Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

Nelja aastaga on „Õed tagasi tervishoidu“ programmi kaudu naasnud tervishoidu ligi 100 õde

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tallinna Tervishoiu Kõrgkool korraldas sotsiaalministeeriumi tellimusel sel aastal juba neljandat korda projektipõhise kursuse, mille eesmärk on valmistada pikemat aega õendussektorist väljapool töötanud õdesid ette tervishoidu naasmiseks. Tänavu läbis kursuse edukalt 26 õde, neist 21 sooritasid edukalt ka õe teooria- ja praktikaeksami, mille alusel kantakse nad tervishoiutöötajate registrisse ja nad saavad õiguse õena tööle asuda.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on õendusala töötajad meie tervishoiusektoris võtmetähtsusega. „Õdede roll ja vastutus tervishoius kasvab ning sellega koos ka nõudlus õdede järele, nii esmatasandi tervisekeskustes kui ka iseseisva õendusabi valdkonnas. Õendustöötajate järelkasvu kindlustamiseks suurendatakse järk-järgult õppekohtade arvu õe ja ämmaemanda erialadel ning panustakse ka nii õppe- kui ka töökeskkonna parandamisse,“ ütles minister Riina Sikkut. „2015. aastal algatatud projekt „Õed tagasi tervishoidu“ on samuti üks samm sinnapoole, et õdede näol nii vajalikku inimressurssi tervishoidu juurde saada. Projekti tulemused annavad lootust, et tagasipöördujaid jagub erinevatesse piirkondadesse üle Eesti.“

Ministri kinnitusel on sotsiaalministeeriumil kavas projektiga jätkata.

“Õed tagasi tervishoidu” on teoreetiline ja praktiline koolitus, mis annab võimaluse tööturule tagasi tuua õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud ega tööta õena. Koolitus täiendab ja kaasajastab õendusalaseid teadmisi ja oskusi ning valmistab õdesid ette teooria- ja praktikaeksami sooritamiseks ning tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepa sõnul on projekt olnud edukas. „Oleme aidanud tuua tervishoidu tagasi nelja aastaga kokku 91 õde, kes on aastaid olnud seotud mõne muu valdkonnaga, kuid nüüd otsustanud õpitud ameti juurde tagasi pöörduda. Õppijate hulgas on näiteks nii finants-, müügi-, teenindus- kui ka teistes sektorites töötanud inimesi. Poole aasta pikkune kursus on aidanud kaasajastada kursusel osalenute teadmisi ja ka käelisi oskusi tänapäevaste vahenditega, et taastada õe tööks vajalik enesekindlus ja vilumus,” ütles Kristi Puusepp. „Eriti meeldiv on, et kursusel osalejad on pärit erinevatest piirkondadest üle Eesti ja nii on kursus mõjutanud kõiki Eesti regioone, seda ajal kui iga õde on valdkonnas oluline.”

Puusepa sõnul näitavad eelneva kolme aasta lõpetajate küsitlused, et 85% vastanutest töötab täna taas õena. “Kursuse läbinud õed on tõestanud, et nad on jäänud truuks oma kunagi õpitud kutsele,“ lisas Puusepp.

Sotsiaalministeerium on projekti „Õed tagasi tervishoidu“ rahastanud nelja aasta jooksul kokku enam kui 150 000 euroga. Lisaks on paralleelselt käimas projekt „Arstid tagasi tervishoidu“, millega toetatakse täienduskoolitust arstidele, kes ei ole erinevatel põhjustel tervishoiutöötajate registrisse kantud. Arstide tagasipöördumist õpitud eriala juurde on ministeerium toetanud enam kui 200 000 euroga.

Taustaks:

  • 2016. aasta lõpus sõlmisid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit ning Eesti Ämmaemandate Ühing konsensusleppe õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu suurendamiseks ja õdede praktikavõimaluste parandamiseks.
  • Õeks õppida soovijate arv kasvab aasta-aastalt. 2018. aasta sügisel astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40% enam kuni neli aastat varem.
  • Positiivse trendina väheneb aasta-aastalt ka välismaale minejate arv.
  • Uute tervisekeskuste rajamisega suureneb perearstide- ja õdede roll, esmatasandil hakatakse senisest enam osutama ämmaemandusabi, koduõendus- ja füsioteraapiateenuseid, enam kui pooltes rajatavates tervisekeskustes hakkavad tööle vaimse tervise õed.
  • Lisaks analüüsib ministeerium võimalust anda tulevikus pereõdedele õigus avada haiguslehti, et vabastada seeläbi perearsti aega vaid arsti pädevuses olevate tegevuste jaoks.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riik toetab Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul näitas eelmisel aastal lõpule jõudnud Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse piloteerimine, et sedalaadi toetusega on võimalik motiveerida tööandjaid looma korraga mitut töökohta kindlas piirkonnas. Ida-Virumaal loodi toetusega 645 töökohta 17 ettevõttes.  „Näeme selget vajadust sarnase toetuse jätkumise järele Ida-Virumaal, kuid ka seda, et toetust vajavaid piirkondi on rohkem. Seda, et piirkondliku suunitlusega tööturumeetmed on üks võimalus toetada Eesti tasakaalustatumat arengut, leiti ka hiljutises regionaalarengu strateegia elluviimise ülevaates.“

