NordenBladet — Ligi 10 aastat elektrimüügifirma klient olnud Soome naine sai korraga 1500 euro suuruse tagatisraha nõude. Naine vaidlustas selle tarbijakaitses ja võitis. Valvurina töötav naine rääkis, et tal oli kunagi olnud üks maksehäireregistri märge, aga see oli juba mitu aastat tagasi klaaritud. Sellele vaatamata tuli elektrimüügifirmalt üllatus. 1500 eurot tuli kohe ära maksta, vastasel korral ähvardati elekter välja lülitada, vahendab Yle.
Naine sai nõude peale abikaasaga eramajja kolimist, kuigi kõik elektrimaksed olid ilusti makstud.
Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet leidis juba mitu aastat tagasi, et tagatisraha nõuded peavad põhinema kehtivatel maksehäiretel. Selliseid kaebusi alusetute nõuete kohta tuleb igal aastal kümneid, aga see on kõigest jäämäe veepealne osa, sest enamus inimesi maksavad raha vastuvaidlemata ära.
Soomes nõuab tagatisraha maksehäirete puhul neljandik elektri müügiga tegelevaid firmasid. Neljandik aga ei nõua eraisikutelt mingeid tagatisi.
Soome tarbijakaitse hinnangul pole elektri puhul tagatiste nõudmisel piisav põhjus ka see, et inimesel on märge maksehäireregistris. Elekter on esmavajadus, ilma milleta ei tule inimene tänavpäeval toime. Selle kättesaadavus on vaja tagada kõigile majanduslikust olukorrast ja muudest asjaoludest sõltumata. Tagatist võib nõuda vaid eriolukorras, kui tõesti ilmneb maksejõuetus.
Elektrimüügifirmade tagatisraha suurus sõltub olenevalt ettevõttest. Tavaliselt ulatub see kolme kuu arvatava elektritarbimise maksumuseni. Samuti sõltub tagatisraha suurus eluaseme suurusest. Suure elektriküttega eramaja tagatisraha võib seetõttu ulatuda tuhandetesse eurodesse, väiksema korrusmaja korteri puhul võib see olla mõnisada eurot.
Soome naise 1500-eurose tagatisraha puhul väideti elektrifirmast, et tõenäoliselt oli tegemist eksitusega, kuna 10 aasta vanuse kliendi elukoha vahetus ei tohiks sellist nõuet kaasa tuua.
Paljudel soomlastel on majanduslik olukord raske. Kliendiregistris on ligi 400 000 soomlast. Täiendavad garantiimaksed muudavad selliste inimeste olukorra veel raskemaks, kuna lisaks elektrifirmadele nõuavad tagatisi kindlustus- ja telefonifirmad. Selleks, et elektrit saada, tuleb maksta tagatis ja lisaks maksmata arved. See summa võib olla 1500 eurot, mis on inimese kolme kuu brutotulu.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —19. jaanuaril tutvustati Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche ajakirjanikele ja messikülastajatele rahvusvahelist koostööprojekti „Baltic Sea Food“. Esitluse avasid maaeluminister Tarmo Tamm ja Leedu põllumajandusminister Giedrius Surplys.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul otsitakse projekti „Baltic Sea Food“ raames lahendusi, kuidas kohalikku toodangut seniselt edukamalt ja tõhusamalt äriklientidele pakkuda: „Kuigi piirkond on suur ja igal riigil on oma eripärad, on probleemid enamasti sarnased ning neile saab ühiselt lahendusi otsida. Suur osa põllumajandustootjatest on väikeettevõtted, kellel napib ressursse, et oma tooteid toitlustusettevõtetele pakkuda, ja sageli keskendutakse pigem lõpptarbijatele müümisele. Piirkonna tootjatele valmistab muret ka toodete liiga väike maht, tarnekindluse puudumine ja logistikaga seotud suured kulud. Koostöös on lihtsam viia kohalikke tooteid senisest enam just äriklientideni.“
Projekti „Baltic Sea Food“ eesmärk on töötada välja ärimudel, mis võimaldaks toiduvõrgustikel pakkuda kohalikke toidutooteid äriklientidele (restoranid, kohvikud, majutusettevõtted, talupoed) senisest tõhusamalt. Projekti esimeses etapis korraldati uuring, et selgitada välja, millised on peamised probleemid kohaliku toidu turustamisel Läänemere-äärsetes riikides.
Mudeli koostamisel arvestatakse oluliste teemadega, nagu näiteks hinnakujundus, tellimuste haldamine, logistikaskeemid ja turundusstrateegiate koostamine. Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mis pakub alternatiivseid lahendusi ja mida saab kohandada vastavalt piirkonna oludele.
