Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2019

Numbrid näitavad: eestlasi elab Soomes kõige rohkem, aga kuritegusid panevad toime kõige vähem

NordenBladet — Soomes on viimasel ajal üha rohkem kõneaineks välismaalaste seksuaalkuriteod, kuna neid esineb väga palju. Välismaalastest elab eestlasi Soomes kõige rohkem, aga seksuaalkuritegusid panevad nad toime kõige vähem. Kõige enam panevad seksuaalkuritegusid toime iraaklased.

Välismaa kodanikest elab Soomes kõige enam Eesti kodanikke – 2017. aastal oli Eesti kodanikke 51 539, Vene kodanikke 29 183, Iraagi kodanikke 11 729, Hiina kodanikke 8742, Rootsi kodanikke 8018, Tai kodanikke 7533, Somaalia kodanikke 6677 ja Afganistani kodanikke 5792. Kokku oli Soomes 2017. aastal välismaa kodanikke 249 452.

Välismaa kodanikest panid aga seksuaalkuritegusid kõige rohkem toime Afganistani kodanikud – 138 kuritegu 10 000 inimese kohta, järgnevad Iraagi kodanikud (134 kuritegu), Süüria kodanikud (41 kuritegu), Türgi kodanikud (41 kuritegu), Rootsi kodanikud (29 kuritegu), Somaalia kodanikud (28 kuritegu), Vene kodanikud (6 kuritegu) ja Eesti kodanikud (5 kuritegu). Soome enda kodanike vastav number on kõige pisem – 3 seksuaalkuritegu 2017. aastal 10 000 inimese kohta.

Iraaklaste puhul on naise vägistamine märk allumatusest. Iraagis on teatud klannidel eriline aukultuur, mille järgi võib mees teha naisele, mida ta tahab ja seda ilma mingite tagajärgedeta, räägib Iraagi naiste ühenduse juht Soomes Ala Saeed. Enda vägistamises jääb Iraagis süüdi naine ja teda karistatakse selle eest peksu või aumõrvaga. Paljud Iraagi naised, keda vägistatakse, ei julge sellest rääkida isegi oma emale, vahendab Ilta-Sanomat.

Politseile pole see jutt võõras, kuna paljud Iraagist tulnud inimesed on põgenenud klannide-sisese vägivalla eest. Palju on ette tulnud juhtumeid, kus Iraagi naine ei taha, et tema mees saaks teada, et teda on vägistatud. Naine kardab, et mees tapab ta pärast seda ära.

Möödunud, 2017. aastal panid afgaanid ja iraaklased toime seksuaalkuritegusid Soomes 40 korda enam kui soomlased. Seksuaalkuritegusid panevad arvuliselt kõige enam toime iraaklased. Näiteks 2018. aasta esimese 11 kuu jooksul panid iraaklased toime kahtlustuste kohaselt 157 seksuaalkuritegu. Iraaklased on eestlaste ja venelaste järel kolmas suurem rahvusrühm Soomes.

Seksuaalkuritegude arv on Soomes plahvatuslikult kasvanud pärast 2015. aasta pagulaskriisi, kui Soome tuli väga palju Afganistani ja Iraagi pagulasi. Põhjus võib olla selles, et  Iraagist ja Afganistanist tulid Soome noored mehed. Samas panevad Afganistani ja Iraagi noored mehed seksuaalkuritegusid toime 14 korda enam kui Soome noored mehed.Iraaklaste ja afgaanide suurema kuritegevuse põhjus on ka selles, et nad on tulnud sõjapiirkonnast, mis muudab inimesed vägivaldsemaks. Soomes oli ajaloo kõige suurem kuritegevus pärast 1918. aasta kodusõda.

Põhjuseks on ka see, et Soome tulnud noored iraaklased ja afgaanid on eemal oma perekondadest ja lähedastest ning sotsiaalne kontroll, mis neid kodumaal vaos hoiab on kadunud. Lähedased on paremad kuritegude ärahoidjad kui politsei. Samas on Iraagis ja Afganistanis tavaline ka peresisene auvägivald.

Soome kriminoloogidele ei tule aga Iraagist ja Afganistanist pärit inimeste suur kuritegevus üllatusena: nad on võõral maal, mille keelt ja olusid nad ei tunne. Nad ei saa hakkama ega leia tööd. Sellises olukorras on eeldused kuritegevuseks väga suured.

Soomes on välismaalaste kuritegevus küllalt uus nähtus. Esimesed sisserändajad saabusid Soome alles 1990ndate algul ja seda Somaaliast. Enne seda oli Soomes välismaalasi vaid 0,5 protsenti. Vietnami paadipõgenikud tulid 1980ndatel aastatel, aga nende puhul suurt kuritegevust ei esinenud. 1990ndate algul kardeti Nõukogu Liidu lagunemisega seotud kuritegevuse kasvu, aga seda ei tulnud. Teatud määral tõstis kuritegevust ingerisoomlaste tulek, aga seda vaid lühiajaliselt ja Helsingi piirkonnas.

 

TalTechi uue digivalitsemise keskuse eesmärgiks on lisada tippteadust e-Eesti eduloosse

NordenBladet — TalTechi Nurkse instituudi uue tippkeskuse DigiGovLab-i juht professor Robert Krimmer kinnitab, et tema tiim soovib DigiGovLab-iga e-Eesti eduloosse lisada tippteaduse. “Meie ambitsiooniks on saada liidriks ühiskonnas olulistes ning tulevikku suunatud digivalitsemise projektides. Pakume keskkonda, kus tipptasemel teadlased üle kogu maailma saavad uurida tehnoloogia mõju valitsemisele ning ühiskonnale laiemalt. Meie tudengid ja õppejõud saavad õppida ja teha uurimistööd teemadel, mis on huvitavad, olulised, eesrindlikud ning võimaldavad isiklikku, töist ning intellektuaalselt arengut,” lubab professor Krimmer.

Uus digivalitsemise labor hakkab analüüsima selliseid teemasid nagu e-hääletamine, e-valitsemine, tehisintellekt, suurandmed, masinõpe, kaasamine digiajastul, piiriülene andmevahetus ja andmeanalüütika valitsemisel. Ka Euroopa Komisjon on toonud välja, et tõhus e-valitsemine tähendab nii avaliku sektori kui ka teenuste ümberhindamist ning käitumismustrite muutmist. Selle eesmärgiks on tõhusamate avalike teenuste pakkumine kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel.

DigiGovLab-ist saabki ökosüsteem, mis toob kokku ning edendab koostööd ülikoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.

Avamisel osalesid TalTechi rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Marek Helm Nortalist, Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust, TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ning digilabori juht ja TalTechi professor Robert Krimmer.

DigiGovLab-i avamine tähendab uut algust Eestis digivalitsemise teadusuuringutes, uue keskuse teadlased analüüsivad digivalitsemise mõjureid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Fakte DigiGovLab-ist:

  • eelarve rohkem kui 10 miljonit eurot erinevatest teadusprojektidest;
  • labori loengukursustel ja õppeprogrammides osaleb rohkem kui 100 magistranti;
  • koondab enam kui 10 doktoranti, kelle uurimistöö hõlmab digivalitsemist;
  • osaleb aktiivselt kõigi olulisemate rahvusvaheliste e-valitsemise ning avaliku halduse teaduskonverentside ning teadusajakirjade töös;
  • pühendub akadeemilisele tippteadusele, aidates lahendada ka digivalitsemise praktilisi probleeme.

TalTechi Ragnar Nurkse instituudi erialadele saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TalTechi robootikateadlane Raivo Sell valiti Postimehe poolt 2018. aasta trendiloojaks

NordenBladet — Ajaleht Postimees valis välja 100 nägu Eestist ja maailmast, kelle seas toodi trendiloojana esile Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vanemteadur Raivo Sell.

Raivo Sell on TalTechi vanemteadur, õppejõud, tootearenduse- ja robootika bakalaureuseõppekava programmijuht ja Iseauto projektijuht. Tema uurimisvaldkonnaks on robootika, sh autonoomsed mehitamata süsteemid ja isejuhtivad sõidukid, tema uurimistulemuste põhjal on ilmunud rohkelt tsiteeritavaid teadusartikleid. Samuti on ta tunnustatud robootikaõpetajate koolitaja TalTechi täiendusõppeprogrammides ja mitmete robootikaraamatute autor.

Lisaks paljudele teadus- ja arendusprojektidele osaleb Raivo Sell ka Nutika spetsialiseerumise projektis ettevõttega Milrem Robotics, mille eesmärgiks on reaalse maa-ala kaardistamine droonidega, et luua selle alusel virtuaalne maailm.

Raivo Sell panustas eksperdina märkimisväärselt ka Euroopa IT-tuleviku ühe põhiteema – tehisintelligentsuse – sisuliste arenduste kavandamisesse, olles Euroopa Liidu regioonide komitee Eesti raportööri Jan Trei nõunikuks-eksperdiks.

Tehisintellekti arendamine on Euroopa regioonidele väga tähtis eelkõige kohalike teenuste arendamiseks: olgu selleks isesõitev ühistransport, targad lahendused sotsiaalhoolekandes ja tervishoius, targa linna kontseptsioon, nutikad lahendused keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, tehisintellekti kohaldamine e-valitsemiseks, erinevad e-teenused haridusvaldkonnas.

Juba veebruaris viiakse Brüsselisse ka TalTechi ja Silberauto koostöös valminud Eesti esimene isejuhtiv auto – Iseauto, mida tutvustatakse Euroopa tipptöösturitele ja Euroopa Komisjoni liikmetele eesotsas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

Vabal ajal on Raivo Sell vabatahtliku merepäästeüksuse Juminda SAR liige. Tal on vabatahtliku merepäästja II astme tunnistus, mis annab õiguse juhtida merel otsingu- ja päästeoperatsioone. Ka siin on Raivo Sellil plaan rakendada oma oskusi ja teadmisi droonide valdkonnas, et kiirendada otsinguprotsessi merel, kus abivajajatele on iga minut kriitilise tähtsusega.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome Posti hoiatab petukirjade eest, mis tulevad koos paki saabumise teadetega

NordenBladet — Soome postifirma Posti hoiatab petukirjade eest, mis saabuvad nii e-posti kui sms-i teel ja mis sarnanevad Posti enda saadetavate teadetega, kui pakk on saabunud. Helsingi politsei info kohaselt on selliste kirjade kohta tulnud viimastel päevadel üsna palju teateid.

Kirjades palutakse klikkida teatud linkidel. Petukirjad on välimuselt nagu Posti enda kirjad ning neis antakse justkui märku saabunud postipaki, võidetud auhinna või maksmata postimaksu kohta, edastas Posti.

Selliseid ootamatuid kirju ei tohi avada ning nad tuleb kohe kustutada. Posti enda teadetes antakse teada postipaki saabumise asukoht, seal pole mingeid linke, kuhu klikkida.

Selliseid pettusi tehakse enamasti tuntud ettevõtete nimel. Posti pole nende kirjadega seotud, vaid tegemist on petukirjadega. Kui linkidel klikkida ja oma andmed sisestada, võib näiteks enda teadmata nõustuda mingite püsimaksetega, millest on raske vabaneda.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

VAATA, mida Hiina ja Jaapani turistid kõige rohkem Soomest kaasa ostavad

NordenBladet — Helsingi Postimaja K-Supermarket on paljudele Soomet külastavatele turistidele enne lennujaama minekut viimane koht, kus sisseoste teha. Poe eest läheb Finnairi buss ja sealt vaid kiviviske kaugusel on raudteejaam, kust sõidavad rongid lennujaama. Soomes on kiiresti kasvamas Aasia turistide hulk. Mida siis Hiina ja Jaapani turistid kõige rohkem kaasa ostavad?

Number üks on Muumi-tooted. See on kohv, teed, muumišokolaadid ja muumikakao, vahendab Ilta-Sanomat.

Üllatavalt on Fazeri Geisha šokolaad üks jaapanlaste ja teiste Aasia turistide lemmikuid.

Turistid on väga huvitatud ka põhjapõdra krõpsudest, seda vaatamata kõrgele hinnale. Üks 30-grammine pakk maksab 5,9 eurot, mis teeb kilohinnaks 197 eurot.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT