NordenBladet — Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad valisid Brüsselis sotsiaalkaitsekomitee uueks esimeheks järgmiseks kaheks aastaks sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. Sotsiaalkaitsekomitee nõustab Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ministreid.
„Komitee juhtimine on meile kahtlemata suur au,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „See annab Eestile võimaluse tugevdada oma sidemeid teiste liikmesriikidega ja suunata ka tähelepanu nendele probleemidele, mis on siin aktuaalsed. Sotsiaalkaitse küsimused omavad aina olulisemat kaalu Euroopa Liidu tulevikuarengutes ja me peame nendest aruteludest aktiivselt osa võtma. Kogemuste vahetamine ja avatud arutelu liikmesriikide vahel on üks sotsiaalkaitsekomitee toimimise eelduseid.“
Sotsiaalkaitsekomitee peamised ülesanded on jälgida arenguid sotsiaalkaitses ja edendada valdkondlikku koostööd liikmesriikide vahel. Lisaks koostab komitee aruandeid sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu, pikaajalise hoolduse ja pensionide kohta ning jälgib riigipõhiste soovituste täitmist. Komitee on Euroopa Liidus positiivse arenguna välja toonud tööhõive kasvu, sh nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Samas on komitee suunanud tähelepanu ka kitsaskohtadele, näiteks on vaesuses elavate inimeste arv mitmes liikmesriigis endiselt kõrge. Samuti valmistab muret sissetulekute ebavõrdsus ja olukord, kus töötavad inimesed ei ela oma palgast ära.
Sotsiaalkaitsekomitee töös osaleb Euroopa Komisjonist ja igast liikmesriigist kaks liiget, komitee juht valitakse liikmete seast kaheks aastaks. Komitee juhti toetavad kaks valitavat asejuhti ja alaline sekretariaat. Komitee koguneb reeglina kord kuus Brüsselis.
NordenBladet —Riigikogu võttis tänasel (31.01.2019) täiskogu istungil vastu otsused, millega vabastas alates 4. veebruarist ametist senise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ja nimetas uueks Riigikohtu esimeheks Villu Kõve.
Villu Kõve kandidatuuri esitas Riigikogule president Kersti Kaljulaid, kes põhjendas valikut sellega, et riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi.
Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams (EVA), kes avaldas Villu Kõve kandidatuurile toetust.
Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine“ (796 OE) poolt hääletas 65 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu otsustas vabastada Priit Pikamäe omal soovil Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist, sest valitsus on ta nimetanud Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.
Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul.
Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine“ (787 OE) poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbi kaks eelnõu:
34 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667 SE) tahetakse tagada võrdne kohtlemine pensioniskeemides neile politseinikele ja kaitseväelastele, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.
Eelnõu puudutab enne 1. aprilli 2013 pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 1. jaanuari 2010 pensionile läinud politseiametnikke. Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.
Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (663 SE) tahetakse suurendada puuetega laste sotsiaaltoetusi. Seda soovitakse tõsta määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Eelnõu näeb ette tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (R). Monika Haukanõmm ja Andres Herkel (EVA).
Esimese lugemise läbis üks eelnõu:
Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.
Laevade ringlusesse võtmine ehk lammutamine võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ja abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, mis on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki.
Avafoto: Täiskogu istung, Riigikogu nimetas Villu Kõve Riigikohtu esimeheks (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Doktoritööst jääb kõlama, et andekus on arendatav ja vanusest sõltumata igale inimesele omane. Seda peaksid toetama eelkõige hariduse sidusrühmad, aga ka kogu ühiskond.
Andekuse mõistet vaadatakse ajas muutuva konstruktina. Üksteist vastastikku mõjutades annavad sellele tähenduse teadus, avalik meedia ja nähtusega seotud ühiskonnarühmad. Uurimusest tuleb välja, et andekus on eriline, atraktiivne ja harvaesinev kaasasündinud omadus, mida tänapäeval enamasti seostatakse lapseeaga. Selline arusaam võib aga igas eas õppija arengu- ja toevajaduse tagaplaanile jätta. „Uurimus osutab tarvidusele selliseid mõttemalle suunata ja muuta ning pakub praktilise lahenduse: hariduse sidusrühmade suhtlus nii omavahel kui ka avalikkusega peab toetama andekuse arengulise käsitluse ja kaasava hariduse põhimõtteid,“ selgitab Halliki Põlda.
Doktoritööst selgub, et andekust nähakse hariduses ja ühiskonnas laiemalt olulise ja tähtsana, kuid ande kandja jääb tihti tagaplaanile. Põlda sõnul ilmneb sotsiaalne ootus, et andekad saavutaksid tipptulemusi ja tooksid sedakaudu edu ja kuulsust. „Ühelt poolt on andekus koolis, kogukonnas, ühiskonnas esiletõstetud ja tähtsustatud, teisalt kirjeldab meedia andekaid tihti halvustavalt,“ selgitab Põlda oma uurimistulemusi. Ka koolisüsteemis jäävad andekad sageli märkamata ja toetamata, sest nendega tegelemiseks napib ressursse. Doktoritöö osutabki olulisele koostöövajadusele meie haridussüsteemis.
