Advertisement:

Soomes levib ohtlik ja nakkav usstõbi, juba ligi 80 haigestunut. LOE LÄHEMALT, MIS on Krüptosporidioos?

Soomes levib ohtlik ja nakkav usstõbi, juba ligi 80 haigestunut. LOE LÄHEMALT, MIS on Krüptosporidioos?

NordenBladet — Soomes Pohjanmaal levib eriti nakkav ja ohtlik usstõbi, millesse on haigestunud juba ligi 80 inimest. Tegemist on krüptosporidioosi nimelise nakkushaigusega, mille põhjustajaks on algloomad Cryptosporidium parvum. Haigus levib nii lehmakarjas kui ka inimesel. Loomavasikatel põhjustab see kõhulahtisust, aga inimesel võib olla riskigruppidel eluohtlik, vahendab Keskipohjanmaa.

Krüptosporidioosi juhtumid esinesid Vaasa piirkonnas juba 2017. aastal ja nad on liikunud mööda läänerannikut põhja poole. Nakatunute hulk on praegu Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Pohjanmaal kümme korda suurem kui veel 2010ndate algul.

Inimene võib saada nakkuse teiselt inimeselt või loomade väljaheidete kaudu. Haigus on väga kergesti nakkav. Nakkuse võib saada ka inimese või loomade väljaheidetega reostunud toiduainete, ujumisvee või joogivee kaudu.

Krüptosporidioosi nähud on inimestel vesine kõhulahtisus, millega võib kaasneda palavik, peavalu, lihasevalud, kõhukrambid ning iiveldus. Mõnel inimesel kaovad nähud mõne päevaga, teistel kestab see mitu nädalat. Nõrgenenud immuunsusega inimestel võib haigus olla eluohtlik.

Põhja-Pohjanmaal nakatunute hulgas on palju neid, kes puutuvad kokku kariloomadega nagu maaettevõtjad ja farmitöötajad. Krüptosporidioos on levinud piimakarja ja vasikate hulgas mitmel pool Soomes. Kui inimesel esineb kõhulahtisus ja on karjaga kokku puutunud, siis tasub seda mainida arstile. Piima ja loomaliha tarvitamise piiramiseks praegu veel põhjust pole, kuna farmid järgivad hoolikalt haiguste vältimise nõudeid.

Kuivõrd haigus levib kergesti ühest farmist teise, tuleb olla ettevaatlik loomade viimisel ühest kohast teise.

MIS on Krüptosporidioos?

Sissejuhatus:
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning mitut liiki loomi (veiseid, lambaid, närilisi, koeri, kasse jm), linde, roomajaid ja kalu. Krüptosporidioos on levinud kogu maailmas – Euroopas ja Põhja-Ameerikas on selle leviku sagedus gastroenteriiti nakatunud inimeste seas 1%-4% ning Aafrikas, Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas 3%-20%. Nakatumise riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed, lasteasutuste lapsed ja töötajad, loomafarmide töötajad, veterinaarid, toidukäitlejad, nakatunud inimeste lähikontaktsed, rasedad naised, oro-anaalset suguühet praktiseerivad inimesed ja krüptosporidioosi endeemilistesse maades reisivad inimesed ning immuunpuudulikkusega inimesed.

Haigustekitaja:
Inimese krüptosporidioosi tavalised tekitajad on protozoad Cryptosporidium hominis ja Cryptosporidium parvum’i veise genotüüp. Harvem põhjustavad inimeste nakatumist C. canis, C. felis, C. meleagridis, C. suis, C. muris ja C. andersoni. Haigustekitajate ootsüstid on suure nakatamisvõimega.

Nakkusallikas:
Nakkusallikaks on haige inimene, nakatunud veised, lambad, sead ja muud põllumajandusning koduloomad (eeskätt noorloomad).

Levimine:
Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel – haigelt inimeselt tervele inimesele temaga lähedal kokkupuutumisel, loomalt inimesele (näiteks looma/linnu farmide külastamisel või seal töötamisel, samuti lemmikloomadelt), joogivee, toorpiima või toidu kaudu. Inimene võib nakatuda ka oro-anaalse suguühte ajal. Ootsüste võivad edasi kanda veelinnud, putukad ja kärbsed ning saastada toiduaineid ja vett. Haiguse ohtlikud levitajad on ootsüstide kandjad, kellel puuduvad haigusnähud, kuid kes eritavad roojaga ootsüste – nendeks on eeskätt toidukäitlejad. Haigustekitaja läbib nakatunud inimese organismis arengutsükli, mille tulemusena väljutab nakatunud inimene roojaga nakatamisvõimelisi ootsüste ehk munatsüste ning mis säilivad nakatamisvõimelistena väliskeskkonnas mitu kuud. Inimene võib end korduvalt ka ise nakatada.

Krüptosporidioosi puhangud tekivad seoses saastunud joogivee või toidu tarbimisega ning fekaalidega saastunud järvede, supluskohtade ja basseinide vee juhuslikul alla neelamisel. Puhangud on esinenud ka üleujutuste, tugevate vihmade ja lume sulamise perioodil, mil fekaalidega saastunud pinnavesi või reovesi satub joogiveereservuaaridesse.

Peiteperiood:
Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 12 päeva (keskmiselt 7 päeva).

Haigusnähud:
Krüptosporidioos esineb sageli asümptomaatilises haigusvormis, mistõttu nakatunud inimene on ohtlik ja kaasinimestele märkamatu haigusetekitajate levitaja roojaga. Haigustekitajad paljunevad peamiselt niude- ja tühisooles ning kõige rohkem eritub neid roojaga haigusnähtude kõrgperioodil. Ootsüstide eritamine võib kesta kaks-kolm nädalat. Sümptomaatilise haigusvormi haigusnähtudeks on tugev vesine kõhulahtisus ning palavik, isutus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja kõhuvalu, mis kaovad ajutiselt ning võivad korduvalt ilmuda. Haigel võib kujuneda ohtlik vedelikukaotus. Immuunpuudulikkusega inimestel võib krüptosporidioos kulgeda pikaleveninud või äkkvormis haigusena, mis võib lõppeda surmaga. Sapiteede põletiku korral esinevad koletsüstiidi nähud. Vahel võivad kaasneda ülemiste hingamisteede põletiku nähud.

Ennetamine:

Nakatumise ennetamise meetmed on:
1) käte pesemine (vt. ÕPETUST, kuidas õigesti käsi pesta),
2) rooja ja loomaeritiste ohutu eemaldamine,
3) joogivee keetmine vähemalt 1-2 minutit (joogivee desinfitseerimine ei hävita ootsüste),
4) nakatunud toidukäitlejate eemaldamine töölt,
5) nakatunud laste eemaldamine lasteaiast või koolist,
6) nakatumise ennetusmeetme järgimine looma/linnufarmides töötamisel või nende külastamisel.

Ootsüstid hävivad:

a) kuumutamisel +60ºC temperatuuril 5 minutiga ja +72⁰C temperatuuril ühe minutiga ning
b) suplus/basseinivee töötlemisel ultraviolettkiirguse või osooniga. Enamik ootsüste on resistentsed klooriühendite vastu.

Avafoto: NordenBladet

 

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service