NordenBladet — Maailma kõige õnnelikum maa on teist aastat järjest Soome, selgub ÜRO värskest maailma õnnelikkuse raportist. Eesti on tabelis tõusnud, aga ikkagi alles 55. kohal. The World Happiness Report 2019 seab õnnelikkuse järgi ritta kokku 156 riiki, vahendab Yle.
Igal aastal avaldatava raporti tulemused põhinevad kolme eelneva aasta jooksul läbi viidud küsitluste tulemuste keskmisel. Kõigis riikides igal aastal küsitlusi ei korraldata. Raportis võetakse muu hulgas arvesse inimeste eluiga, sotsiaaltoetusi ja korruptsiooni.
Soome jätkab edetabeli eesotsas ja on oma edumaad järgnevate ees kasvatanud. Soome on seega maailma õnnelikem maa märkimisväärse vahega teiste ees.
Soome õnnelikkuse kõver tõusnud alates 2014. aastast. Lisaks Soomele läheb võrdluses kõige paremini Põhjamaadel. Eelmise aastaga võrreldes on Austria hõivanud Austraalia ees koha esikümnes.
Õnnelikumad on need maad, kus on püütud muuta keskkond elamisväärseks võimalikult paljude inimeste jaoks. Eesti, kus elamine on hea vaid väikse osa jaoks, on õnnelikkuse raportis alles 55. kohal. Halvasti läheb ka USA-l, mis on vaatamata rahalisele üleolekule õnnelikkuse arvestuses alles 19. kohal.
Eesti on siiski oma positsiooni parandanud, sest eelmisel aastal oli Eesti 63. kohal.  Eesti on jätkuvalt tagapool Leedust (42) ja Lätist (53). Küll on aga Eestist tahapoole vajunud Venemaa (68).
Ida-Euroopas on kõige õnnelikum maa Tšehhi 20. kohal, järgnevad Slovakkia (38) ja Poola (40).
Maailma kümme õnnelikumat riiki (sulgudes koht eelmisel aastal):
NordenBladet — Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson osaleb assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee istungil Honolulus USAs, kus tutvutakse USA Vaikse ookeani piirkonna raketitõrjesüsteemiga ning külastatakse mitmeid sõjaväebaase.
„Vaikse ookeani piirkond on USA kui NATO olulisema liitlase jaoks suure tähtsusega. Eriti viimase paari kümnendiga on lisaks varasemale Venemaa ja Hiina mõjule tekkinud reaalne oht ka Põhja-Korea tuumaprogrammi tõttu,“ ütles Mihkelson visiidi eel. Tema sõnul on visiidi raames hea võimalus lähemalt tutvuda USAle ja seeläbi kogu alliansile ühe kriitilisema piirkonna ohupildiga ning vajalike heidutusmeetmetega.
Aprilli alguses tähistab NATO 70. aastapäeva. „Nende aastate jooksul on NATO kujunenud vabade demokraatlike riikide tugevaimaks kaitsealliansiks, millel on rahvusvahelistes suhetes stabiliseeriv mõju Vaikse ookeani piirkonnast Läänemereni,“ rääkis Mihkelson. „NATO on ennast kõigiti õigustanud ja liitlaste ülesanne on jätkuvalt panustada alliansi toimetugevuse hoidmiseks.“
Mihkelsoni sõnul on NATO Parlamentaarse Assamblee kaitsekomitee visiit Hawaiile kinnitus sellest, et liikmesriigid usaldavad ja kaitsevad teineteist ning on jätkuvalt valmis igakülgseks koostööks.
Visiidi käigus külastatakse Ameerika Ühendriikide mereväe Vaikse ookeani piirkonna sõjaväebaasi H.M. Smith, kus komitee liikmed saavad ülevaate USA hädaolukorra süsteemist. Veel tutvutakse raketirajatistega ning käiakse treeningkeskuses ja maa-aluses kütusehoidlas.
Samuti tutvuvad komitee liikmed Pearl Harbor’i sõjaväebaasiga, kus saavad ülevaate USA Vaikse ookeani piirkonna õhujõududest ja laevastikust ning ballistiliste rakettide tõrjesüsteemist.
NordenBladet – Soomlanna Paula Lehtomäki valiti Põhjamaade Ministrite Nõukogu uueks peasekretäriks. 18. märtsil võtab ta tööülesanded ĂĽle praeguselt peasekretärilt Dagfinn HøybrĂĄtenilt, kelle ametiaeg lõppeb.
Lehtomäki ootab põnevusega uusi väljakutseid
„Põhjamaade koostöö muutub üha olulisemaks ja ma tunnen suurt entusiasmi võimaluse üle olla sellesse koostöösse võimalikult kaasatud. Minu jaoks isiklikult ja Soome jaoks üldisemalt on Põhjamaad stabiilne perekond meie muidu nii ebakindlas tulevikus,“ märkis Lehtomäki.
Peasekretär rõhutab seda, kui oluline on keskenduda tööle teemadega, mis on piirkonna inimeste jaoks olulised nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Samuti on oluline, et Põhjamaade väärtushinnangud ja kogemused oleksid üleilmselt nähtavad.
„Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta eelarve poliitilised prioriteedid ‒ digiteerimine, liikuvus ja rahvusvahelisel tasandil tegutsemine ‒ on kooskõlas sellega, mida Põhjamaade inimesed minu arvates ootavad. Peame käima ajaga kaasas ja kasutama uute võimaluste pakutavaid eeliseid, et toetada liikumisvabadust. Samuti on meil kohustus jagada oma teadmisi ja kogemusi ülejäänud maailmaga.“
Esimene naissoost peasekretär
Paula Lehtomäki on esimene naine ja noorim inimene, kes on seni Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri ametikohal olnud.
