NordenBladet â Ligi 10 aastat elektrimĂŒĂŒgifirma klient olnud Soome naine sai korraga 1500 euro suuruse tagatisraha nĂ”ude. Naine vaidlustas selle tarbijakaitses ja vĂ”itis.
Valvurina töötav naine rÀÀkis, et tal oli kunagi olnud ĂŒks maksehĂ€ireregistri mĂ€rge, aga see oli juba mitu aastat tagasi klaaritud. Sellele vaatamata tuli elektrimĂŒĂŒgifirmalt ĂŒllatus. 1500 eurot tuli kohe Ă€ra maksta, vastasel korral Ă€hvardati elekter vĂ€lja lĂŒlitada, vahendab Yle.
Naine sai nÔude peale abikaasaga eramajja kolimist, kuigi kÔik elektrimaksed olid ilusti makstud.
Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet leidis juba mitu aastat tagasi, et tagatisraha nĂ”uded peavad pĂ”hinema kehtivatel maksehĂ€iretel. Selliseid kaebusi alusetute nĂ”uete kohta tuleb igal aastal kĂŒmneid, aga see on kĂ”igest jÀÀmĂ€e veepealne osa, sest enamus inimesi maksavad raha vastuvaidlemata Ă€ra.
Soomes nĂ”uab tagatisraha maksehĂ€irete puhul neljandik elektri mĂŒĂŒgiga tegelevaid firmasid. Neljandik aga ei nĂ”ua eraisikutelt mingeid tagatisi.
Soome tarbijakaitse hinnangul pole elektri puhul tagatiste nÔudmisel piisav pÔhjus ka see, et inimesel on mÀrge maksehÀireregistris. Elekter on esmavajadus, ilma milleta ei tule inimene tÀnavpÀeval toime. Selle kÀttesaadavus on vaja tagada kÔigile majanduslikust olukorrast ja muudest asjaoludest sÔltumata. Tagatist vÔib nÔuda vaid eriolukorras, kui tÔesti ilmneb maksejÔuetus.
ElektrimĂŒĂŒgifirmade tagatisraha suurus sĂ”ltub olenevalt ettevĂ”ttest. Tavaliselt ulatub see kolme kuu arvatava elektritarbimise maksumuseni. Samuti sĂ”ltub tagatisraha suurus eluaseme suurusest. Suure elektrikĂŒttega eramaja tagatisraha vĂ”ib seetĂ”ttu ulatuda tuhandetesse eurodesse, vĂ€iksema korrusmaja korteri puhul vĂ”ib see olla mĂ”nisada eurot.
Soome naise 1500-eurose tagatisraha puhul vÀideti elektrifirmast, et tÔenÀoliselt oli tegemist eksitusega, kuna 10 aasta vanuse kliendi elukoha vahetus ei tohiks sellist nÔuet kaasa tuua.
Paljudel soomlastel on majanduslik olukord raske. Kliendiregistris on ligi 400 000 soomlast.
TÀiendavad garantiimaksed muudavad selliste inimeste olukorra veel raskemaks, kuna lisaks elektrifirmadele nÔuavad tagatisi kindlustus- ja telefonifirmad.
Selleks, et elektrit saada, tuleb maksta tagatis ja lisaks maksmata arved. See summa vÔib olla 1500 eurot, mis on inimese kolme kuu brutotulu.
NordenBladet â19. jaanuaril tutvustati Berliinis maailma suurimal pĂ”llumajandus- ja toidumessil GrĂŒne Woche ajakirjanikele ja messikĂŒlastajatele rahvusvahelist koostööprojekti âBaltic Sea Foodâ. Esitluse avasid maaeluminister Tarmo Tamm ja Leedu pĂ”llumajandusminister Giedrius Surplys.
Maaeluminister Tarmo Tamme sĂ”nul otsitakse projekti âBaltic Sea Foodâ raames lahendusi, kuidas kohalikku toodangut seniselt edukamalt ja tĂ”husamalt Ă€riklientidele pakkuda: âKuigi piirkond on suur ja igal riigil on oma eripĂ€rad, on probleemid enamasti sarnased ning neile saab ĂŒhiselt lahendusi otsida. Suur osa pĂ”llumajandustootjatest on vĂ€ikeettevĂ”tted, kellel napib ressursse, et oma tooteid toitlustusettevĂ”tetele pakkuda, ja sageli keskendutakse pigem lĂ”pptarbijatele mĂŒĂŒmisele. Piirkonna tootjatele valmistab muret ka toodete liiga vĂ€ike maht, tarnekindluse puudumine ja logistikaga seotud suured kulud. Koostöös on lihtsam viia kohalikke tooteid senisest enam just Ă€riklientideni.â
Projekti âBaltic Sea Foodâ eesmĂ€rk on töötada vĂ€lja Ă€rimudel, mis vĂ”imaldaks toiduvĂ”rgustikel pakkuda kohalikke toidutooteid Ă€riklientidele (restoranid, kohvikud, majutusettevĂ”tted, talupoed) senisest tĂ”husamalt. Projekti esimeses etapis korraldati uuring, et selgitada vĂ€lja, millised on peamised probleemid kohaliku toidu turustamisel LÀÀnemere-ÀÀrsetes riikides.
Mudeli koostamisel arvestatakse oluliste teemadega, nagu nĂ€iteks hinnakujundus, tellimuste haldamine, logistikaskeemid ja turundusstrateegiate koostamine. Projekti eesmĂ€rk ei ole luua ĂŒht keskset mudelit, mis peaks toimima kĂ”ikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mis pakub alternatiivseid lahendusi ja mida saab kohandada vastavalt piirkonna oludele.
Projekti tutvustusĂŒritusel toimus ka piirkonnale iseloomulike toodete esitlus, kus vĂ€ikest valikut kohalikest toodetest pakkus kĂŒmme riiki. Eesti partnerid tutvustasid ajakirjanikele Mooska suitsusaunasinki koos Tahkuranna kurgiga Angla rukkileival, LinnamĂ€e kĂŒlmsuitsupĂ”draliha suupistet pohlamoosiga, Briisi Tallinna vĂŒrtsikilu vutimuna, mahekartuli ja punapeedi krĂ”psuga, jĂ”hvikatega serveeritud mett Aare JĂ”umehe mesilast, Hiiu nĂ”gesemarmelaadi, Liviko Vana Tallinna, Moe rukkiviina, Mulgi Pruulikoja Ă”lut Libahunt ja toorbatooni AmpstĂŒkk.
âBaltic Sea Foodâ on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb 14 organisatsiooni kĂŒmnest riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, LĂ€ti, Leedu, Poola, Saksamaa, Norra, Venemaa. Maaeluministeerium on projekti juhtpartner. Eestist on partneritena kaasatud MTĂ Eesti Maaturism ja Eesti PĂ”llumajandus-Kaubanduskoda.
Projekti âBaltic Sea Foodâ kaasrahastatakse Interregi LÀÀnemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.
NordenBladet âSoomes Pohjanmaal levib eriti nakkav ja ohtlik usstĂ”bi, millesse on haigestunud juba ligi 80 inimest. Tegemist on krĂŒptosporidioosi nimelise nakkushaigusega, mille pĂ”hjustajaks on algloomad Cryptosporidium parvum. Haigus levib nii lehmakarjas kui ka inimesel. Loomavasikatel pĂ”hjustab see kĂ”hulahtisust, aga inimesel vĂ”ib olla riskigruppidel eluohtlik, vahendab Keskipohjanmaa.
KrĂŒptosporidioosi juhtumid esinesid Vaasa piirkonnas juba 2017. aastal ja nad on liikunud mööda lÀÀnerannikut pĂ”hja poole. Nakatunute hulk on praegu LĂ”una-, Kesk- ja PĂ”hja-Pohjanmaal kĂŒmme korda suurem kui veel 2010ndate algul.
Inimene vÔib saada nakkuse teiselt inimeselt vÔi loomade vÀljaheidete kaudu. Haigus on vÀga kergesti nakkav. Nakkuse vÔib saada ka inimese vÔi loomade vÀljaheidetega reostunud toiduainete, ujumisvee vÔi joogivee kaudu.
KrĂŒptosporidioosi nĂ€hud on inimestel vesine kĂ”hulahtisus, millega vĂ”ib kaasneda palavik, peavalu, lihasevalud, kĂ”hukrambid ning iiveldus. MĂ”nel inimesel kaovad nĂ€hud mĂ”ne pĂ€evaga, teistel kestab see mitu nĂ€dalat. NĂ”rgenenud immuunsusega inimestel vĂ”ib haigus olla eluohtlik.