Töökohtade loomist pakutakse piirkondades, kus registreeritud töötus on keskmisest oluliselt kõrgem. Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 2018. aastal detsembri seisuga oli 4,8%. Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (8,8%), järgnesid Valgamaa (8,5%), Võrumaa (7,5%) ja Põlvamaa (6,9%).

Toetust saavad tööandjad, kes loovad vähemalt viis töökohta, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal on 810 eurot. Julgustamaks  tööandjaid värbama kohalikke inimesi, toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas üle kuue kuu tööta olnud inimeste värbamist. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50% töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot.

Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda töötukassast selle aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse kogukulu kolme aasta jooksul on ca 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat.

 

Avafoto: Pildike Võrust (NordenBladet)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti teadlaste uuring: lageraielank hakkab süsinikku siduma arvatust kiiremini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased otsisid vastust küsimusele: kui kiiresti võib lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks? Selgus, et juba kuue-seitsme aastaga.

Viimasel ajal on räägitud palju metsade lageraie ökoloogilistest puudustest. Sealhulgas raie pikaajalisest negatiivsest mõjust kasvukoha süsinikubilansile. Mõjukas teadusajakirjas Forest Ecology and Management ilmub veebruarikuus artikkel Eesti teadlaste värskest uuringust, mille järgi võib edukalt uuenenud lageraieraiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust oluliselt kiiremini.

Uuringu vedaja, Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professori Veiko Uri sõnul näitasid erinevate uurimismeetodite rakendamisel saadud tulemused, et kuueaastane männinoorendik on nõrk süsiniku allikas ning lageraie ala tervikuna muutub süsinikku siduvaks tõenäoliselt juba seitsme aasta vanuselt. “Ühelt poolt on kiire süsinikubilansi tasakaalustumise põhjuseks noore metsa märkimisväärne kasvuhoog. Põhjusel, et süsinikku seob üksnes kasvav mets, suureneb kasvuperioodil kiiresti ka seotava süsiniku hulk. Teisalt saame rääkida tagasihoidlikust süsiniku kaost läbi mullahingamise – aastane mullahingamise voog jäi samasse suurusjärku keskealistes või vanemates männikutes mõõdetuga,” täpsustas ta. Seega peegeldavad tulemused edukalt uuenenud lageraie tähtsust metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohast.

Uuringuid, mis aitaksid mõista, kuidas meie metsad süsinikuringes käituvad ja kuidas neid sellest teadmisest lähtudes paremini majandada, pole Eestis tehtud kuigi palju. Uri sõnul on Eesti teadlaste kohustus seda tühimikku täita. Ta nentis, et hiljutise uuringuga võrdväärselt täpsete tulemuste saamine nõuab väga palju tööd ja erinevate osapoolte ühist tahet. “Eesti metsad on olemuselt väga erinevad ja sellest sõltuvalt toimub ka süsinikuringe variatsioonidega.”

Seega on ühes metsas uuritud süsinikuringest üldistuste tegemine kõigile Eesti metsadele väär, sedastas professor. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringuid toetasid Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Teadusagentuur.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes on uute korterite uputus – ostjatel tasub hinnas tingida

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome kinnisvaraturul on toimunud pööre, kus pakkumine ületab üle mitme aastakümne nõudlust ja korteri ostmisel tasub hinnas tingida.

Pärast aastaid kestnud ehitusbuumi valmib tänavu Helsingi piirkonnas rekordarv uusi korterid. 2019. aastal valmib Soomes ligi 10 000 korterit enam kui aasta varem – rohkem kui viimaste aastakümnete jooksul. Soomes on piirkondi, kus on väga suur korterite ülepakkumine.

Ülepakkumine mõjutab ka vanemate korterite turgu, kus nõudlus on järsult vähenenud. Usk kinnisvara hindade ja üüride jätkuvasse tõusu on löönud kõikuma.

Statistikaameti värske info kohaselt tehti Helsingi piirkonnas eelmisel aastal vähem tehinguid kui aastatel pärast 2014. aastat.

Mujal Soomes langes tehingute arv viimaste aastakümnete madalaimale tasemele.

Kinnisvara müüjad peavad arvestama suurema konkurentsiga, ostjad aga hoolikalt uurima, mida ostetakse.

Samuti tasub uute korterite ostjatel kõvasti tingida. Lahti ja Seinäjoki suguste linnade puhul võib öelda, et üüriturul ületab pakkumine kõvasti nõudlust.

Helsingis ja Tamperes on olukord üürileandja seisukohalt parem.

Asjatundjate väitel on nõudlus üüripindade järele jätkuvalt olemas, sest hinnad on kerkinud nii kõrgele, et paljud ei suuda enam korterit osta.

On selliseid palgagruppe, mille juures inimesed ei suuda enam korteri soetamiseks raha säästa ja nad on tulnud üüriturule.

Kela suunab samuti kliente üüriturule, kui oma korteri kulud ületavad teatud piiri.

Üürihinda tõstavad omakorda remondikulud, kuna paljud korterid vajavad remonti ja kulud kirjutatakse üürihinda sisse.

Lennupilet Iraaki ja 5000 eurot peale – Soome maksab pagulastele üha rohkem raha, et neist lahti saada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome on suurendanud maalt lahkuvatele pagulastele makstavat preemiat viimaste aastate jooksul mitu korda. Minejate arv on aga sellele vaatamata languses. Soome tõstis vabatahtlikult lahkujatele makstavat toetussummat jaanuaris 5000 euro peale. Toetuse võib saada kahel viisil: kätte või teenuste kaudu. Teenuste väärtus on suurem, aga seda pakutakse teenuste nagu üüri, õpingute või ettevõtluse jaoks, vahendab Yle.

Jaanuari tõus puudutabki teenuste maksumust, mis tõusis 2500 euro pealt 5000 euro peale. Maksimummäär kehtib A-grupi maadele, mille hulka kuuluvad Iraak, Afganistan ja Somaalia, kust enamus varjupaiga taotlejaid on tulnud.

See tõus pole esimene. 2017. aasta seprembris tõstis migratsiooniamet kätte makstava summa suurust 1000 euro pealt 1500 euroni. Preemiate põhjus on selge: Soomes on jätkuvalt tuhandeid selliseid isikuid, kes on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse, neil pole elamisluba ja nende ülalpidamine on väga kallis. Rahaga tahetakse neid meelitada kodumaale naasma.

Soome jäämist võidakse pikendada ka uue varjupaiga taotlusega. Kui taotlus võetakse menetlusse, siis on isikul õigus Soomes edasi elada.
Paljud pagulased on saanud juba mitu äraütlevat vastust varjupaiga taotlustele ja nende ülalpidamine Soomes läheb järjest kallimaks. Üks ööpäev vastuvõtukeskuses maksab isiku kohta 50 eurot ja 100 päeva kohta teeb see juba 5000 eurot.

Aastatel 2016-2018 maksis Soome pagulaste vabatahtliku lahkumise eest kokku 3,8 miljonit eurot 4181 isikule. Soome maksab kinni ka lahkujate lennupiletid, mis on läinud maksma 1,5 miljonit eurot.

Vabatahtlikult lahkujate arv on aga kiiresti langenud. Aastal 2017 lahkus 1422 isikut, eelmisel aastal vaid 646. See arv langeb mitmel põhjusel. Esiteks on paljud juba Soomest muul moel lahkunud. Ligi 7400 inimest on aga lihtsalt ära kadunud. Nad kas viibivad Soomes ilma elamisloeta, on lahkunud kodumaale või teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Politsei info kohaselt on teistes EL-i maades tuvastatud üle 5100 algselt Soome tulnud isiku. Euroopa Liidu maad saadavad need isikud tagasi Soome, kes on vastutav nende väljasaatmise eest Euroopa Liidust.

Palju on ka neid, kes viibivad Soomes ilma elamisloata. Migratsiooniameti andmetel on 7890 saanud negatiivse vastuse varjupaiga taotlusele. Nende inimeste kohta puudub edasine täpsem info, aga suur osa neist elab arvatavalt Soomes edasi.

 

1...567...14Page 6 of 14