NordenBladet —Interpoli ja Europoli tagaotsitumate kurjategijate Most Wanted nimekirjas olnud 33-aastane soomlane Mike Soldier saadi kätte Albaaniast. Mike Soldier, endise nimega Mertsi Allan Isberg hoidis kõrvale ligi 4 aasta pikkusest vanglakaristusest. Ta saadi teadaolevalt kätte eelmisel reedel, 25. jaanuaril, vahendab Iltalehti.
Mees saadi kätte Albaanias Interpoli tagaotsimiskuulutuse alusel. Kuritegeliku rühmituse United Brotherhood liige Soldier oli ühtlasi Europoli 25 tagaotsituma kurjategija hulgas. Mike Soldieri ootab ees kandmata jäänud 3 aasta ja 8 kuu pikkune vanglakaristus. See karistus mõisteti narko- ja tulirelvakuritegude eest.
Soldieri auto pagasiruumist leiti ligi 2500 ecstasy tabletti arvutikarbi sisse viide kilekotti pakituna. Varem on Soldier mõistetud süüdi ühe Seinäjoki mehe peksmise ja piinamise eest 2004. aastal. Tegemist oli narkovõlgade sisse nõudmisega. Ohvrit piinati muu hulgas elektrilöökidega. Samuti põletati meest aerosoolipudeli leegiga. Piinamine kestis tunde ja lõpuks ohver suri.
Kohus mõistis piinajad mõrva eest eluks ajaks vangi. Ringkonnakohus aga leidis, et tegemist oli peksmise tagajärjel saabunud surmaga ja lühendas karistust 10 aastani.
Aastal 2013 mõisteti Soldier 3 aastaks vangi seoses Helsingis Roihupeltos toimunud grupeeringute omavahelise tulistamisega.
Kuigi Mike Soldier oli pikka aega kadunud, oli ta aktiivne sotsiaalmeedias. Tema viimane sissekanne Facebookis oli reedel, samal päeval kui ta kinni võeti. Kaks päeva pärast kinnivõtmist kirjutas tema tüdruksõber sotsiaalmeedias, et „jama lugu”.
Mike Soldieri kinnipidamise kohta täpsemat teavet pole. Soomes on juba alustatud protseduure tema kodumaale toomiseks. Europol on Soldieri tagaotsitavate nimekirjast eemaldanud. Interpoli küljel olid teisipäeval veel andmed üleval.
Lisaks vanadele kuritegudele on Soldieril soolas juba uued. Soldieri kohta on tehtud taotlus vahi alla võtmiseks seoses väljapressimise katsega.
NordenBladet —Viimastel nädalatel on tulnud avalikuks karm reaalsus Soome hooldekodude kohta, mis kujutavad endast vanurite hoidlaid. Kui tulevad kontrollid, siis vuntsitakse kõik üles ja tehakse nägu, et kõik on korras.
Viimased 10 aastat Lõuna-Soomes vanurite hooldekodudes töötanud Anne räägib, et kõik on õige, mis viimasel ajal on Soomes hooldeasutuste kohta välja öeldud. Ta on töötanud hooldekodudes alates 2009. aastast, sealhulgas suurtes ettevõtetes nagu Esperi, Attendo ja Mehiläinen, vahendab Yle.
Anne tunnistab, et tegemist pole hooldekodude, vaid hoidlatega, kus inimesed on ära unustatud. Hoolduse tase on viimastel aastatel langenud. Kõik hooldekodud on kasumi peal väljas ning inimene ei maksa enam midagi.
Hooldekodude töötajad on üritanud olukorda muuta ning kirjutanud kaebusei järelvalve asutustele, aga midagi pole muutunud. Lõpuks otsustas naine vahetada eriala, sest nägi, et hooldesüsteemis on asi läbi ja lõhki mäda. Ta tahab kõik avalikustada, et ühiskonna silmad avaneksid, mis hooldekodudes tegelikult toimub.
Naine räägib, kuidas hooldekodude elanike peal tarvitatakse vägivalda, nii et inimestel on sinised vorbid. Lisaks ravimite valesti annustamine ja oskamatus ravimeid manustada. Kõigele lisaks nõrk juhtimine ja probleemsed töökollektiivid.
Kõige kurvem kogemus oli ühe Kotkas asuva mäluhäiretega inimeste hooldekoduga, kus 14 elanikust vaid 4 suutsid omal jalal kõndida. Hooldajaid oli vahetuses ainult kaks. Tegemist oli konveieritööga, kus toitlustamine toimus vähem kui veerand tunni jooksul, kuna köögil oli oma graafik. Elanikud pandi toidu manustamiseks eelnevalt valmis. See oli kole vaatepilt.
Naine räägib, et hooldekodude kontrollimised olid teada mitu nädalat ette. Siis anti töötajatele juhised, kuidas tegutseda. Kõik tehti siis korda, aknad pesti ära ja elanikele tehti soengud pähe. Nendel kontrollipäevadel suurendati hooldajate hulka.
Tööandja rääkis ette, mida kontrollijatele tuleb rääkida. Probleemidest rääkimine polnud keelatud, aga tuletati meelde vaikimiskohustust ja selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks utsitati töötajaid rääkima headest asjadest.
