NordenBladet —Läinud nädalal leetritesse haigestunud täiskasvanud patsient käis Espoo tervisekeskuses ilma näomaskita ringi, mistõttu võisid nakatuda paljud inimesed. Juhtum oli Leppävaara tervisekeskuses ajal, kui patsient oma diagnoosi ootas, vahendab MTV.
Arsti vastuvõtul peeti võimalikuks, et inimene on haigestunud leetritesse. Isik oli lapsena saanud kaks süsti leetrite vastu Ida-Euroopas. Helsingi haigla teatas juhtumist eelmisel neljapäeval.
Leetrid on kergesti nakkav ja eluohtlik haigus. Kuivõrd algul haigust ei kahtlustatud, lasti patsiendil analüüside tegemise ajal ilma näomaskita tervisekeskuses ringi käia.
Tegelikult oleks pidanud aga patsiendile vähimagi kahtluse korral näomaski ette panema. Patsient veetis ilma näomaskita keskuses ligi kaks tundi. Nakatuda võis suur hulk inimesi, sealhulgas lapsed.
Pärast suunati patsient haiglasse. Ta oli saanud nakkuse Aasias reisil olles. Haigla väitel on nakkuse edasikandumine vähetõenäoline. Tervisekeskus on võtnud ühendust kõigi keskuses olnud inimestega. Kui inimene on vaktsineeritud, siis on nakatumise tõenäosus väike. Tervisekeskuse personali on samuti instrueeritud ja vaktsiinid valmis pandud. Ilma haigustunnusteta inimesel pole vaja analüüse teha.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Alates 21.jaanuarist on võimalik osta Soomes väljastatud digiretseptiga ravimeid Eesti apteekidest. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis digiretseptiga retseptiravimeid osta 2019. aasta jooksul. Eestist ja Soomest saab sellega kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama.
„Tänasega saab Euroopas alguse elektroonsete terviseandmete piiriülene liikumine. Eesti ja Soome käivitavad esimeste riikidena teenuse, mis võimaldab osta digiretseptiga ravimeid teises riigis,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut 21.jaanuaril. „Euroopas sõlmitud kokkulepped jõuavad päris lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi terviseandmetel inimesega kaasas käia ja seeläbi kvaliteetsemat arstiabi miljonitele Euroopa inimestele, kes reisivad, õpivad või töötavad mõnes teises Euroopa riigis. See on see, mille nimel töötasime ka Eesti eesistumise ajal.”
Minister Riina Sikkuti sõnul on piiriülese retseptivahetuse käivitamine ajalooline teetähis, kuid siiski alles esimene samm pikal teel. „Juba lähiaastatel soovime võimaldada ka teiste terviseandmete edastamist, et välisriigis terviseprobleemi tekkimisel oleks arstil ligipääs ka inimese haigusloo kokkuvõttele,” lisas Sikkut.
Tänaseks on Eestil valmis lahendus, mis võimaldab Eesti apteekritel pärida oma infosüsteemis teises Euroopa riigis väljakirjutatud digiretsepti. 2019. aasta jooksul on kavas luua võimalus osta Eestis väljastatud digiretseptiga ravimeid välisriigis, esimeses etapis Soomes, Küprosel, Kreekas ja Portugalis.
Piiriülene retseptiandmete vahetus on osa 2017. aastal algatatud projektist, mille eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt liikuvatele andmetele. Seejuures jääb inimesele võimalus piirata oma terviseandmete liikumist erinevate riikide vahel.
Projekt näeb ette, et aastaks 2021 võimaldatakse nii digiretseptide kui ka patsientide haiguslugude kokkuvõtete piiriülesest edastamist üle Euroopa Komisjoni hallatava andmevahetusplatvormi. Praeguseks on projektiga liitunud Euroopas kokku 23 riiki, kel on samuti kavas teha vajalikud arendused eeloleva kolme aasta jooksul.
