Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2019

Helena-Reet: Hakkasime Ivanka Shoshanaga saviringis käima!

NordenBladet – Olen OHMYGOSSIP ja NordenBladet lehtede kõrvalt pidanud ka pisikest laste- ja käsitööblogi, kuhu postitan pilte tütardest (meie tegemistest) ning inspiratsiooni pilte ja artikleid käsitööst – tikkimisest, kudumisest, heegeldamisest, õmblemisest, maalimisest jne. Viimased aastad on seal küll suur vaikus olnud, ent nüüd, kui tegime algust oma kosmeetikabrändiga, olen hakanud taas ka E&S blogi täiendama!

Mulle meeldib igasugune käsitöö, ent savi on mu viimane avastus ja lemmik. Ma hakkasin ka Ivanka Shoshanaga (10) Saku mõisas saviringis käima, võtame eratunde. Autistidele on väga kasulik, kui aitad arendada nende käelisi oskusi, sest aju ja käed on omavahel otseses kontaktis. Käeline tegevus on väga hea ka üldiseks arenguks ning on väga hea emotsioonidele. Hea teraapia! Juba kahe tunniga on näha, kui loov ta on! Mina tegin ühe suure vintage (puuvilja) vaagna ja suure vintage kausi ning tema tegi tähe kujulise kommikausi, väikse supikausi, tillukese lumememme ja maha raiutud puu (kõik siiani tehtud tööd ootavad veel ahjus põletamist ning värvimist).

Neid keda käsitöö või meie tememised huvitavad, saavad blogi jälgida siit: elishevashoshana.com/blog

Sotsioloogid püüavad saada jälile Eesti palgalõhe põhjustele

NordenBladet — Senised analüüsid pole suutnud selgitada, miks erineb meeste ja naiste palk sama töö eest Eestis rohkem kui kusagil mujal Euroopa Liidus. „Tavapäraselt palga suurust mõjutavate asjaoludega pole seda olnud võimalik põhjendada,“ selgitab uuringurühma juht, Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt. „Algavas uuringus kombineerime statistilisi meetodeid teiste lähenemistega, et tuua välja rohkem ja selgemaid palgaerinevuste põhjuseid.“

Kolm aastat kestva projekti jooksul kaevuvad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute keskuse (RASI) sotsioloogid koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlastega ja Statistikaametiga senisest sügavamalt palku puudutavasse statistikasse, et leida võimalike selgitusi palgalõhe selgituseta osale. Samuti täiendavad nad seda kvalitatiivsete uuringutega ehk teevad intervjuusid, saamaks aru, kuidas tööandjate ja töövõtjate tavahoiakud ja -tegevused võivad palgalõhe tekkele kaasa aidata.

„Uuringu läbi viimisel peame süstemaatiliselt silmas kõiki kolme tasandit, mida palgalõhe tekkega reeglina seostatakse: töötajad ja tööotsijad, ettevõtjad ja teised tööandjad ning riigi tasand,“ ütleb Unt. „Ka välja pakutavad lahendused palgalõhe vähendamiseks on suunatud kõigile osapooltele.“

Uuringute tulemusel töötavad Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi teadlased välja ka uudsete digitaalsete lahenduste prototüübid, mille abil saavad organisatsioonid jälgida ja analüüsida palgalõhet enda asutuses, et selle teadmise abil astuda samme palgaebavõrdsuse vähendamiseks. Selliste lahenduste kasutusele võtmise vastu on huvi tundnud näiteks mitmed ministeeriumid.

„Projekti juures on harukordne koostöö ulatus eri valdkondade teadlaste ning eri asutuste vahel,“ rõhutab Unt. „Töörühma on kaasatud kõrgkoolid, ametiasutused ja ettevõtted, teadlastest teevad koostööd sotsioloogid, andmeteadlased, informaatikud ja kommunikatsiooniteadlased. Selline interdistsiplinaarsus loob head eeldused, et projekti tulemustel on ühiskonnas suurem kaal.“

Projekti eelarve on 615 789 eurot ja uuringut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist läbi RITA 1 programmi.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes on poiste ümberlõikamiste arv hüppeliselt kasvanud

NordenBladet — Soomes on hüppeliselt kasvanud poiste ümberlõikamiste arv meditsiiniliste näidustuste tõttu. Aastal 2016 tehti Soomes kokku ligi 2700 poiste ümberlõikamist ja see number on kiiresti kasvanud mõne viimase aastaga. Veel 2010. aastal tehti neid ainult 2000, vahendab Yle.

Ümberlõikamiste kasvu põhjused pole teada. Lastekliiniku lastekirurgia eriarst Seppo Taskinen märgib, et ümberlõikamiste arv peaks olema pigem languses.