Noortele hooldajatele tehti enne kontrollide tulekut ajupesu, et vaikimiskohustus puudutab ka ametkondlikke kontrollreide. Inimesed hirmutati vaikima ja siis pandi ette valmistatud show käima. Kõik naeratasid ja rääkisid, kui hea ja ilus kõik on ning et vanurid saavad elada nagu tahavad. Samal ajal teadsid kõik, et see ei vasta tõele.
Korra tuli kontroll kohale siis, kui oli kohal liiga vähe töötajaid. Naisel on kahju, et ei avanud siis oma suud. Tema naeratas, et kõik on korras. Inimestele tehtud ajupesu oli nagu massipsühhoos, millega kõik kaasa läksid. Oleks pidanud rääkima, et see kõik on võlts.
Hooldekodudes töötanud naist paneb imestama, miks ei tehta kunagi ootamatuid kontrollkäike, siis kui on näha tegelikku olukorda. Ta märgib, et näiteks hügieeni eest ei saa hoolitseda liiga väikse arvu hooldajate puhul. Samade pesemata kätega antakse süüa, vahetatakse mähkmeid ja antakse ravimeid. Piltlikult öeldes on käed küünarnukkideni pasa sees ja siis minnakse putru serveerima või vereproovi võtma. Sõltub igaühe ametieetikast, kas enne seda käsi desinfitseeritakse või mitte. Ainult kinnaste kasutamisest abi ei ole.
Yle on varem kirjutanud hooldusettevõtte Attendo hooldajate seas tehtud küsitlusest, kust tuli välja, et vanurid jäetakse üksi surema, kuna hooldajatest on puudus. Paljudel juhtudel surevad inimesed täiesti hüljatuna oma voodis.
Hooldekodude probleemidest on Soomes juttu olnud juba kümmekond aastat, aga midagi pole muutunud. Ettevõtted laulavad kogu aeg sama laulu: et pole raha töötajate värbamiseks. Selline jutt tundub kummaline, kui arvestada, et hooldekodusid pidavad ettevõtted teenivad miljonitesse ulatuvaid kasumeid ning lähedased maksavad hoolduse eest tuhandeid eurosid.
Yle kirjutas esmaspäeval, kuidas hooldekodusid pidav ettevõte Esperi Care pööritab aktsionäride tulu kasumi maksimeerimiseks Luksemburgi kaudu. Varem on ka Attendot süüdistatud maksuparadiiside kasutamises, aga nüüd makstakse maksud Soomes.
Hooldekodudes töötanud naine ei usu, et midagi muutub, sest probleemid on olnud teada aastakümneid, aga huvi nende lahendamiseks puudub.
Ta tunnistab, et on näinud, kuidas hooldekodude kliendid kannatavad lausa igapäevaselt.
Inimese tuju rikkumiseks piisab, kui tema suhtes on tehtud kõvemat häält või viidud ta vägisi duši alla. See rikub tuju terveks päevaks. Samas kui hea tunne hommikul kestab terve päeva.
NordenBladet — . Sel aastal on kohalikel omavalitsustel, ĂĽhingutel ja ettevõtetel võimalus osaleda mitmetes taotlusvoorudes, et saada rahastust projektidele, millega parandada teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti. Â
„Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on seista oma inimeste heaolu eest, toetada abivajajaid ja ennetada inimeste toimetulekuraskustesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seega kutsun – taaskord – kõiki omavalitsusi, teenusepakkujaid ja sotsiaalvaldkonna teenuste arendamise peale mõtlevaid organisatsioone üles kasutama võimalust taotleda vahendeid sotsiaalteenuste arendamiseks ja oma inimeste toetamiseks.“
Avatud taotlusvoorud
Teenusekohtade kohandamine ja uute loomine dementsusega inimestele ĂĽldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes. Eesmärk on ĂĽldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisuse, igapäevase toimetuleku ja heaolu parandamine. Hooldekodudel on võimalik kohandada nii olemasolevaid teenusekohti kui võtta ĂĽldhooldusteenuse pakkumiseks kasutusele muid ruume, mis vastaksid dementsusega inimeste vajadustele. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 1,5 miljonit eurot ja taotlusi on võimalik esitada 13. märtsini. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uritus/hoolekandeasutustele-avaneb-dementsusega-ini…
Toetus kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja energiatõhusate hoonete rajamiseks. Kohalikel omavalitsustel on võimalik saada riigilt rahalist toetust olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks. Lisandunud on võimalus ka uute, liginullenergiahoonetes tegutsevate hooldekodude ehitamiseks. Kokku on eelarves selleks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot. Eelistatud on väiksemate hooldekodude uuendamine ja loomine. Taotlusi saab Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada 30. aprillini. Lisainfo: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/sotsiaalne-taristu/kovi…
Elamufondi arendamise investeerimistoetus kohalikele omavalitsustele. Kohalikel omavalitsustele annab see toetus võimaluse luua eakatele nn teenusmaju, kus nad saaksid ĂĽĂĽrida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ning mõningase kõrvalabiga iseseisvalt hakkama saada lĂĽkates nii edasi hooldekodu teenuste vajadust. Üürielamute toetuse uus taotlusvoor avanes 3. detsembril 2018 ning taotlusi saab esitada kuni 4. veebruarini 2019. Lisainfo: http://www.kredex.ee/toetus/kohalikule-omavalitsusele-2/kov1/Â
Uudsed lahendused sotsiaalvaldkonnas. 11. veebruarini saab taotleda toetust abivajajate ja nende lähedaste toimetulekut parandavate uudsete lahenduste arendamiseks ning elluviimiseks. Toetust saavad taotleda omavalitsused, riigiasutused või era- ja kolmanda sektori juriidilised isikud ning seda saab kasutada uudsete teenuste või toodete testimiseks ja kasutusele võtmiseks. Need ei pea olema kindlasti IT lahendused, rahastus on võimalik saada ka nutikalt korraldatud teenuste või toodete arendamiseks. Lisainfo: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/pohitoetus/
Järgmised taotlusvoorud
Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid. Eluruumi kohandamiseks peab inimene esitama taotluse kohalikule omavalitsusele. Uus taotlusvoor avatakse 2019. aasta I kvartalis. Taotlusvooruks on ette nähtud 7 miljonit eurot.