PĂ”hja-Pohjanmaal nakatunute hulgas on palju neid, kes puutuvad kokku kariloomadega nagu maaettevĂ”tjad ja farmitöötajad. KrĂŒptosporidioos on levinud piimakarja ja vasikate hulgas mitmel pool Soomes. Kui inimesel esineb kĂ”hulahtisus ja on karjaga kokku puutunud, siis tasub seda mainida arstile. Piima ja loomaliha tarvitamise piiramiseks praegu veel pĂ”hjust pole, kuna farmid jĂ€rgivad hoolikalt haiguste vĂ€ltimise nĂ”udeid.
KuivĂ”rd haigus levib kergesti ĂŒhest farmist teise, tuleb olla ettevaatlik loomade viimisel ĂŒhest kohast teise.
MIS on KrĂŒptosporidioos?
Sissejuhatus:
KrĂŒptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning mitut liiki loomi (veiseid, lambaid, nĂ€rilisi, koeri, kasse jm), linde, roomajaid ja kalu. KrĂŒptosporidioos on levinud kogu maailmas â Euroopas ja PĂ”hja-Ameerikas on selle leviku sagedus gastroenteriiti nakatunud inimeste seas 1%-4% ning Aafrikas, Aasias, LĂ”una- ja Kesk-Ameerikas 3%-20%. Nakatumise riskirĂŒhma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed, lasteasutuste lapsed ja töötajad, loomafarmide töötajad, veterinaarid, toidukĂ€itlejad, nakatunud inimeste lĂ€hikontaktsed, rasedad naised, oro-anaalset suguĂŒhet praktiseerivad inimesed ja krĂŒptosporidioosi endeemilistesse maades reisivad inimesed ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Haigustekitaja:
Inimese krĂŒptosporidioosi tavalised tekitajad on protozoad Cryptosporidium hominis ja Cryptosporidium parvumâi veise genotĂŒĂŒp. Harvem pĂ”hjustavad inimeste nakatumist C. canis, C. felis, C. meleagridis, C. suis, C. muris ja C. andersoni. Haigustekitajate ootsĂŒstid on suure nakatamisvĂ”imega.
Nakkusallikas: Nakkusallikaks on haige inimene, nakatunud veised, lambad, sead ja muud pÔllumajandusning koduloomad (eeskÀtt noorloomad).
Levimine:
Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel â haigelt inimeselt tervele inimesele temaga lĂ€hedal kokkupuutumisel, loomalt inimesele (nĂ€iteks looma/linnu farmide kĂŒlastamisel vĂ”i seal töötamisel, samuti lemmikloomadelt), joogivee, toorpiima vĂ”i toidu kaudu. Inimene vĂ”ib nakatuda ka oro-anaalse suguĂŒhte ajal. OotsĂŒste vĂ”ivad edasi kanda veelinnud, putukad ja kĂ€rbsed ning saastada toiduaineid ja vett. Haiguse ohtlikud levitajad on ootsĂŒstide kandjad, kellel puuduvad haigusnĂ€hud, kuid kes eritavad roojaga ootsĂŒste â nendeks on eeskĂ€tt toidukĂ€itlejad. Haigustekitaja lĂ€bib nakatunud inimese organismis arengutsĂŒkli, mille tulemusena vĂ€ljutab nakatunud inimene roojaga nakatamisvĂ”imelisi ootsĂŒste ehk munatsĂŒste ning mis sĂ€ilivad nakatamisvĂ”imelistena vĂ€liskeskkonnas mitu kuud. Inimene vĂ”ib end korduvalt ka ise nakatada.
KrĂŒptosporidioosi puhangud tekivad seoses saastunud joogivee vĂ”i toidu tarbimisega ning fekaalidega saastunud jĂ€rvede, supluskohtade ja basseinide vee juhuslikul alla neelamisel. Puhangud on esinenud ka ĂŒleujutuste, tugevate vihmade ja lume sulamise perioodil, mil fekaalidega saastunud pinnavesi vĂ”i reovesi satub joogiveereservuaaridesse.
Peiteperiood: Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 12 pÀeva (keskmiselt 7 pÀeva).