„Minu arvates on oluline märk, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu valis uueks peasekretäriks noorema naise, kes on oma karjääri poole peal,“ ütles ta, naeratus näol.
Paula Lehtomäki on ka varem olnud Põhjamaade Nõukoguga seotud – aastatel 1999-2003 oli ta Põhjamaade Nõukogu liige, töötades regionaalse koostöö komitees. 1999. aastal valiti Paula Lehtomäki ka Soome parlamenti ja ta töötas parlamendiliikmena 16 aastat. 2003. aastal sai temast Soome väliskaubanduse ja arengu minister ning aastatel 2007–2011 oli ta keskkonnaminister.
NordenBladet – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovitab ĂĽldplaneeringuid koostavatel kohalikel omavalitsustel (KOV) leida pinda ka aladele, kus saaks toota taastuvenergiat. “Soovitame ĂĽldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist,” kirjutas MKM-i asekantsler Timo Tatar kohalikele omavalitsustele.
Tatar tõi esile, et uus riikliku energiamajanduse arengukava seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50 protsendini energia lõpptarbimisest. Praegu on osakaal aga ligikaudu 29 protsenti. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30 protsenti lõpptarbimisest, praegu on see ligikaudu 17 protsenti.
Lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42 protsenti, lisas Tatar.
“Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” seisab kirjas.
Arvestades Eesti tuuleressurssi on parimad tuuleenergia tootmise alad tema kinnitusel Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku-Lihula-Sindi-Riia uue kõrgepingeliini rajamine 2021. aastaks. Samas on heade tuuleoludega alasid ka muudes Eesti piirkondades, märkis MKM-i asekantsler.
Et taastuvenergiat arendada, soovitab MKM omavalitsustel esiteks arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks vajalikke alasid. Samuti soovitab ministeerium soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks.
“Alates 2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada energiatootmise juurest 6 kilomeetri raadiuses enda elektritarbimise katmiseks otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arenemist,” tõi Tatar kirjas esile.
Veel soovitab MKM teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. “Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada,” kirjutas asekantsler.
Ministeeriumi hinnangul võiksid omavalitsused ka kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. “Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata,” märkis Tatar.
Viimaks kirjutas ministeerium, et Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koostamisel võiks analüüsida, kas tuuleenergeetikateemaplaneeringute koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale.
Tatar kinnitas, et MKM on valmis koostööks üldplaneeringute koostamise protsessis eesmärgiga tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng Eestis. Ministeeriumid jätkavad tema sõnul taastuvenergia arendamise piirangutele leevenduste otsimisega. “On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” kirjutas ta.
NordenBladet — Aia- ja terrassimööbli võtmesõnadeks on peagi algaval hooajal mugavus, looduslikud materjalid ja funktsionaalsus. Värvid ja mustrid ei ole enam kõige olulisemad aspektid, mida üks Põhjamaade mööbliostja otsima läheb, vahendab Iltalehti.
Jyski mĂĽĂĽgi- ja turundusjuht Riika Leskinen´i sõnul on ostlejate kõige olulisemaks sooviks funktsionaalsus ja ilmastikukindlus. Need tingimused pole ĂĽllatavad, kui vaadelda, mida suvi meile pakub. “Rotang on olnud kõige populaarsem materjal, aga lisaks sellele näeme palju ka betooni imitatsiooni ja FSC-sertifikaadiga lehtpuitu. Looduslike materjalide puhul rõhutakse mööbli kergusele,” ĂĽtleb Leskinen. Mööbli puhul on oluline ka kujundatavus, et osasid oleks lihtne omavahel ĂĽhendada.
Ka Masku mööbli projektijuht Janne Vuorinen on seda meelt, et puidust mööbel on tegemas uut comeback´i. “Alates eelmisest suvest on näha, et inimesed on aina enam ja enam valmis panustama oma õuealadele ja terrassidele. Seetõttu ongi tubased trendid ka õuealale siirdunud ning toodetelt soovitakse enam, kui lihtsalt praktilisust. Mööbel peab olema esteetiliselt hea väljanägemisega ja sobima ĂĽlejäänuga,” ĂĽtleb Vuorinen. Eelistatakse alumiiniumraame, kuna see ei roosteta ja on lihtne puhastada. Lauamaterjaliks sobib plastikpuit imitatsioon, kuna see peab vastu vihmale, näeb hea välja ja on lihtne puhastada.
Kuna kõikidel inimestel pole ĂĽĂĽratuid terrasse või õuealasid, siis soovitakse, et mööbel oleks piisavalt kompaktne. Pakutakse toole, mida saab säilituse mõttes kokku voltida. “Laudadelt saab kerge vaevaga jalad alt lahti kruvida. Ă•igest materjalist valmistatud mööblit saab lahtivõetuna kogu talve räästa all säilitada.”
Isku mööbli kliendihaldur Ilari Jääskeläinen´i sõnul soovivad nende kliendid eelkõige esteetilisust, funktsionaalsust ja kvaliteeti. Oluliseks peetakse sarnaselt eelmistele, et mööblit saaks vajadusel kompaktselt hoiustada. Jääskeläinen´i sõnul on õuemööbli värvitrend muutunud. Kui varasemalt oli palju valget ja halli tooni, siis nĂĽĂĽd armastatakse suisa musti värve. “Leidub palju kombineeritud materjale, kus istumisosa on näiteks retang ja tooli jalad puidust.”
