Neljapäev, aprill 25, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2019

Rootsi sõjaväeluure MUST juht Gunnar Karlson hoiatab suurte sõjaliste ohtude eest

NordenBladet — Rootsi sõjaväeluure MUST juht Gunnar Karlson hoiatab suurte sõjaliste ohtude eest Rootsile. Karlsoni väitel on Rootsi firmad spionaaži suhtes olnud sinisilmsed ning küberrünnak võib lüüa rivist välja Rootsi elektrisüsteemi.

Karlson, kes väga harva avalikkuse ees esineb, tõi välja lähiaastate kõige suuremad väljakutsed Rootsi jaoks.

„Me peame hoidma silma peal lähinaabrusel. Krimmi okupeerimine ja osalemine Ida-Ukraina sündmustes Venemaa poolt kõigutab Euroopa kaitsekorralduse alustalasid,” vahendab Karlsoni sõnu väljaanne Dagens Industri.

Paralleelselt tungib erinevatel rinnetel peale Hiina ning terrorismioht püsib samuti kõrge.

„Sõjaline võimekus riikides suureneb ja selle eesmärk on seda kasutada,” ütles Karlson. Kõigele vaatamata on sõda aga väga kallis ja riskantne, mistõttu üritatakse oma eesmärke saavutada muul moel, läbi mõjutustegevuse ja IT-rünnakute. Kübervaldkonnas on võimalik väga palju kahju teha, kuna selle vastu on kaitsemeetmed nõrgad.

Kübervaldkonnas on eesmärk varastada, häirida ja hävitada. Kõige kergem on infot varastada ja tänapäeval on see väga lihtne. Palju on olnud ka teenuse häirimise rünnakuid, nõnda võib häirida näiteks elektrivarustust. Sellised IT-rünnakud juba toimuvad. Näiteks 2016. aasta detsembris rünnati Ukrainas elektrivõrkusid ja elekter oli ära mitmel pool Kiievis. Sama asi võib juhtuda ka Rootsis.

Karlsoni väitel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata Hiinale. Mitmed riigid on seoses Hiina telekomifirma Huawei kahtlase tegevusega piiranud selle firma tehnoloogia kasutamist, aga Rootsi sidevõrgud kasutavad jätkuvalt Huawei sedmeid. Hiina firmad aga peavad vajadusel abistama Hiina valitsust ja luureasutusi. Sellega tuleb ka Rootsis arvestada.

Viimasel ajal on märgatud kahtlast tegevust Rootsi sõjaväeliste objektide läheduses. Näiteks detsembri algul peeti Muskö sõjaväebaasis Nynäshamnis kinni Belgi ja Briti kodanikud. Kümme päeva hiljem peeti ilma dokumentideta isik kinni Bålsta sõjaväelise objekti juures Stockholmi ligidal.

 

Soomlased tunnistavad, et välismaalaste integreerimine on läbi kukkunud

NordenBladet — Soomes tunnistatakse üha enam fakti, et välismaalaste loodetud integreerimine on läbi kukkunud. Peamine probleem on selles, et protsessid on venima jäänud ja inimesed juba 6-7 aastat töötud. Välismaalastel on ka väga suured erinevused. Näiteks Aasiast pärit inimesed on tööle saanud isegi paremini kui soomlased ise, samas kui mitmest kohast mujalt saabunutega on tõsised probleemid. Valeks on osutunud ka väide, et kui õpid soome keele ära, siis kõik laabub. Tegelikult see päris nii pole, vahendab Ilta-Sanomat.

Probleem kerkis esile seoses hiljutise seksuaalkuritegude lainega, mille kahtlusalused on välismaalased, kellest osa on läbinud mahukad integratsiooniprogrammid. Tulemus on see, et inimestel pole neist midagi kasu olnud.

Argentiinast pärit Soome migrantide koolitaja Enrique Tessieri räägib, et palju räägitakse integratsioonist, aga tegelikult mõeldakse selle all assimilatsiooni, kus tulija loobub oma kultuurilistest tõekspidamistest. Integratsioon peaks olema kehasuunaline, ühest õppevideost Soome väärtuste kohta selleks ei piisa.