Ümberlõikamise põhjuseks võib olla eesnaha kitsus või põletik. Mõlema vaevuse jaoks on praegu muid raviviise.

Veel paar aastakümmet tagasi arvati, et poisil on midagi viga, kui tal kooliminekuks polnud eesnahk välja arenenud. Nüüd on paar aastakümmet õpetatud, et enne peaks murdeea ära ootama, kui midagi lõikama hakata.

Ümberlõikamiste arvu suurenemist ei saa seletada ka usuliste põhjustega, kuna need ravikindlustuse alla ei kuulu.

Üks soome mees, kel tehti aastakümneid tagasi noorelt ümberlõikamine tunnistab, et pärast seda on peenis tuim ja armid tekitavad valu. Iseenesest mõistetavalt mõjutab see tema intiimelu.

Ümberlõikamiste puhul ongi tavaline, et tundlikkus väheneb. Paljastunud suguti otsa kasvab paksem nahk, nii nagu peopesadel või jalataldadel. Lõikuse käigus eemaldatakse ka mitmed närvilõpmed.

Ühendriikides, kus ümberlõikusi tehakse rohkem kui Euroopas, põhjendatakse seda väiksema põletiku riskiga. Soome oludes pole see aga aktuaalne, kuna igaühel on olemas dušš ja seal saab kõik puhtaks pesta.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab teha ümberlõikusi Aafrikas, kuna see takistab HIV-i levikut. Ümberlõikamine vähendab mingil määral meestel HIV-i nakatumise riski heterosuhetes HIV-positiivsega.

 

Soome kooliharidus käib tänu migrantidele alla. Kontula põhikooli õpetaja Elina Tuomi: Soome põhikool pole võrdõiguslik, aga keegi ei taha sellest midagi kuulda

NordenBladet — Soome kooliharidus on hakanud alla käima ja selle põhjuseks pole mitte soomlaste rumalus ega õpetajate laiskus, vaid see, et koolidesse tuleb üle maailma üha rohkem migrante, kel on probleeme elementaarse soome keelega.

Vähene keeleoskus aga raskendab õpilaste üldist edasijõudmist koolides. Seni on õpetajad püüdnud meeleheitlikult vahet tasa teha, nii et tööpäeva jooksul pole aega isegi tualetis käia, aga nüüd on nende kannatus katkemas. Helsingis asuva Kontula põhikooli õpetaja Elina Tuomi avaldas appikarje oma blogis, mida on nüüdseks loetud kümneid tuhandeid kordi.

Tuomi kirjutas blogis, et Soome põhikool pole võrdõiguslik, aga keegi ei taha sellest midagi kuulda. Tuomi toob välja, et õpetajad rikuvad igapäevaselt seadust ja sellest ei tehta väljagi. Tõsiasi on Tuomi väitel Soomes see, et kooliharidus pole kõigi jaoks tasuta, kvaliteetne ega laste õigustega arvestav.

Soome õpetajad on ära kurnatud, väsinud ja tülpinud, aga ka nende probleemidest ei taha keegi midagi kuulda. Probleemid algavad 31-aastase Tuomi väitel sellest, et kõik õpilased ei valda korralikult soome keelt. Neil puudub vajalik sõnavara. Õpilased küsivad tunni ajal kõige lihtsamate sõnade tähendust, kuna muidu ei saa nad räägitust aru.

Tuomi klassis on poolte õpilaste emakeel mõni muu kui soome keel: enamasti vene, somaali või inglise. Kui keeleosakus pole piisav, siis aeglustub õppetegevus kõigi jaoks. See omakorda paneb lastele suurema koormuse kodus õppimiseks.

600 õpilasega Kontula koolis räägivad õpilased emakeelena 46 eri keelt. Vahetunni ajal ei saa kõik õpilased teienteisest isegi aru ja omavahel suheldakse viipekeele abil. Tuomi väitel rikutakse seadust eriti selles osas, et kõigile ei suudeta tagada kvaliteetset haridust. Põhjuseks on hariduses tehtud kärped, suuremad klassikoosseisud, õpilaste ja rahvastiku kiire muutus ja õpetajate suur voolavus koolides. Õpetajad ei suuda selle kõigega enam kohaneda ja kannatab õppe kvaliteet.

Tuomi räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et praegust kooli ei saa enam võrrelda sellega, kus ta ise käis. Tema ajal olid koolis ainult soomlased. Klassikoosseisud püsisid muutumatud algusest lõpuni.

Soome koolid on tänaseks tundmatuseni muutunud ja seda just multikultuurilisuse suunas. Õpetajad peavad üha enam olema õpilaste jaoks tõlgid. Mõnest sõjapiirkonnast pärit õpilastele tuleb selgitada Soome koolikorralduse aluspõhimõtteid.

