NordenBladet – Soomlased tähistasid veel 20. sajandi alguses 1. novembril kekrit, mille tavad meenutavad eestlaste hingedepäeva ja mardi-kadripäeva tavasid. Lahkunute haudadel süüdati küünlad, käidi ümberriietunult talust tallu. Halloween on Ameerika püha ning tuli USAsse Iiri sisserändajatega 19. sajandil. Algselt oli halloween keldi püha, millega tähistati uut aastat – seega tähistatakse seda alati 31. oktoobril.
Keldid uskusid, et surnud tõusid oma haudadest elavaid hirmutama. Seetõttu panid nad endale ette hirmuäratavad maskid ja kasutasid muid maskeeringuid, et peletada kummitusi ja panna neid uskuma, et isegi elavad keldid olid surnud. Kuid kuna tegemist oli ka vana aastaga hüvastijätmise ja uue aasta tervitamisega, sai ka halloween´ist pidulik õhtu. Nimetus halloween tuleneb fraasist „All Hallows’ Eve“ – kõigi pühakute päeva eelõhtu.
Eestis hakati halloween´ile rohkem tähelepanu pöörama 1990ndate alguses ja seetõttu on see meie jaoks üsna uus püha. Halloween’i tähistatakse Eestis vähem maakohtades ja rohkem linnades, kus lapsed käivad tõepoolest ukselt uksele, kogudes maiustusi.
Ehkki Halloween’i on peetud eelkõige Ameerika pühaks, tähistatakse seda aasta-aastalt järjest enamates maades.
Eestis nagu mujalgi Euroopas põhjustas meedia abil leviv tähtpäev vastuseisu väga erinevatel põhjustel: küll kui ameerikaliku kultuuri näide, küll kartusest oma juurdunud pühade kõrvalejäämise ees, küll hirmust kalendripühade muutumise ees, küll kui nõidade, nõiduse ja hirmutamise reklaamija ja paljudel muudel põhjustel. Siiski ei ole see suutnud välja tõrjuda mardi-ja kadripäeva meie rahvakalendrist. Küll on aga paljudes noortekeskustes, lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud Halloween´i-teemalisi ürtusi. Täna seostame halloween´i maskeeritud inimeste, hirmsate kostüümide, kõrvitsate, kommide ja õudusega. Kaupmehed on näinud selles head võimalust oma äride lainedamiseks ning oktoobris müüakse hulgi Halloweeni-teemalisi kaupu.
Traditsiooniliste Halloweeni roogade hulka kuuluvad kommid igasuguse “kurja” peletamiseks. Omatehtud Halloweeni menüüsse sobivad mitmesugused suupisted, salatid või küpsetised. Halloweeni toit on kaunistatud ämblikuvõrkude, kummituste või millegi muuga, nii et see puudutab rohkem disaini kui toiduvalmistamist. Halloween on suurepärane võimalus serveerida kõige tavalisemaid roogasid ebatavalisel viisil.
Halloween’i nime sellist tähendust arvestades ei pruugi see sugugi olla imelik, et halloween´i on lihtne segi ajada kristliku püha pühakutepäevaga, kuid tegelikult pole neil üksteisega midagi pistmist. Pühakutepäev langeb alati 31. oktoobri ja 6. novembri vahelisele esimesele laupäevale ning seda tähistatakse märtrite ja pühakute auks.
Tuhanded wicca nõiad, kes järgivad muistseid keldi rituaale, nimetavad halloween’i selle endise nime järgi samhain’iks.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg, oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg.
Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.
Ajalooallikate põhjal riietuti Samhain’i ajal vaimudeks ja liiguti rongkäiguga linnast välja, et surnute hinged tagasi nende valdustesse juhtida. Samuti kogusid keldi lapsed perest perre käies tulepuid hiiglasliku ühislõkke jaoks ning suurest lõkkest viidi elavaid süsi kodukoldesse, kus süüdati oma tuli. See sümboliseeris ühendust inimeste vahel. Täiskasvanud käisid maskeerituna perest perre, kogudes ohvrianniks toitu.
Mehhikos tähistatakse kõigi surnute päeva (Los Dias de los Muertos): mälestatakse lahkunud sugulasi, pidutsetakse, toimuvad luukerede ja kummituste rongkäigud, jäljendatakse matuserongkäiku – kirstus on elav inimene.
Halloween’i kujunemisel märkimisväärseks uueaegseks pühaks on suur osa iirlaste traditsioonidel. 18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Algselt tehti laternaid õõnestatud kaalikast, kuhu asetati süsi või küünal. Uskumuste järgi pidi see ühtaegu sümboliseerima esivanemate hingi. Iiri emigrandid kandsid kombe üle Ameerikasse, kus kaalikas asendus kõrvitsaga, mida on palju kergem lõigata ja õõnestada.
Fotod: Pexels