NordenBladet — Soome keskmine pension on viimase 15 aastaga kerkinud 50 protsendi võrra ja moodustab nüüd 1610 eurot kuus. Pension on hoogsalt tõusnud aastatel 2003-2017. Soomes sai 2017. aasta lõpus pensioni kokku 1 586 000 inimest. Pensionikeskuse info kohaselt on tööl käivate pensionäride arv kasvanud aeglaselt, vahendab Iltalehti.

Keskmine pension on tõusnud aastatel 2003-2017 toonase 1072 euro pealt 1610 euroni. Keskmine vanaduspension on veelgi suurem: see on tõusnud 1101 euro pealt 1677 euroni kuus. Vanaduspension on tõusnud kiiremini kui töövõimetuspension. Töövõimetuspension oli 2003. aastal 970 eurot ja 2017. aastal 1107 eurot.

Meespensionärid said 2017. aastal keskmiselt pensioni 1874 eurot kuus ja naispensionärid 1476 eurot kuus. Vahe on meeste kasuks 398 eurot kuus. Ainult Soomes elavate pensionäride keskmine pension oli 2017. aastal 1656 eurot kuus. Soomes sai 2017. aasta lõpus pensioni kokku 1 586 000 inimest. Neist 55 protsenti ehk 874 000 olid naised. Kõigist pensioni saajatest 3/5 said ainult tööpensioni, viiendik sai lisaks veel Kela pensioni ja ainult 6 protsenti said ainult Kela pensioni.

Meestest saab Soomes suurem osa ainult tööpensioni, naistest saavad tööpensioni pooled ja ülejäänud saavad juurde Kela pensioni.

Vanaduspensioni sai 2017. aastal valdav enamus, 1 340 000 pensionäri. Perepensioni sai 270 000 isikut ja töövõimetuspensioni 206 000 inimest. Põllumajandusest loobumise pensioni said 12 000 isikut ja osalise tööaja pensioni saajaid oli 7000.

Soomest maksti 2017. aastal pensioni välismaale 59 400 isikule. See on ligi 4 protsenti kõigist pensioni saajatest. Kokku maksti välismaale pensioni 2017. aastal 295 miljonit eurot.

Kaks kolmandikku välismaal pensioni saajatest ehk 39 100 elab Rootsis, 3300 pensionäri elab Saksamaal, 2700 Hispaanias ja 2000 isikut Austraalias. Soomest välismaale makstud keskmine pensioni suurus oli 409 eurot kuus.

Tööl käivate pensionäride arv kasvab aeglaselt. Nüüd, kui majandus on paremas seisus, on pensionäride hõive suurenenud. Iga kümnes 63-67-aastane pensionär käib tööl. 2017. aasta lõpus oli tööl käivaid pensionäre vanuses 63-67 kokku ligi 40 000. See number jaguneb meeste ja naiste vahel võrdselt.

Tööl käivate pensionäride arv vanuses 63-67 kasvas aastaga paari tuhande võrra. Kui arvata sisse ka pensionile jäämist edasi lükanud isikud, siis oli tööl käivate 63-67-aastaste arv kokku ligi 70 000.

Tööl käivad pensionärid saavad teistest kõrgemat tööpensioni, keskmiselt 1860 eurot kuus. Ülejäänud 63-67-aastaste keskmine tööpension oli 1630 eurot kuus. Pensionäride keskmine töötasu on 1200 eurot kuus.

Pensionäride töö on enamasti ebaregulaarne ja osaajaga. Täistööajaga töötas alla 68-aastastest kolmandik.

Pensionäridest mehed töötavad enamasti autojuhtidena. Pensionäridest naised on hooldajad, koristajad, õpetajad ja müüjad.

Soome pensionärid ei käi tööl raha pärast, vaid selleks, et olla sotsiaalselt aktiivsed ning teha seda, mis meeldib.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome perefirma Polar oli esimene ettevõte, mis maailmaturul suurelt läbi lõi, seda palju aastaid enne Nokiat. Siis aga juhtus midagi, mis firma arengule pidurit tõmbas.

Polari asutaja oli väiketalu pidaja perest pärit Seppo Säynäjäkangas, kes suri vaikselt eelmisel aastal ja kellest pole viimasel ajal enam midagi kuulda. Pärast seda, kui mees 2005. aastal omaenda tütre poolt firmast tagandati, elas ta hüljatuna ja lõpuks suri hooldekodus.

Enne seda oli Säynäjäkangas aga Soomes väga tehtud mees. Tema loodud ettevõte Polar Electro oli Soomes üks kiiremini kasvavaid ja edukamaid firmasid.

Ettevõtte käive kasvas igal aastal mitu korda. Säynäjäkangas oli astunud kullasoonele, kui hakkas 1970ndate lõpus tootma pulsikellasid, mis läksid hästi peale nii tipp- kui harrastussportlastele.

Polariga seotud ettevõttest sai tuule tiibadesse ka tänane Soome peaminister Juha Sipilä.

Pulsikell oli täielik Soome väljamõeldis. Säynäjäkangas oli Oulu ülikoolis elektroonika professor, kui temaga võttis ühendust kunagine tippsportlane ja hilisem treener Pertti Sankilampi.

Pertti oli Soome suusatamise suurlootus, aga haigestus noorelt luuvähki ja tal amputeeriti jalg. Pärast seda osales ta edukalt paraolümpial, kus võitis seitse kuldmedalit. 1975. aastal kohtas ta Kempeles suusamäel Säynäjäkangast ja ütles, et oleks vaja luua juhtmevaba pulsimõõtja, et sportlaste pulssi mõõta.

Senised mõõtjad olid väga kohmakad, juhtmetega. Säynäjäkangas oli ise aktiivne suusataja ja võttis ideest kohe kinni, vahendab Helsingin Sanomat.

Uut ideed hakati arendama Oulu ülikoolis värskelt loodud elektroonikaosakonnas. Soome olümpiakomitee andis esimese toetuse, 16 000 marka.

Esimesed prototüübid valmisid juba 1976. aastal. Säynäjäkangas tahtis algul ideed maha müüa Soome ettevõtetele, aga keegi ei võtnud vedu. Siis lõi ta ise ettevõtte ja ülikoolis seda igati toetati.

Polar Electro asutati 1977. aastal. Ettevõte alustas kahetoalises kontoris Oulus Heinäpääs. Professor värbas ettevõttesse andekamaid tudengeid. 1979. aastal patenteeriti seade, millega andmed liikusid juhtmevabalt. See oli revolutsiooniline leiutis, mida sportlased olid pikisilmi oodanud.

Säynäjäkangas mõtles ka muid asju välja. Näiteks varustas ta oma Mercedese väikse arvutiga, mis kontrollis tulede ja pidurite olukorda. Selle nimi oli Autopilot 77, aga selle arendamine jäi pulsikella varju.

Polari tootmishoone põles 1984. aastal ja pärast seda oli kogu ettevõte noatera peal. Ent siis saabus läbimurre USA-s seoses uue pulsikellaga, mis hästi töötas. 1987. aastal toodi turule pulsikella lihtsam variant tavalistele trennitegijatele.

Tooted läksid nagu soojad saiad. Polari käive mitmekordistus iga aastaga ja Oulust hakati rääkima kui Põhjamaade Räniorust. Polar oli Oulu ime teerajaja. Ettevõte suutis luua brändi, mis lõi läbi kogu maailmas. Peale Nokia pole see õnnestunud mitte ühelgi teisel Soome firmal.

Polari kelli kandsid randmel tõkkejooksja Edwin Moses ja F1-piloot Ayrton Senna. Nokia oli tol ajal Polari kõrval poisike. 1992. aastal, kui oli Polari tippaeg, valmis Oulu lennuvälja ligidal Kempeles uus kontori- ja toomishoone.