Intellektihäirega täisealistele päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade loomise toetus. Taotlusvooru kohalikele omavalitsustele ja teenuseosutajatele valmistatakse praegu ette. Taotlusvoor avatakse veebruaris ja selleks on ette nähtud 800 000 eurot.
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused. Toetust saab taotleda näiteks intervallhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, koduteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoor avatakse märtsi lõpus ning selleks on ette nähtud 5 miljonit eurot.
Lõppenud on taotlusvoor, millega läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi said puudega inimeste organisatsioonid taotleda toetust investeeringuteks ja ostudeks. Toetatakse näiteks investeeringuid hoonete renoveerimiseks, ligipääsetavuse parandamiseks ja energiatõhususe tõstmiseks, aga ka soetusi, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja haldussuutlikkust. Eraldi on pööratud tähelepanu invaspordi vahendite soetamisele. Lisainfo: http://www.epifond.ee/fondist/toetuse-taotlemine/soetuste-ja-investeerin…. Taotlusvooru tulemused selguvad veebruari esimeses pooles.
NordenBladet — Soome siseministeerium kinnitas, et Soome võtab 2019. aastal vastu süüria kvoodipagulased Türgist ja kongo pagulased Sambiast. Türgis on praegu ligi 3,6 miljonit süüria pagulast, kes on lahkunud kodumaalt Süüriast jätkuvate konfliktide ja humanitaarse kriisi eest, edastas siseministeerium.
Üle 800 000 kongolase on põgenenud pikka aega kestnud vägivalla eest teistesse Aafrika maadesse. ÜRO pagulasorganisatsiooni UNHCR andmetel elas Sambias 2018. aasta lõpus 76 000 kongo pagulast.
Siseministeeriumi andmetel on kvoodipagulaste vastuvõtmine kõige efektiivsem viis tegelike abivajajate abistamiseks, kuna tulijate vajadused tehakse kindlaks juba enne Soome saabumist.
NordenBladet — Oulu linnavalitsuse otsusega lõpetati varjupaiga taotlejatele mõeldud külaskäigud lasteaedadesse ja koolidesse, mida on aastaid korraldatud. Tegemist on külaskäikude ajutise lõpetamisega, aga pagulastega tegelevad organisatsioonid peavad seda valeks signaaliks ja rassistlikuks otsuseks, vahendab Yle.
Ettepanek selliste pagulastele mõeldud külaskäikude lõpetamiseks tuli lapsevanematelt. Inimesed on hakanud lapsevägistamise massiliste juhtumite taustal uurima, kas sellised külaskäigud kujutavad endast turvariski.
Politsei info kohaselt sellised külaskäigud teadaolevalt riski ei kujuta.
Soome asjatundjad peavad sellist otsust lühinägelikuks, mis võib olukorda veelgi halvendada, kui varjupaiga taotlejaid hakatakse tõrjuma.
Eri organisatsioonid nagu Punane Rist ja teised on selliseid pagulaste külaskäike koolidesse ja lasteaedadesse korraldanud juba aastaid. Külastuste ajal on kohal lasteaedade ja koolide töötajad.
Tampere ettevõtja ja endine varjupaiga taotleja Rajkumar Sabanadesan peab sellist otsust rumalaks. Tema väitel on seni räägitud, et probleemide lahendamiseks tuleks migrandid ja varjupaiga taotlejad sulandada ühiskonda. See aitab tulijatel tööd leida ja kohaliku elanikkonnaga tuttavaks saada. Uus otsus aga viib asjad hoopis teise suunda.
Sabanadesan ütles, et selle otsusega karistatakse kõiki pagulasi, aga kõik ei pane toime kuritegusid. Selline pagulaste kollektiivne karistamine on tema väitel väär.
Oulu linnavalitsuse väitel on tegemist ajutise otsusega. Lapsevanematega on kavas nüüd kõik asjaolud läbi arutada.
