NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise maaelukomisjoni algatatud eelnõu, millega soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.

Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.

Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed.

Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse §-s 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste „vahetu sund“, mis on otseselt seotud uue peatükiga Kaitseliidu julgeolekuala.

Lisaks laiendatakse Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel, Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõuga (767 OE) sooviti teha ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega otsust vastu ei võetud.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Keit Pentus-Rosimannuse, Helmen Küti, Madis Millingu, Liina Kersna, Marianne Mikko, Eiki Nestori, Jevgeni Ossinovski, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Heimar Lenki, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Heidy Purga, Inara Luigase, Barbi Pilvre ja Yoko Alenderi algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamist loomapidajate suhtes nähti ette alates 2024. aasta 1. juunist.

Eelnõu algatajate poolt ettekande teinud Barbi Pilvre ütles, et eelnõu algatajad on endiselt veendunud, et see minevikku jääv tööstusharu peaks oma lõpu leidma ka Eestis.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tutvustas komisjoni istungite arutelusid ning komisjoni liikmete seisukohti. Ta tõi välja, et komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Vakra märkis, et igal juhul on näha, et vaatamata ka tänasele hääletusele suures saalis on antud teema päevakorras ja läheb väga paljudele Eesti inimestele korda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 25 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Väliskomisjon peab valimistesse sekkumise ohule keskenduvas raportis desinformatsiooni ja pahavara ära tundmiseks vajalikuks süsteemset ja pidevat teadlikkuse kasvatamist ja allikakriitilisust.

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on meile nii omase avatud ühiskonna mõjutamine väliste jõududega jõudnud seninägematule tasandile, sest tänased tehnilised vahendid võimaldavad valeinformatsioonil levida massiivselt ja sihitatult. Ta möönis, et valeinformatsiooni kasutamine on rahvusvahelistes suhetes ammune kogemus, kuid Venemaa viimaste aastate praktika on viinud selle lausa teaduslikule tasemele.

„Avatud ühiskondades, kus sõnavabaduse printsiip on oluline põhimõte, on tähtis tajuda, mis oht see on ning kuidas seda tegevust tuvastada ja tõrjuda,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul on teabepesu eesmärk avatud ühiskondade lõhkumine.

Raporti koostanud väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saame riiklikult organiseeritud kampaaniate vastu paremaid tulemusi saavutada lääneriikide tihedas koostöös. „Infopesu pole rahapesust ohutum,“ ütles aseesimees. „Infovahetus tuleb muuta püsivaks, vahetada parimaid praktikaid ja tuleb pürgida ühtlustatud standardite poole regulatsioonides, sealhulgas sotsiaalmeedia gigantide reguleerimisel.“

Pentus-Rosimannuse sõnul peaks iga inimene alustama elementaarsete digihügieeni normide järgimisega ja rakendama iga kahtlaselt emotsionaalse info puhul külma kriitilist meelt nii selle sisu kui eelkõige allikate kohta.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul muutub inimestega manipuleerimine üha lihtsamaks, kui inimesed ei õpi õiget informatsiooni libainformatsioonist eristama.

Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul on komisjoni raport esimene samm väga olulises protsessis ja avaldas lootust, et kevadel valitav parlament jätkab selle teema käsitlemist.

Raporti üks soovitus puudutab meedia ja sealhulgas sotsiaalmeedia eneseregulatsiooni. Samuti on soovituste hulgas püsiva valitsusüksuse määramine organiseeritud teabepesu tuvastamiseks ning sellega igapäevaseks võitluseks.

Seaduste muutmist puudutavad ettepanekud hõlmavad reklaamiseaduse täiendusi, mis seaks sotsiaalmeedia kanalites reklaami tellijate ja finantseerijate selge esitamise nõude. Veel on raportis ettepanek rahvusvahelises koostöös seadusandliku raamistiku loomine.

Väliskomisjoni tänasel istungil konsensuslikult heaks kiidetud raporti koostamise ajendiks olid mitmed viimastel aastatel toimunud katsed sekkuda ja mõjutada erinevate demokraatlike lääneriikide valimisi.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon sai eilsel istungil ülevaate valitsuse kinnitatud kavast, mis näeb ette pikaajalise jätkusuutliku hoolduse süsteemi loomise ja hoolduskoormuse vähendamise.

2016. aastal abistas oma leibkonna liiget umbes 65 000 inimest. Üle 20 tunni nädalas ja enam tegi seda ligi 20 000 inimest. „Omastehooldajate koormus on Eestis väga suur, pakutavad koduhooldusteenused aga omavalitsuste lõikes väga erinevalt kättesaadavad. Selline olukord ei tohi kindlasti jätkuda ja seetõttu peab sotsiaalne kaitse saama riiklikuks prioriteediks,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kuna hooldus- ja õendusabiteenuse hinnad on paljudele peredele ülejõukäivad, on tihti ainsaks väljapääsuks ühe pereliikme tööst loobumine. See aga võib kaasa tuua paljude perede sissetuleku jätkuva kahanemise ja hooldajate ning hooldatavate elukvaliteedi languse.

Kütt sõnas, et kodu ja hooldekodu vahel peab olema palju erinevaid võimalusi, olgu nendeks näiteks kodude kohandamine, eakatele ja dementsetele mõeldud päevakeskused, hästi korraldatud koduõendus, sotsiaaltransport või avahooldus. „Igaühel peab olema õigus ja võimalus elada oma kodus ja olla abistatud. Kui aga tervislik seisund muutub ja tekib vajadus hooldekodu teenusele, siis hooldekodu koha peab saama igal juhul. Ka siis, kui koha maksumuseks vajaliku raha puudumisel on lähedaste ainuke valik koju omastehooldajaks jäämine,“ rääkis Kütt.

Sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna sõnul on kurb näha, et kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele on vananeva rahvastiku tingimustes hoopis kahanenud, mitte kasvanud.  Näiteks on omavalitsuste osakaal üldhoolduskuludest langenud 2013. aasta 31 protsendilt 22 protsendile 2017. aastal.

Lisaks tõi Kersna välja, et selgelt on alaarendatud koduhoolduse teenused, kuigi just koduteenused peaksid olema prioriteetsed. „Iga inimene tahab eelkõige elada oma kodus ja me peame seda erinevate koduteenustega toetama nii kaua kui võimalik,“ ütles Kersna, kelle sõnul on praegu koduteenusel 6 400 inimest, kuigi vajadus oleks 20 000 inimesel.

Kava järgi tuleb pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel suunata senisest enam avalikku raha kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude suurendamisse. Lisaks peavad paranema õendusabi kättesaadavus ja vähenema inimeste omaosalus nii koduteenuste kui ka institutsionaalse hooldusteenuse eest tasumisel.

Valitsus otsustas eelmise aasta detsembris, et teenuse omaosaluse katmisel arvestatakse vajaduspõhisust. Vajaduspõhiste teenuste osutamiseks on avalikest vahenditest vaja lisaraha hinnanguliselt üle 161 miljoni euro, sealhulgas oleks kohalike omavalitsuste panus 20-40 protsenti.

Valitsuse kinnitatud jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava koostajate hinnangul võiksid vastavad seadusemuudatused Riigikogu täiskogu ette jõuda 2020. aasta esimesel poolel ja esimesed muudatused jõustuda 2021. aastal.

Allikas: Eesti Riigikogu