Eestis on piiriülese retseptivahetuse teenuse arendanud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koostöös ravimiameti ja Eesti Haigekassaga. TEHIKu e-teenuste juhtimise osakonna tervise talituse juhi Tõnis Jaaguse sõnul on tegemist keeruka projektiga, kuna andmevahetuse ülesehitamisel on tulnud arvestada nii erinevate riikide ravimite ja retseptidega seotud registrite kui ka ravimituru reeglite ja eripäradega. „Projektis osalevad riigid on praeguseks ühised reeglid kokku leppinud, süsteem on loodud ning maailmas ainulaadne riikidevaheline tervisevaldkonna andmevahetuse teenus inimestele avatud,“ ütles Tõnis Jaagus.
TEHIK on teinud tihedat koostööd apteegitarkvarade arendajatega, informeerinud ja koolitanud apteekreid ning tänaseks on Eesti apteekidel valmisolek Soomes väljastatud digiretsepti alusel ravimeid müüa. Seni on olnud võimalik osta välisriigis oma retseptiravimeid välja kasutades paberretsepte. Eestis ostetakse mõnes teises Euroopa Liidu riigis väljastatud paberretsepti alusel aastas üle 3000 ravimi.
Terviseandmete piiriülese vahetamise projekti kaasrahastab Euroopa ühendamise rahastu.
NordenBladet — Sotsiaalkomisjon saatis teisele lugemisele Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis tõstab keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetused kahekordseks ning sügava puudega lapse toetuse kolmekordseks.
Eelnõu eesmärgiks on suurendada puuetega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesed ja kaudsed kulud lapse igapäevase elu, toimetuleku ja arengu tagamiseks. „Soovime plaanitava muudatusega puuetega lapsi kasvatavate perede olukorda veidikenegi leevendada,“ sõnas ta.
Puuetega laste toetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mida ei ole aga 2006. aastast alates muudetud. „Muudatuse tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot,“ märkis Kütt.
Esimees lisas, et sügava puudega lapsele hakatakse muudatuste jõustumisel toetust maksma 241 eurot.
Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Võrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud. „Nii suur puuetega laste arvu kasv tingib surve puuetega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut,“ sõnas komisjoni liige Raivo Põldaru. „On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole näiteks tarbijahinnaindeksi kasvuga võrrelduna arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 13 aastaks toppama,“ lisas ta.
2017. aastal maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega lapse toetust 7 164 lapsele ja sügava puudega lapse toetust 732 lapsele.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) on täiskogu istungil teisel lugemisel 31. jaanuaril.
NordenBladet —Soomes levib viimastel nädalatel internetipanga petuskeem, kus pahalased püüavad üle võtta kontrolli veebipanga kasutaja arvuti või telefoni üle. Soome finantsvaldkonna organisatsiooni Finanssiala ry hoiatab, et petised on juba püüdnud võtta üle kontrolli internetipanga kasutaja arvuti üle. Petised võtavad ühendust telefoni teel ja esitlevad end investeerimisnõustajate ja krüptovaluuta müüjatena, vahendab Ilta-Sanomat.
Kaugühenduse abil saab petis kontrollida kasutaja arvuti kaudu veebipanga toiminguid, näiteks liigutada inimese arvelt raha ja paigaldada arvutisse salajasi jälgimisprogramme. Võimalik on saada teada maksekaartide infot.
Finanssiala ry info kohaselt ei küsi pangad kunagi kontrolli kasutaja arvuti üle, seda ei tee ka usaldusväärsed finantsteenuste pakkujad.
Internetipanga kasutamise ajal ei tohi võimaldada kellelegi kontrolli arvuti üle. Kui telefonikõne ajal tekivad kahtlused, tuleks kohe lõpetada kõne. Kehti vana tarkus: Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see polegi tõenäoliselt tõsi..
NordenBladet — Soome on võtmas Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal, leiab Iltalehti ajakirjanik Olli Ainola.
Soome president Sauli Niinistö ütles eelmisel aastal riigi kaitsepoliitikat selgitades, et Soome ei anna oma territooriumi kasutada „kurjadeks kavatsusteks” kolmandatele osapooltele. Kolmanda osapoole all mõtles ta Venemaad.
Niinistö pidurdas sellega Soome kaitsekoostööd Läänega, nii nagu seda olid varem teinud Soome sotsid ja rahvasaadik Erkki Tuomioja. Sotsiaaldemokraadid surusid parlamendis läbi positsiooni, mille eesmärk oli piirata Soome kaitsekoostööd NATO ja eriti USA-ga.
Termin „kurjad kavatsused” on pärit Tuomioja sulest. Selle taga on vana Paasikivi mõtteviis. Selle järgi peab Soome austama ja alati arvestama Vene julgeolekuhuvidega. See tähendab, et neid huve nähakse läbi Moskva silmade.
„Kurjad kavatsused” vähendavad Soome välispoliitilisi valikuid ja samal ajal laiendavad Soome poolt Venemaale pakutavat julgeolekugarantiid. See erineb oma sõnastuselt Soome ja Venemaa vahel 1992. aastal sõlmitud kokkuleppest.
Kokkuleppes pole juttu kurjadest kavatsustest, vaid relvastatud rünnakust. „Kokkuleppe osapooled ei kasuta ega luba kasutada territooriumi relvastatud rünnakuks teise osapoole vastu,” on kirjutatud kokkuleppe 4. artiklis.
Niinistö seisukoha konkreetset tähendust on raske määratleda. Selle sisu on siiski Balti riikide kaitse ja küsimus sellest, kuidas Soome oma Euroopa Liidu partnereid sõjas toetab.
Kui Venemaa ja Eesti ning teiste Balti riikide vahel kujuneb sõjaline konflikt, on Soome paratamatult kriisi kaasatud. See tuleneb asjaolust, et Venemaa tahab laiendada Peterburi ja Koola poolsaare kaitsevööndit Soome territooriumile.
Niinistö ja sotsid võtavad sellega eeskuju ajaloost – sellest, kuidas Rootsi käitus 1939. aastal. Enne Talvesõda teatas Rootsi, et ei tule NLiidu rünnaku korral Soomele appi. Sõja puhkedes aga ei jäänud Rootsi erapooletuks, vaid kuulutas end mittesõdivaks riigiks. Nii toetas Rootsi Soomet, kuigi mitte avalikult.
„Mittesõdiv” Rootsi sai teha palju ära Soome heaks ilma NLiitu ärritamata. Rootsi saatis Soomele püsse, kahureid, lennukeid ja laskemoona. Rootsist tuli Soome poole sõdima ligi 12 000 vabatahtlikku.
Kui Soome kuulutaks end Balti riikide kriisi korral mittesõdivaks maaks, siis kui usutav see oleks?
Niinistö ilmselt mõtleb, et see oleks uus vaatenurk Soome ja NATO läbirääkimistel olukorras, kus usaldus USA suhtes väheneb. Samal ajal suureneb Soome kaitsevõime tähtsus ja edasiste relvahangete möödapääsmatus.
On äärmiselt raske aimata, kas Venemaa arvestab Soomet kui „mittesõdivat maad”. Aga kui selle kuulutuse taga oleks valmidus toetuda Lääne abile, siis ehk oleks see Venemaa poolt mõistetav. Kes see ikka tahaks asja eest teist taga sõjakollet laiendada.
Isegi Stalin lõpetas Talvesõja Moskva rahuga ja loobus Terijoki valitsusest, kuna oli näha, et Prantsusmaalt ja Inglismaalt võib Soomele abi hakata tulema ning sellega seoses võidakse rünnata Kaukaasia naftavälju.
Praegu on need ainult spekulatsioonid, kuni pole teada, kuidas kriis algab, kes keda ründab ning miks ja kuidas sõda edasi areneb.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