Varjupaigataotlejana 2015. aastal Soome tulnud 19-aastane afgaan Alireza ütles, et õppis soome keele kiiresti ära, aga sellele vaatamata pole tööd saanud. Isegi korterit on raske saada, kui saadakse teada, kust ta pärit on.

Alireza arvates pole seksuaalkuritegudel aga integratsiooniga midagi pistmist. Seksuaalkurjategijad on tema väitel lihtsalt haiged inimesed. Terve inimene ei teeks lastele kunagi midagi seesusgust. Soome tööminister Jari Lindström on värskele integratsiooniuuringule tuginedes sunnitud tunnistama, et integratsiooniprotsess on läbi kukkunud. Ta on kuulnud, et paljude tulijate puhul on protsess väljanud 5-7 aastat ja isegi kauem. See tähendab ebaõnnestumist.

Lindström tunnistab, et integratsiooni puhul polnud arvestatud 2015. aasta sarnaste suurte lainetega. Pärast seda tehti programm ringi, aga integratsioon kestab sellele vaatamata aastaid.

Uuringud näitavad, et teatud piirkondadest pärit inimesed saavad tööle väga raskelt. See puudutab eriti iraaklasi, afgaane ja somaallasi. Aga näiteks Aasia päritolu migrandid saavad tööle isegi paremini kui soomlased.

Lindströmi väitel on keeleõpe integratsiooni puhul kõige olulisem. Kõik sõltub aga inimesest endast – kedagi ei saa sundida, kui inimene pole ise nõus abi vastu võtma. Integratsioon peab Lindströmi väitel olema tingimata kahesuunaline.

 

 

Soome sotside juht Antti Rinne sai Hispaaniast koleda tõve külge

NordenBladet — Soome sotside juht Antti Rinne käis pühade ajal Hispaanias puhkamas, aga ei saanud sealt tulema, kuna sai koleda haiguse külge. Nimelt ummistus mehel pärgarter, aga seda viga ei leitud kohe üles. Mehel raviti kopsupõletikku ja selle käigus sai mees nn haiglanakkuse.

Rinne kirjutab sotsiaalmeedias, et tal õnnestus pääseda lõpuks Soome ravile ja nüüd on olukord paranemas. Tema haiguspaus on aga arvatust pikem.

Soomes selgus ka see, et kopsupõletikku ei ravitud Hispaanias päris nii nagu oleks pidanud. Ta märgib, et on lugenud ajakirjandusest valediagnooside ja vale ravi kohta ning tundnud kaasa nendele inimestele, nüüd pidi ta ise omale nahal selle kõik üle elama. Nimelt oli kopsupõletikuga samaaegselt tekkinud veresoonte ummistus, mis aga jäi tuvastamata.

Rinne märgib, et Soomes tehti pärgarterite laiendus ning nüüd lähevad asjad paremuse poole. Seda oleks Rinne väitel tulnud teha juba Hispaanias.

Operatsioon läks hästi ja enesetunne on palju parem. Kui see protseduur oleks tehtud Hispaanias, saaks mees nüüd juba tööle naasta. Puudulik diagnoos ja vale ravi viisid selleni, et mees on veel tõvevoodis. Lisaks sai mees Hispaaniast omale külge haiglanakkuse.

Rinne abikaasa Heta Ravolainen-Rinne oli samuti hingamisteede nakkusega haiglas. Puhkus algas peale jõule, haiglasse sattusid nad aastavahetuse paiku.

Pärast Soome naasmist raviti Rinnel haiglas kopsupõletikku. Varem on teatatud, et Rinne haiguspuhkus kestab jaanuari lõpuni.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Majanduskomisjon toetab täielikku üleminekut e-arvetele avaliku sektoriga arveldamisel

NordenBladet — Majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega muudetakse masintöödeldav arve kohustuslikuks avaliku sektoriga arveldamisel. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu.

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul läheb riigi raamatupidamine selle muudatusega täielikult üle e-arvetele. „Pidev valmisolek eri moodi arveldamiseks ei ole enam ammu majanduslikult mõistlik. Me teeme raamatupidamise senisest kasutajasõbralikumaks, lisaks toetab loodav regulatsioon loodussõbraliku ning aja- ja töömahusäästliku e-majanduse arenemist,“ ütles Sester.

