NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil otsustati esitada tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõule (736 SE) muudatusettepanek, mis loob võimalused vanade rehvide taaskasutamiseks ning aitab vältida tulevikus nende sattumist loodusesse.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul otsustas komisjon toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut täiendada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust selliselt, et põlevkivikütteõli on põlevkivist valmistatud kütus, mille massist kuni 30 protsenti võib moodustada rehvihake. Sellega viidi tööstusheite seadusesse sisse muudatus, millega astuti samm edasi vanade rehvide käitlemisega seotud probleemide lahendamiseks ning nende ringlussevõtuks.

„Seaduse täiendamisega vähendame põlevkivi kasutamist ja saame suures osas lahendada ka vanade rehvide käitlemise probleemi,“ ütles Vakra. Ta toonitas, et iga samm on vajalik, mis aitab vähendada põlevkivi kaevandamist ja motiveerib täna tuhandeid tonne looduses vedelevaid vanu rehve taaskasutama.  Vakra selgitas, et rehvihakke kasutamisel põlevkiviõli tootmisel tekib seitse korda vähem tuhka ja saab 3-4 korda rohkem õli kui põlevkivi kasutades. Eestis on vanarehvide kuhjumise tõttu toimunud rida rehvide kogumiskohtade põlenguid, millega kaasnev õhu- ja pinnasesaaste keskkonnale on väga koormav.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõdes, et hetkel puudub alternatiiv selle aastate pikkuse probleemi lahendamiseks. „ Loome võimaluse, et saada vanad rehvid taaskasutusse ja ka vanarehvide hunnik Raadilt kaob piinliku vahejuhtumina ajalukku. See samm aitab tervikuna lahendada rehvide 100 protsendilise taaskasutuse ning selle sammuga  väldime ka rehvide sattumist loodusesse,“ ütles Palling.

Hetkel on põlevkivikütteõli defineeritud kütteõliks, mis peab olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, seaduses ei ole kirjas, et põlevkiviõli tootmise sisendiks võiks osaliselt olla ka muu ressurss kui põlevkivi. Rehvihakke kasutamisel õli tootmiseks on vaja põlevkiviõli toodang ümber sõnastada ja käsitleda seda raske kütteõlina, millega kaasneksid õlile senisest erinevad nõuded kui ka kulud. Tootjate hinnangul ei muutu sellest oluliselt põlevkiviõli omadused.

Eelnõuga täpsustatakse veel kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele viitas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) Riigikogu täiskogu istungile 13. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Päästeliidu 24. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ ja edastas selle menetlemiseks rahanduskomisjonile.

Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek kehtestada ilutulestikule luksusmaks, millega kindlustatakse, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt on vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent. Pöördumise esitajate sõnul ei väida nad kindlasti, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas. Selle tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.

Allikas: Eesti Riigikogu