See polnud selline plekist hall nagu enamusel Soome ettevõtetel, vaid tumedast suitsuklaasist akende ja Lapi marmorist põrandatega. Soomes oli siis suur lama, aga Polaril, mis tootis välisturule, läks paremini kui kunagi varem.

Firma asutaja ja omanik Seppo Säynäjäkangas sai 50-aastaseks. Ta sõitis Mersuga, mis maksis miljon marka ja kandis numbrit SJS-1: Seppo Juhani Säynäjäkangas.

Firma arenes kiiresti ja sellest pidi saama samasugune hiid nagu Sony oli elektroonikas või Nike sporditarvete tootmises. Polar oli kogu aeg sammu võrra oma konkurentidest ees. Firmaga tegid koostööd maailma tippsportlased. Polar ostis firmasid üles ja üks neist oli ka peaminister Juha Sipilä ettevõte Solitra, mille müügist Sipilä teenis oma varanduse.

Säynäjäkangas teenis hästi. Ta võttis ettevõttest välja dividende ja laenas raha firmale tagasi turuhinnast kõrgema intressiga. Tol ajal polnud see keelatud. 1995. aastal asutati müügifirma Šveitsis, ka see polnud tol ajal keelatud.

Samal ajal ilmnes Polari pahupool: asutaja ja omanik oli langenud alkoholi küüsi. Ta elas ka muidu lahedat elu: soetas kümne meetri pikkuse limusiini. Teine auto oli Maybach, mille standardvarustusse kuuluvad hõbedased šampuseklaasid. Omaniku elustiil ja alkoholilembus hakkasid üha enam mõjutama firma tegevust. Alkoholi abil turgutas mees oma madalat enesehinnangut.

Polari käive oli 2003. aastal kerkinud 145 miljoni euroni ja firmas töötas 1300 inimest. Firma aga oli hakanud kahjumit tootma. Säynäjäkangas lootis, et tema neli last vähehaaval ettevõttes juhtimise üle võtavad.

Ja siis tuligi pauk. 2005. aastal oli Helsingis kergejõustiku MM, mil Polari nutikat pulssi mõõtvat särki esitles maailma kiireim mees Maurice Greene. 1. septembril 2005. aastal käis Polaris külas president Tarja Halonen. Polari juhid olid lootnud, et Säynäjäkangas ei tuleks kohale, aga ta tuli, ja oli purjus. Paar nädalat pärast presidendi visiiti juhtus midagi, mille tagamaad pole päris selged. Kõigepealt teatas firma juht Jorma Kallio oma lahkumisest. Firma teatas, et juhtimise võtab üle asutaja vanim tütar, 39-aastane Sari Säynäjäkangas, kes oli enne seda juhtinud Polari Šveitsi ettevõtet. Varsti pärast seda teatas aga Seppo Säynäjäkangas, et Sari pole enam firmas tööl. Pärast seda võttis Sari omakorda firmas täielikult võimu üle. Ta viis firmas läbi saneerimise ja esimest korda koondati Polarist töötajaid. Seppo nime enam firmas pärast seda ei mainitud.

See on samalaadne juhtum teise Soome suure firma Konega, kus firma asutaja Pekka Herlin langes alkoholi küüsi, muutus pere jaoks monstrumiks, keda vihatakse ja kes lõpuks kõik omavahel tülli ajas.

Pärast 2005. aastat tõmbus Polar endasse ja firmast pole enam midagi kuulda. Ettevõte on loobunud suurtest turuvallutustest ja nokitseb rohkem omaette. Valmistab kallimaid tipptooteid nagu Garmin ja Suunto. Firma töötajatele on antud korraldus vaikida. Firma tegutseb jätkuvalt 1992. aastal valminud hoonetes, mis on tänaseks vanad ja väsinud. Ettevõttes töötab jätkuvalt ligi 1300 inimest ning ettevõtte käive on jäänud paarisaja miljoni euro juurde nagu 2005. aastal. Ettevõtte peamised turud on Saksa ja Põhjamaad, USA on ära kukkunud.