Praegune peaminister Juha Sipilä valitsus on hariduskulusid kärpinud 900 miljoni euro võrra. Seda on koolides näha, kuigi põhikoolis on kärbitud võrreldes muu haridusega vähem. Praegu on nii, et osa õpilasi jäävad kõrvale ja nendega tekivad suured probleemid 10-20 aasta pärast. Seetõttu on hariduse rahakärped jõhker inimõiguste vastane kuritegu.

Tuomi väitel on koolides üha rohkem õpilasi, keda ei huvita enam mitte miski. Osalt saab see alguse kodust ja vanematest, kuna neil pole laste jaoks aega ega võimalusi.

Tuomi ütleb välja karmid sõnad: kuigi mitmekultuurilisus peaks olema rikkus, toodab praegune süsteem rassismi.

Kuigi Tuomi blogikirjutis ilmus juba kevadel, pole sellest ajast suurt midagi muutunud.

 

Soomes on sündimus kukkunud kõigis naiste haridusastmetes

NordenBladet — Soomes on sündimus ühtlaselt kukkunud kõigis naiste haridusastmetes: nii põhi-, kesk- kui kõrgharidusega naiste puhul. Sündimus (laste arv naise kohta) hakkas kukkuma alates 2010. aastast ja see on toimunud ühtlaselt. Teistest sünnitavad aga Soome jätkuvalt rohkem kõrgharidusega naised, edastab statistikaamet.

Põhiharidusega naiste sündimus on kukkunud 25 protsenti ja kõrgharidusega naistel 24 protsenti alates 2010. aastast. Kesk- ja kesk-eriharidusega naistel on kukkunud sündimus veidi vähem, 20 protsenti. Meeste puhul on sündimus kukkunud samamoodi kui naistel, aga kukkumine on olnud järsem. Kõrgharidusega meeste sündimus on kukkunud 28 protsenti ja põhiharidusega meestel 27 protsenti. Kesk- ja kesk-eriharidusega meestel on sündimus kukkunud veidi vähem, 22 protsenti.

Meestel on sündimuse sõltuvus haridusest suurem kui naistel: põhiharidusega meeste sündimus on oluliselt väiksem kui kõrgema haridusega meestel.

Lastetute naiste arv on Soomes kasvanud kõigi haridusastmete puhul. Eriti märgatav on aga lastetute arvu kasv põhiharidusega naiste hulgas vanuses 25-29, tervelt 8,2 protsenti vahemikus 2010 ja 2017. Kõrgharidusega samas vanuses lastetute naiste arv kasvas 6,8 protsenti ja kesk- ja kesk-eriharidusega lastetute naiste arv kasvas 5 protsenti.

Vanemas grupis 35-39 eluaastat polegi enam lastetuid kõige rohkem kõrgharidusega naiste hulgas – alates 2012. aastast on kõige rohkem lastetuid Soomes põhiharidusega naiste hulgas.

Sündimus vähenes Soomes aastatel 2010-2017 viiendiku ehk 20 protsendi võrra: 1,87 lapse pealt naise kohta 1,49 lapse peale naise kohta. Suurim muutus on olnud esimeste laste sündide puhul: esimesi lapsi sündis viimase 7 aasta jooksul oluliselt vähem kui varem. Sündimuse languses oli esimeste laste sündide vähenemise osakaal 45 protsenti.

Aastal 2010 oli Soomes väikseim sündimus Uusimaal – 1,7 last naise kohta ja kõrgeim Põhja-Pohjanmaal – 2,4 last naise kohta. 2017. aastal oli väikseim sündimus jätkuvalt Uusimaal – 1,38 last naise kohta ja kõrgeim Kesk-Pohjanmaal – 1,96 last naise kohta.

Sündimuse muutused on Soomes maakonniti väga erinevad. Näiteks Kesk-Soomes kukkus sündimus 7 aastaga 25 protsenti. Vähem kukkus sündimus Kanta-Hämes ja Ahvenamaal, vastavalt 13 ja 8 protsenti.

Soomes on emaks saamise vanus lükkunud järjest edasi, aga asi pole nii hull nagu Itaalias, kus emaks saadakse alles 31-aastaselt. Soomes on emaks saamise keskmine vanus 29 aastat, Eestis 27 aastat. Kõige nooremalt saadakse Euroopas emaks Bulgaarias – 26-aastaselt.

Rahvastikus väheneb üha soomlastest emade osakaal ja kasvab välismaalaste oma. Välismaalaste osakaal sündidest on 13 protsenti, samas kui välismaalaste osakaal 15-49-aastastest naistest on 9,8 protsenti. Ilma välismaalaste osata oleks Soomes naiste sündimus vaid 1,29 last naise kohta. Alates 2010. aastast on langenud vaid soomlannade sündimus.