit dollarit
2. Bill Gates, Bill ja Melinda Gatesi fond, Microsoft, 96,5 miljardit dollarit
3. Warren Buffett, Berkshire Hathaway, 82,5 miljardit dollarit
4. Bernard Arnault ja perekond, LVMH, 76 miljardit dollarit
5. Carlos Slim Helu ja perekond, América Móvil, 64 miljardit dollarit
6. Amancio Ortega, Inditex (Zara), 62,7 miljardit dollarit
7. Larry Ellison, Oracle, 62,5 miljardit dollarit
8. Mark Zuckerberg, Facebook, 62,3 miljardit dollarit
9. Michael Bloomberg, Bloomberg LP, 55,5 miljardit dollarit
10. Larry Page, Alphabet (Google), 50,8 miljardit dollarit
11. Charles Koch, Koch Industries, 50,5 miljardit dollarit
12. David Koch, Koch Industries, 50,5 miljardit dollarit
13. Mukesh Ambani, Reliance Industries, 50 miljardit dollarit
14. Sergey Brin, Alphabet (Google), 49,8 miljardit dollarit
15. Françoise Bettencourt Meyers ja perekond, L’Oréal, 49,3 miljardit dollarit
16. Jim Walton, Walmart, 44,6 miljardit dollarit
17. Alice Walton, Walmart, 44,4 miljardit dollarit
18. Rob Walton, Walmart, 44,3 miljardit dollarit
19. Steve Ballmer, Microsoft, 41,2 miljardit dollarit
20. Ma Huateng, Tencent Holding, 38,8 miljardit dollarit
NordenBladet – Stenbocki majas toimus 28.veebruaril kohtumine valitsuse liikmete ja tuuleenergia esindusorganisatsioonide vahel, mille peaeesmärk oli arutada, kuidas saavutada aastaks 2030 seatud siht, et pool meie kasutatavast energiast tuleks taastuvatest allikatest.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kindlasti investeerida erinevatesse taastuvenergiaallikatesse. „Kahtlemata on siin väga oluline roll ka tuuleenergial. Seatud eesmärgi saavutamiseks peavad riik ja ettevõtted tegema tuuleenergeetikasse uute investeeringute tegemiseks konstruktiivset koostööd,“ ütles peaminister.
Ratas lisas, et tuuleenergeetika valdkonna arendamisel tuleb tagada erinevate osapoolte – Eestimaa elanike, ettevõtjate, omavalitsuste, riigikaitse ja teiste – huvide tasakaal.
„Lõpptarbija jaoks on kahtlemata kõige olulisemad mõistlik energiahind ning puhtam keskkond, kuid samavõrd tähtis on ka riigi julgeolek, arenduste negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ning mitmed muud aspektid. Järgmise valitsuse laual on keerulised, kuid olulised valikud. Töötavad lahendused saavad sündida vaid eri osapoolte koostöös, mille aluseks on soov seatud taastuvenergia eesmärke täita,“ märkis peaminister.
Kohtumisel osalesid valitsuse poolt peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ning rahandusminister Toomas Tõniste. Tuuletehnoloogia liidu esindajana osales kohtumisel Andres Sõnajalg ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esindajana Aavo Kärmas.
