NordenBladet – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovitab üldplaneeringuid koostavatel kohalikel omavalitsustel (KOV) leida pinda ka aladele, kus saaks toota taastuvenergiat. “Soovitame üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist,” kirjutas MKM-i asekantsler Timo Tatar kohalikele omavalitsustele.
Tatar tõi esile, et uus riikliku energiamajanduse arengukava seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50 protsendini energia lõpptarbimisest. Praegu on osakaal aga ligikaudu 29 protsenti. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30 protsenti lõpptarbimisest, praegu on see ligikaudu 17 protsenti.
? Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/energiamajanduse_arengukava_2020.pdf
? Energiamajanduse arengukava aastani 2030
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
Lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42 protsenti, lisas Tatar.
“Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” seisab kirjas.
Arvestades Eesti tuuleressurssi on parimad tuuleenergia tootmise alad tema kinnitusel Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku-Lihula-Sindi-Riia uue kõrgepingeliini rajamine 2021. aastaks. Samas on heade tuuleoludega alasid ka muudes Eesti piirkondades, märkis MKM-i asekantsler.
Et taastuvenergiat arendada, soovitab MKM omavalitsustel esiteks arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks vajalikke alasid. Samuti soovitab ministeerium soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks.
“Alates 2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada energiatootmise juurest 6 kilomeetri raadiuses enda elektritarbimise katmiseks otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arenemist,” tõi Tatar kirjas esile.
Veel soovitab MKM teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. “Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada,” kirjutas asekantsler.
Ministeeriumi hinnangul võiksid omavalitsused ka kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. “Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata,” märkis Tatar.
Viimaks kirjutas ministeerium, et Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koostamisel võiks analüüsida, kas tuuleenergeetikateemaplaneeringute koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale.
Tatar kinnitas, et MKM on valmis koostööks üldplaneeringute koostamise protsessis eesmärgiga tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng Eestis. Ministeeriumid jätkavad tema sõnul taastuvenergia arendamise piirangutele leevenduste otsimisega. “On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” kirjutas ta.