NordenBladet —Tavaline inimene võib säästa aastas tuhandeid eurosid, kui kolida elama omavalitsusse, kus kohalikud maksud on madalamad. Soome maksumaksjate liidu koostatud ülevaate kohaselt on maksud kõige väiksemad Helsingis ja kõige kõrgemad Kokkolas.
Vahed omavalitsuses on küll suured, aga maksudega kaotatud raha saab väiksemates omavalitsustes tagasi teenida odavama eluasemega. Vahe maksustamises on omavalitsustes kuni 5,5 protsendipunkti. Keskmise sissetulekuga pere kohta teeb see ligi 4600 eurot aastas.
NordenBladet —Vähesed naised on ühe aasta sees läbi teinud steriliseerimise ja keistrilõike. Soomlanna Susanna on aga selline naine. Tema tütar sündis detsembri lõpus erakorralise keisrilõikega. Tüdruk kaalus sündides 1800 grammi ja oli 47 cm pikkune. Algul oli keiser plaanitud jaanuari, aga kuivõrd looteveed tulid ära, siis tehti operatsioon varem, vahendab Helsingin Sanomat.
Tüdruku sünd on ime, mida arstid ei oska seletada. Naine rasestus vaatamata sellele, et tal olid mõlemad munajuhad läbi lõigatud.
Rasedus tuvastati puhkusereisil Bulgaarias ja vanematele oli see suur ĂĽllatus.
Steriliseerimise järjekorras olid mõlemad vanemad, aga kuivõrd naise järjekord jõudis kätte esimesena, siis otsustati, et steriliseeritakse tema. Peres oli enne seda juba neli last ja rohkem lapsi ei soovitud.
Susannale tehti munajuhade lõikus, mis on efektiivne ja mille tulemusel peaks olema rasestumine võimatu. Pärast operatsiooni munajuhad põletati.
Arstid leiavad nüüd, et munarakk ei vaja läbi pääsemiseks avarat pilu, mistõttu ei piisa rasestumise välistamiseks isegi steriliseerimisest.
Nüüd on abikaasa Matias uuesti vasektoomia järjekorras, mille pikkus on 1,5 aastat, aga mis tema puhul tahetakse teha erandkorras kiiremini.
NordenBladet —Helsingis on mitmel pool sõja puhuks rajatud maa-alused objektid. Nii on Töölö haigla all maa all veel mitu salajast korrust, mida kasutatakse sõja ajal, et ka siis haigla toimiks. Maa-aluses haiglas harjutavad arstid tegevust regulaarselt mitu korda kuus. Selleks kasutatakse eraldi simulatsiooninukku, mis maksab 45 000 eurot ja mis räägib, hingab ja voolab verd. Nukul saab haavu õmmelda ja vererõhku mõõta, vahendab Helsingin Sanomat.
Simulatsioonivahendeid kasutatakse Töölö haiglas siis, kui on vaja uusi töötajaid koolitada või mõnda uut võtet proovida. Nõnda harjutatakse koostööd, juhtimist ja meeskonna sisekommunikatsiooni.
Harjutused on vajalikud selleks, et reaalses hädaolukorras oleks kõigil teada ja selge, mida tegema peab. Siis ei saa enam teha ühtegi viga.
Helsingi haigla on simulatsioonivahenditesse investeerinud ligi miljon eurot ja kavas on teha veel investeeringuid. Simulaatoreid peetakse haigla töös väga tähtsateks. Simulaatorite kasutamisel saab teha vigu ilma, et patsient kannatab. Töö kõrvalt jagavad haiglas teistele nõuandeid ligi 60 inimest.
Töölö haigla on spetsialiseerunud õnnetuste korral tekkinud traumade ja vigastuste ravile. Haigla koordineerib kõigi Helsingi haiglate tegevust suurõnnetuste puhul. Töölö haigla suletakse lähima kümnendi jooksul, kui Meilahtis valmib uus haigla ja Töölö haigla asemele tulevad korterelamud.
NordenBladet —Soome peaminister Juha Sipilä selgitas täna Radio Suomile antud intervjuus, miks ta lubas 2015. aasta pagulaskriisi ajal pagulased omale koju võtta. Sipilä ütles, et tegemist oli ühe palju kannatanud lastega perekonnaga, kes oli oma kodumaal langenud tagakiusamise ohvriks. Pere oli nimelt ristitud islamiriigis ja aidanud Lääneriikide kodanikke oma kodumaal. Neil polnud võimalust jätkata elu omal kodumaal ja iga pereliikme elu oli ohus. Siis otsustas Sipilä koos naisega, et see pere võiks koos nendega elada Kempele kodus.
Soome ametkonnad aga leidsid, et sel perel poleks Soomes turvaline elada, kuna nende suhtes esines viha ka Soomes. Õnneks leidis see pere varjupaiga mujal.
Sipilä lubadus 20 või enam pagulast enda juurde koju võtta tekitas palju elevust 2015. aastal. Nüüd ütles Sipilä pagulaste vastuvõtmise kohta, et oleks mõistlik, kui pagulastele tehtaks enne test või katsed Soome ühiskonna normide kohta. Sipilä ütles, et ta on kuulnud, et on olnud puudujääke pagulastele Soome ühiskonna normide tutvustamise osas.
Sipilä ütles seoses Oulu lastevastaste seksuaalkuritegudega, et parlamendis on praegu arutusel karistuste karmistamine lastevastaste seksuaalkuritegude eest.
Avafoto: Soome peaminister Juha Sipilä (Finnish Government/ Laura Kotila)
NordenBladet —Soomes kaotab lendamine inimeste seas populaarsust, selgub Lapi ülikoolis läbi viidud uuringust. Üha enam soomlasi otsib võimalusi reisida välismaale rongiga või piirduda kodumaal reisimisega. Paljud soomlased eelistavad juba bussi või rongi lennuki asemel. Rongiga saab Soomest edukalt sõita Moskvasse, Berliini, Ateenasse ja Lissaboni, vahendab MTV.
Statistika aga uut trendi veel ei näita, sest lennureiside arv kasvab. Samas aga muudavad inimeste suhtumist kliimaraportid, mis räägivad lennuliikluse kahjulikkusest keskkonnale.
Soomes on vähe mõeldud siseturismi peale. Riiklikud organisatsioonid küll meelitavad Soome välismaa turiste, aga oma inimestega ei tegeleta.
Üks lennureis Taimaale toodab inimese kohta 0,8 tonni süsinikdioksiidi, mis vastab ühe sõiduauto poole aasta saastemäärale. Soomlased saastavad praegu keskkonda neli korda enam kui võimaldaks jätkusuutlik areng. Seetõttu pole lendamine enam nii cool nagu varem.