Projekti tutvustusüritusel toimus ka piirkonnale iseloomulike toodete esitlus, kus väikest valikut kohalikest toodetest pakkus kümme riiki. Eesti partnerid tutvustasid ajakirjanikele Mooska suitsusaunasinki koos Tahkuranna kurgiga Angla rukkileival, Linnamäe külmsuitsupõdraliha suupistet pohlamoosiga, Briisi Tallinna vürtsikilu vutimuna, mahekartuli ja punapeedi krõpsuga, jõhvikatega serveeritud mett Aare Jõumehe mesilast, Hiiu nõgesemarmelaadi, Liviko Vana Tallinna, Moe rukkiviina, Mulgi Pruulikoja õlut Libahunt ja toorbatooni Ampstükk.
„Baltic Sea Food“ on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb 14 organisatsiooni kümnest riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Norra, Venemaa. Maaeluministeerium on projekti juhtpartner. Eestist on partneritena kaasatud MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soomes Pohjanmaal levib eriti nakkav ja ohtlik usstõbi, millesse on haigestunud juba ligi 80 inimest. Tegemist on krüptosporidioosi nimelise nakkushaigusega, mille põhjustajaks on algloomad Cryptosporidium parvum. Haigus levib nii lehmakarjas kui ka inimesel. Loomavasikatel põhjustab see kõhulahtisust, aga inimesel võib olla riskigruppidel eluohtlik, vahendab Keskipohjanmaa.
Krüptosporidioosi juhtumid esinesid Vaasa piirkonnas juba 2017. aastal ja nad on liikunud mööda läänerannikut põhja poole. Nakatunute hulk on praegu Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Pohjanmaal kümme korda suurem kui veel 2010ndate algul.
Inimene võib saada nakkuse teiselt inimeselt või loomade väljaheidete kaudu. Haigus on väga kergesti nakkav. Nakkuse võib saada ka inimese või loomade väljaheidetega reostunud toiduainete, ujumisvee või joogivee kaudu.
Krüptosporidioosi nähud on inimestel vesine kõhulahtisus, millega võib kaasneda palavik, peavalu, lihasevalud, kõhukrambid ning iiveldus. Mõnel inimesel kaovad nähud mõne päevaga, teistel kestab see mitu nädalat. Nõrgenenud immuunsusega inimestel võib haigus olla eluohtlik.
Põhja-Pohjanmaal nakatunute hulgas on palju neid, kes puutuvad kokku kariloomadega nagu maaettevõtjad ja farmitöötajad. Krüptosporidioos on levinud piimakarja ja vasikate hulgas mitmel pool Soomes. Kui inimesel esineb kõhulahtisus ja on karjaga kokku puutunud, siis tasub seda mainida arstile. Piima ja loomaliha tarvitamise piiramiseks praegu veel põhjust pole, kuna farmid järgivad hoolikalt haiguste vältimise nõudeid.
Kuivõrd haigus levib kergesti ühest farmist teise, tuleb olla ettevaatlik loomade viimisel ühest kohast teise.
MIS on Krüptosporidioos?
Sissejuhatus:
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning mitut liiki loomi (veiseid, lambaid, närilisi, koeri, kasse jm), linde, roomajaid ja kalu. Krüptosporidioos on levinud kogu maailmas – Euroopas ja Põhja-Ameerikas on selle leviku sagedus gastroenteriiti nakatunud inimeste seas 1%-4% ning Aafrikas, Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas 3%-20%. Nakatumise riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed, lasteasutuste lapsed ja töötajad, loomafarmide töötajad, veterinaarid, toidukäitlejad, nakatunud inimeste lähikontaktsed, rasedad naised, oro-anaalset suguühet praktiseerivad inimesed ja krüptosporidioosi endeemilistesse maades reisivad inimesed ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Haigustekitaja:
Inimese krüptosporidioosi tavalised tekitajad on protozoad Cryptosporidium hominis ja Cryptosporidium parvum’i veise genotüüp. Harvem põhjustavad inimeste nakatumist C. canis, C. felis, C. meleagridis, C. suis, C. muris ja C. andersoni. Haigustekitajate ootsüstid on suure nakatamisvõimega.
Nakkusallikas: Nakkusallikaks on haige inimene, nakatunud veised, lambad, sead ja muud põllumajandusning koduloomad (eeskätt noorloomad).
Levimine:
Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel – haigelt inimeselt tervele inimesele temaga lähedal kokkupuutumisel, loomalt inimesele (näiteks looma/linnu farmide külastamisel või seal töötamisel, samuti lemmikloomadelt), joogivee, toorpiima või toidu kaudu. Inimene võib nakatuda ka oro-anaalse suguühte ajal. Ootsüste võivad edasi kanda veelinnud, putukad ja kärbsed ning saastada toiduaineid ja vett. Haiguse ohtlikud levitajad on ootsüstide kandjad, kellel puuduvad haigusnähud, kuid kes eritavad roojaga ootsüste – nendeks on eeskätt toidukäitlejad. Haigustekitaja läbib nakatunud inimese organismis arengutsükli, mille tulemusena väljutab nakatunud inimene roojaga nakatamisvõimelisi ootsüste ehk munatsüste ning mis säilivad nakatamisvõimelistena väliskeskkonnas mitu kuud. Inimene võib end korduvalt ka ise nakatada.
Krüptosporidioosi puhangud tekivad seoses saastunud joogivee või toidu tarbimisega ning fekaalidega saastunud järvede, supluskohtade ja basseinide vee juhuslikul alla neelamisel. Puhangud on esinenud ka üleujutuste, tugevate vihmade ja lume sulamise perioodil, mil fekaalidega saastunud pinnavesi või reovesi satub joogiveereservuaaridesse.
Peiteperiood: Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 12 päeva (keskmiselt 7 päeva).
Haigusnähud: Krüptosporidioos esineb sageli asümptomaatilises haigusvormis, mistõttu nakatunud inimene on ohtlik ja kaasinimestele märkamatu haigusetekitajate levitaja roojaga. Haigustekitajad paljunevad peamiselt niude- ja tühisooles ning kõige rohkem eritub neid roojaga haigusnähtude kõrgperioodil. Ootsüstide eritamine võib kesta kaks-kolm nädalat. Sümptomaatilise haigusvormi haigusnähtudeks on tugev vesine kõhulahtisus ning palavik, isutus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja kõhuvalu, mis kaovad ajutiselt ning võivad korduvalt ilmuda. Haigel võib kujuneda ohtlik vedelikukaotus. Immuunpuudulikkusega inimestel võib krüptosporidioos kulgeda pikaleveninud või äkkvormis haigusena, mis võib lõppeda surmaga. Sapiteede põletiku korral esinevad koletsüstiidi nähud. Vahel võivad kaasneda ülemiste hingamisteede põletiku nähud.
Ennetamine:
Nakatumise ennetamise meetmed on:
1) käte pesemine (vt. ÕPETUST, kuidas õigesti käsi pesta),
2) rooja ja loomaeritiste ohutu eemaldamine,
3) joogivee keetmine vähemalt 1-2 minutit (joogivee desinfitseerimine ei hävita ootsüste),
4) nakatunud toidukäitlejate eemaldamine töölt,
5) nakatunud laste eemaldamine lasteaiast või koolist,
6) nakatumise ennetusmeetme järgimine looma/linnufarmides töötamisel või nende külastamisel.
Ootsüstid hävivad:
a) kuumutamisel +60ºC temperatuuril 5 minutiga ja +72⁰C temperatuuril ühe minutiga ning
b) suplus/basseinivee töötlemisel ultraviolettkiirguse või osooniga. Enamik ootsüste on resistentsed klooriühendite vastu.
NordenBladet —Statistikaameti andmetel registreeriti Soomes 2018. aastal 1534 pankrotti, mida on 366 võrra ehk 16,9 protsenti enam kui eelneval aastal. Pankrottides ettevõtete töötajate arv oli 12 115, mida on 172 inimest (1,4 protsenti) enam kui eelneval aastal.
Kasv tuleb osaliselt 2017. aasta pankrottide erakordselt madalast tasemest. Pankrottide hulk kasvas peale tööstuse ja kaevanduse kõigis sektorites.
NordenBladet —Odavad, ligi 50 eurot maksvad geenitestid võimaldavad lihtsa vaevaga välja selgitada oma sugulased, aga see on hakanud peresid tülli ja lõhki ajama. Nimelt on paljud lapsed saanud teada, et nende bioloogiline ema või isa on hoopis keegi teine.
Arvatavalt on Ühendkuningriigis juba 2,6 miljonit inimest teada saanud, et nende arvatavad vanemad polegi nende päris vanemad. Selliste teadasaamiste mõju on väga suur nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil, vahendab Daily Mail.
Paljud lapsed on teada saanud, et nad on kunstlikult viljastatud ja nende päris isa või ema on hoopis keegi teine kui nad seni on arvanud. DNA geenitesti tegemine on praegu väga lihtne. Tuleb lihtsalt maksta 50 eurot, oma süljeproov ära saata ja mõne nädalaga on vastus käes. Andmebaasid järjest täienevad ja nende kaudu on võimalik oma sugulased kindlaks teha.
Uuringute põhjal on 2-4 protsenti rahvastikust testi teinud ja oma vanemate kohta infot saanud. Näiteks sai üks miljonärist ettevõtja teada, et tema kolm poega polegi tema omad. Ühtlasi sai mees teada, et tal pole võimalik lapsi saada. Pärast seda esitas ta endisele abikaasale nõude maksta tagasi osa lahutuse käigus kokku lepitud summast. Mehe pojad aga ei taha isaga enam tegemist teha.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