Uurimus näitab, et praeguses haridussüsteemis tõuseb andekus esile eelkõige nn klassikalistes, koolis õpetatavates valdkondades, mistõttu võivad teatud andelaadid jääda tähelepanu ja toeta. Hariduslike erivajadustega andekust ei seostata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tuleks Põlda sõnul seega sätestada kõigi laste unikaalsete annete ja nende arengu toetamine: võimalused, tegevused ja selle eest vastutajad.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Halliki Põlda doktoritöö kannab pealkirja „Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis“. Avalik kaitsmine toimus 30. jaanuaril.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge. Oponendid on Tartu Ülikooli emeriitdotsent vanemteadur Reet Kasik ning Tartu Ülikooli dotsent Helin Puksand.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
NordenBladet —Soomes on viimasel ajal tõusnud tähelepanu alla hooldekodude olukord. Hooldekodud teenivad megakasumeid ning klientidelt kasseeritakse müstilisi summasid, aga hoolduse tase on allpool igasugust arvestust. Nüüd on tulnud välja info, et hooldekodus maksab kliendi palvel tualetis wc-rulli vahetus 15 eurot.
Tegemist on mäluhäiretega inimeste hooldekoduga Saga Care, mis kuulub Esperi Care ketti, vahendab Seura.
Kliendilt kasseeritakse 15 eurot, kui klient ise unustab kapi otsast uut rulli võtta ja seda wc-paberi hoidjasse panna. Asjast andis teada hooldekodu kliendi sugulane, kes märkis, et hooldekoduga seoses on tulnud välja asju, mille peale ei oska tullagi või millega ei tea arvestada.
Asi tuli välja siis, kui selgus, et mäluhäiretega inimesed unustavad wc-s paberirulli vahetada ja pühivad paberi puudumisel peput ajalehega. Kui personalile selle kohta räägiti, siis öeldi, et kui tahetakse lasta paberirulli personalil vahetada, tuleb selle eest täiendavalt maksta 15 eurot iga rulli kohta.
Mäluhäiretega inimese elamine hooldekodus maksab 2500 eurot kuus. Selle sees on voodikoht pluss koristamine, toitlustamine ja ravimite manustamine. Lisaks tuleb maksta eriteenuste eest nagu wc-paberi rulli vahetus. Lisaks tuleb maksta ka kliendi pesu pesemise eest.
NordenBladet —Eesti Maaülikoolis kaitses 30. jaanuaril Sergey Kase filosoofiadoktori väitekirja teemal „Virtuaalreaalsus toetamas jätkusuutlikku turismi: Ida-Euroopa kogemused. Virtual reality in support of sustainable tourism. Experiences from Eastern Europe.“ Töös uuriti, kuidas tajuvad huvirühmad säästvat turismi ja selle planeerimispraktikate parendamist virtuaalse reisimise abil.
„Säästva turismi areng võiks vähendada kahju nii looduskeskkonnale kui kohalikule kultuurile, mis tekib füüsilise infrastruktuuri, nagu teed, rajad ja hooned, rajamisest,“ rääkis Kask. Tema sõnul on üks lahendus just virtuaalne reisimine, kuna nii oleks turistidel võimalik muljeid koguda ilma sihtkohta füüsiliselt külastamata.
Tööst selgus, et virtuaalne reisimine on enam aktsepteeritav inimestele, kes ei reisi niivõrd elamuse pärast, tundmata puudust kokkupuutest loodusega. „Pigem eelistavad sellist reisimist need, kes hindavad mugavust, samuti vanemaealised inimesed.“
Detailsus, intuitiivne kasutajaliides ja objektide täpne valimine kolmemõõtelise visualiseerimise jaoks on seevastu märksõnad, mis teenivad kvaliteetse säästva turismi planeerimise eesmärki. „Arendada tuleks virtuaalse reisimise võimalusi. Virtuaalne turism võib olla kasulik nii piirkonna väärtuste esiletoomiseks, näiteks Piusa puhul, kui ka olla visiitkaart inimestele, kes on huvitatud piirkonna külastamisest. Lisaks on see hea võimalus tekitamaks laiemat arutelu turismi arenguplaanide üle, kaasates seejuures ka tavainimesi, kes on arengustrateegiate koostamisel sageli passiivseid.” Lisaks on oluline edendada keskkonnaharidust, lisas Kask. Seega võiks tema sõnul edaspidine uurimistöö välja selgitada, kas virtuaalne reisimine reaalsetes sihtkohtades, mille taluvusvõime on ületatud, võiks tuua kasu loodushoiule ning olla vahend, millega tõsta turistide teadlikkust turismi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest.
Doktoritöö juhendajad on professor Tiiu Kull ja teadur Kati Orru ning oponent dr Kathryn Ann Velander (Napier University Edinburg).
Disseratsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogu. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis DSpace. 　
