Advertisement:

Ajakirjanik Olli Ainola: Soome võtab Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal

NordenBladet — Soome on võtmas Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal, leiab Iltalehti ajakirjanik Olli Ainola.

Järgneb Olli Ainola arvamuslugu:

Soome president Sauli Niinistö ütles eelmisel aastal riigi kaitsepoliitikat selgitades, et Soome ei anna oma territooriumi kasutada „kurjadeks kavatsusteks” kolmandatele osapooltele. Kolmanda osapoole all mõtles ta Venemaad.

Niinistö pidurdas sellega Soome kaitsekoostööd Läänega, nii nagu seda olid varem teinud Soome sotsid ja rahvasaadik Erkki Tuomioja. Sotsiaaldemokraadid surusid parlamendis läbi positsiooni, mille eesmärk oli piirata Soome kaitsekoostööd NATO ja eriti USA-ga.

Termin „kurjad kavatsused” on pärit Tuomioja sulest. Selle taga on vana Paasikivi mõtteviis. Selle järgi peab Soome austama ja alati arvestama Vene julgeolekuhuvidega. See tähendab, et neid huve nähakse läbi Moskva silmade.

„Kurjad kavatsused” vähendavad Soome välispoliitilisi valikuid ja samal ajal laiendavad Soome poolt Venemaale pakutavat julgeolekugarantiid. See erineb oma sõnastuselt Soome ja Venemaa vahel 1992. aastal sõlmitud kokkuleppest.

Kokkuleppes pole juttu kurjadest kavatsustest, vaid relvastatud rünnakust. „Kokkuleppe osapooled ei kasuta ega luba kasutada territooriumi relvastatud rünnakuks teise osapoole vastu,” on kirjutatud kokkuleppe 4. artiklis.

Niinistö seisukoha konkreetset tähendust on raske määratleda. Selle sisu on siiski Balti riikide kaitse ja küsimus sellest, kuidas Soome oma Euroopa Liidu partnereid sõjas toetab.

Kui Venemaa ja Eesti ning teiste Balti riikide vahel kujuneb sõjaline konflikt, on Soome paratamatult kriisi kaasatud. See tuleneb asjaolust, et Venemaa tahab laiendada Peterburi ja Koola poolsaare kaitsevööndit Soome territooriumile.

Niinistö ja sotsid võtavad sellega eeskuju ajaloost – sellest, kuidas Rootsi käitus 1939. aastal. Enne Talvesõda teatas Rootsi, et ei tule NLiidu rünnaku korral Soomele appi. Sõja puhkedes aga ei jäänud Rootsi erapooletuks, vaid kuulutas end mittesõdivaks riigiks. Nii toetas Rootsi Soomet, kuigi mitte avalikult.

„Mittesõdiv” Rootsi sai teha palju ära Soome heaks ilma NLiitu ärritamata. Rootsi saatis Soomele püsse, kahureid, lennukeid ja laskemoona. Rootsist tuli Soome poole sõdima ligi 12 000 vabatahtlikku.

Kui Soome kuulutaks end Balti riikide kriisi korral mittesõdivaks maaks, siis kui usutav see oleks?

Niinistö ilmselt mõtleb, et see oleks uus vaatenurk Soome ja NATO läbirääkimistel olukorras, kus usaldus USA suhtes väheneb. Samal ajal suureneb Soome kaitsevõime tähtsus ja edasiste relvahangete möödapääsmatus.

On äärmiselt raske aimata, kas Venemaa arvestab Soomet kui „mittesõdivat maad”. Aga kui selle kuulutuse taga oleks valmidus toetuda Lääne abile, siis ehk oleks see Venemaa poolt mõistetav. Kes see ikka tahaks asja eest teist taga sõjakollet laiendada.

Isegi Stalin lõpetas Talvesõja Moskva rahuga ja loobus Terijoki valitsusest, kuna oli näha, et Prantsusmaalt ja Inglismaalt võib Soomele abi hakata tulema ning sellega seoses võidakse rünnata Kaukaasia naftavälju.

Praegu on need ainult spekulatsioonid, kuni pole teada, kuidas kriis algab, kes keda ründab ning miks ja kuidas sõda edasi areneb.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service