HaigusnĂ€hud: KrĂŒptosporidioos esineb sageli asĂŒmptomaatilises haigusvormis, mistĂ”ttu nakatunud inimene on ohtlik ja kaasinimestele mĂ€rkamatu haigusetekitajate levitaja roojaga. Haigustekitajad paljunevad peamiselt niude- ja tĂŒhisooles ning kĂ”ige rohkem eritub neid roojaga haigusnĂ€htude kĂ”rgperioodil. OotsĂŒstide eritamine vĂ”ib kesta kaks-kolm nĂ€dalat. SĂŒmptomaatilise haigusvormi haigusnĂ€htudeks on tugev vesine kĂ”hulahtisus ning palavik, isutus, iiveldus, oksendamine, kĂ”hukrambid ja kĂ”huvalu, mis kaovad ajutiselt ning vĂ”ivad korduvalt ilmuda. Haigel vĂ”ib kujuneda ohtlik vedelikukaotus. Immuunpuudulikkusega inimestel vĂ”ib krĂŒptosporidioos kulgeda pikaleveninud vĂ”i Ă€kkvormis haigusena, mis vĂ”ib lĂ”ppeda surmaga. Sapiteede pĂ”letiku korral esinevad koletsĂŒstiidi nĂ€hud. Vahel vĂ”ivad kaasneda ĂŒlemiste hingamisteede pĂ”letiku nĂ€hud.
Ennetamine:
Nakatumise ennetamise meetmed on:
1) kĂ€te pesemine (vt. ĂPETUST, kuidas Ă”igesti kĂ€si pesta),
2) rooja ja loomaeritiste ohutu eemaldamine,
3) joogivee keetmine vĂ€hemalt 1-2 minutit (joogivee desinfitseerimine ei hĂ€vita ootsĂŒste),
4) nakatunud toidukÀitlejate eemaldamine töölt,
5) nakatunud laste eemaldamine lasteaiast vÔi koolist,
6) nakatumise ennetusmeetme jĂ€rgimine looma/linnufarmides töötamisel vĂ”i nende kĂŒlastamisel.
OotsĂŒstid hĂ€vivad:
a) kuumutamisel +60ÂșC temperatuuril 5 minutiga ja +72â°C temperatuuril ĂŒhe minutiga ning
b) suplus/basseinivee töötlemisel ultraviolettkiirguse vĂ”i osooniga. Enamik ootsĂŒste on resistentsed klooriĂŒhendite vastu.
NordenBladet âStatistikaameti andmetel registreeriti Soomes 2018. aastal 1534 pankrotti, mida on 366 vĂ”rra ehk 16,9 protsenti enam kui eelneval aastal. Pankrottides ettevĂ”tete töötajate arv oli 12 115, mida on 172 inimest (1,4 protsenti) enam kui eelneval aastal.
Kasv tuleb osaliselt 2017. aasta pankrottide erakordselt madalast tasemest. Pankrottide hulk kasvas peale tööstuse ja kaevanduse kÔigis sektorites.
NordenBladet âOdavad, ligi 50 eurot maksvad geenitestid vĂ”imaldavad lihtsa vaevaga vĂ€lja selgitada oma sugulased, aga see on hakanud peresid tĂŒlli ja lĂ”hki ajama. Nimelt on paljud lapsed saanud teada, et nende bioloogiline ema vĂ”i isa on hoopis keegi teine.
Arvatavalt on Ăhendkuningriigis juba 2,6 miljonit inimest teada saanud, et nende arvatavad vanemad polegi nende pĂ€ris vanemad. Selliste teadasaamiste mĂ”ju on vĂ€ga suur nii isiklikul kui ĂŒhiskondlikul tasandil, vahendab Daily Mail.
Paljud lapsed on teada saanud, et nad on kunstlikult viljastatud ja nende pĂ€ris isa vĂ”i ema on hoopis keegi teine kui nad seni on arvanud. DNA geenitesti tegemine on praegu vĂ€ga lihtne. Tuleb lihtsalt maksta 50 eurot, oma sĂŒljeproov Ă€ra saata ja mĂ”ne nĂ€dalaga on vastus kĂ€es. Andmebaasid jĂ€rjest tĂ€ienevad ja nende kaudu on vĂ”imalik oma sugulased kindlaks teha.
Uuringute pĂ”hjal on 2-4 protsenti rahvastikust testi teinud ja oma vanemate kohta infot saanud. NĂ€iteks sai ĂŒks miljonĂ€rist ettevĂ”tja teada, et tema kolm poega polegi tema omad. Ăhtlasi sai mees teada, et tal pole vĂ”imalik lapsi saada. PĂ€rast seda esitas ta endisele abikaasale nĂ”ude maksta tagasi osa lahutuse kĂ€igus kokku lepitud summast. Mehe pojad aga ei taha isaga enam tegemist teha.