Viimasel ajal oli Polar taas uudistes seoses firma rakendusega Flow, mille abil oli võimalik avalikult tuvastada kasutajate, näiteks sõjaväelaste asukohta ja kontaktandmeid. See tekitas rahvusvahelise skandaali. Firma teatas selle peale, et ettevõte pole teavet lekitanud, seda on teinud kasutajad ise.

Firma asutajast Seppo Säynäjäkankast on jäänud alles vaid patendid, mis toovad korralikult sisse. Firma juhi Sari Säynäjäkangase tulu oli 2017. aastal 407 174 eurot, mis on pea olematu võrreldes tema isa teenitud miljonitega.

Firma asutaja Seppo Säynäjäkangas veetis oma viimased eluaastad hooldekodus, kus ta suri 2018. aasta 6. aprillil. Ta maeti pereringis vaikselt maha.

NordenBladet — Soome peaminister Juha Sipilä käis täna seoses lastevastaste seksuaalkuritegudega Oulus ja tunnistab, et ilma paberiteta ja väljasaatmist ootavaid pagulasi on Soomes liiga palju. Valitsuse erakorralist kriisi-istungit aga seoses Oulu kuritegudega kokku ei kutsuta. Siseminister Kai Mykkänen tunnistab, et Soome peab muutma oma migratsioonipoliitikat. Mykkäneni väitel tuleks aidata rohkem naisi ja lapsi ning võtta neid otse pagulaslaagritest, vahendab Ilta-Sanomat.

Aasta algusest jõustus seadus, mille kohaselt on lihtsam süüdi mõisteti pagulasi välja saata. Samas aga näiteks pole Iraak nõus Soomest inimesi vastu võtma. Sipilä tunnistas, et süsteem ei tööta nii hästi nagu peaks, samas on sõlmitud vastastikuseid väljasaatmise leppeid Euroopa Liidu maadega.

Sipilä sõnul on paberiteta ja väljasaatmist ootavaid pagulasi Soomes liiga palju. Täpset numbrit peaminister ei öelnud. Samas ütles peaminister, et kui Soome seadustega ei kohaneta, siis tuleb inimene välja saata.

Siseminister Kai Mykkänen ütles, et tagama peaks ka seda, et need, keda pole süüdi mõistetud, saaks rahulikult Soome elada. Suurem osa välismaalastest elab nii, et probleeme ei esine. Peab hoolitsema, et väiksearvuline vähemus ei rikuks tulevikku ja ei ajaks inimesi omavahel tülli.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomes on vaja lähiaastatel juurde vähemalt 650 politseinikku, et toime tulla üha suureneva kuritegevusega. Enamus erakondi on seda meelt, et politseinike arvu tuleb tõsta. Kõhklev on ainult koonderakond Kokoomus. Praegu on Soomes ligi 7200 politseinikku.

Viimasel ajal Soome välja tulnud lapsevägistamise juhtumid on tõstatanud küsimuse, kas politseinikke on Soomes piisavalt. Lisaks paljastas Helsingin Sanomat, et ressursipuudusel jäävad paljud kuriteod uurimata.

Yle küsis parlamendierakondade juhtidelt, kas politseinike arvu peaks tõstma 650 võrra 7850-ni, nagu politseiamet on soovitanud. Nii palju oli politseinikke Soomes käesoleva kümnendi alguses.

Kõigi parlamendierakondade juhid vastasid, et politseinikke on juurde vaja, vastu polnud kedagi, erapooletuks jäi ainult koonderakond Kokoomus.

Soome politseinike liidu hinnangul on aga politseinikke hädasti juurde vaja, sest inimeste puudusel jääb igale kümnendale väljakutsele reageerimata. See on väga halb asi. Inimesed usaldavad politseid ja loodavad politsei peale, aga politseil pole võimalusi inimeste aitamiseks.

Tänavu lõpetab politseikooli 150 inimest rohkem kui varem, see peaks osaliselt aitama töötajate puudust leevendada.