Sester lisas, et neil, kel puudub võime e-arveid esitada, ei tasu võimalike uute kulutuste pärast muretseda. „Riik pakub võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks e-keskkonda tasuta e-arvete koostamiseks ja edastamiseks adressaadile,“ kinnitas ta.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et on igati aja- ja asjakohane teha järgmine samm e-arvetele üleminekul. „Riigile on e- arved olnud kohustuslikud pea kaks aastat. Loodud on vastav IT keskkond ja ehk nüüd on mõistlik laiendada seda ka erasektorile. Seda enam, et eelnõu algataja kinnitusel see ettevõtjatele mingeid rahalisi kohustusi kaasa ei too. Küll aga võitu riigi jaoks 5 miljonit eurot aastas,“ sõnas Kivimägi.

Avalik sektor saab aastas ligi 2 miljonit arvet, neist viiendik on e-arved.

Majanduskomisjon otsustas saata raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. jaanuaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Iraagist pärit ema ja onu sidusid Soomes jonniva lapse teibiga kinni

NordenBladet — Iraagi päritolu ema ja onu sidusid rabeleva lapse Espoos teibiga kinni. Kohale saabunud sugulane tegi kohapeal kaks videot, mida hiljem kohtus asitõenditena kasutati. Süüalused põhjendasid oma tegu mänguga. Kohus aga oli pärast videote vaatamist teist meelt ja karistas nii onu kui ema tingimisi vanglakaristusega, vahendab Iltalehti.

Ema hoidis last kinni, kui tema vend nutva lapse käed ja jalad ventilatsiooniteibiga kinni sidus. Teip pandi ka lapse suu peale. Väikse poisi 35-aastane onu sai lapse väärkohtlemise eest 60-päevase tingimisi vanglakaristuse ja ema karistas kohus kahe väärkohtklemise juhtumi eest 3-kuulise tingimisi vanglakaristusega.

Lisaks kinnisidumisele oli ema veel löönud last korduvalt käega vastu nägu.

Lisaks peab naine maksma pojale kahjutasu 1500 eurot ning koos oma vennaga ühiselt veel teine 1500 eurot valu ja kannatuste eest.

Kohtus ütlesid ema ja onu, et tegemist oli mänguga. Nende jutu järgi oli poisile lubatud mängus osalemise eest auhind, raha või mobiiltelefon. Naise jutu järgi oli poiss kinni seotud vaid mõni sekund. Kui ta märkas, et laps nutab, lõpetas ta „mängu”. Naise jutu järgi vägivalda ei kasutatud ja laps vastu ei olnud. Veel hetk varem olid kinni seotud olnud tema ise ja tema vend. Sama kinnitas kaassüüdlane, poisi onu.

Keset „mängu” saabud kohale naise eksmees, kes on naise teise lapse isa. Mees oli juhtunus tunnistaja ja ütles, et tuli vaatama oma last. Ta nägi kohe, et mängitakse nn sidumismängu. Kõigepealt poega kõdistati ja siis seoti ta ventilatsiooniteibiga kinni. Poiss oli kinni seotud paar minutit. Ta lasti lahti, kui ta lubas olla korralik.

Tunnistajale see mäng ei meeldinud, kuna ta teadis, et see on Iraagi mäng, milles ta ise on lapsena osalenud.

Tunnistaja rääkis, et ei tahtnud, et tema enda lapsega midagi sellist tehakse. Ta võttis asja videosse, kuna tal on olnud naisega probleeme seoses nende ühise lapsega. Tunnistaja nägi ja filmis ka löömist, mis polnud tugev. Tunnistaja pidas sellist tegevust lubamatuks ja teab, et sellised asjad on Soomes keelatud.

Espoo kohus pidas samuti süüaluste tegevust lubamatuks. Kohtu hinnangul polnud selline asi 5-aastase lapse jaoks mäng. Poiss oli teipimise ajal nutnud ja rabelenud. Juhtum oli 2016. aasta novembris. Naine oli poissi käega löönud terve novembrikuu jooksul, löömisi oli kokku vähemalt 15. Löömine polnud tugev, aga ohvriks oli 5-aastane laps. Kaitsetu lapse väärkohtlemist ei saanud kohtu hinnangul lahendada ainult trahvidega.

Teisipäeval tehtud kohtuotsus pole veel jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata.