NordenBladet — Tartu Ülikooli majandus- ja arvutiteadlased alustavad koostöös võrdõigusvoliniku ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega mahukat uuringut soolise sissetulekute ja rikkuse erinevuse teemal. Sissetulekute lõhe vähendamiseks luuakse uudne mobiilirakendus.

Uuringu ühe projektijuhi, TÜ majandusteaduskonna vanemteaduri Jaanika Merikülli sõnul pole Eesti nii suurt teadusraha – üle 700 000 euro – meeste ja naiste sissetulekute ja varade erinevuse uurimiseks varem saanud.

„Projekti unikaalsus seisneb ühelt poolt uutes nüanssides nagu rikkuselõhe analüüs, ettevõtte tasandi andmete kasutamine või vaade kaugemasse minevikku. Uudne on ka sissetulekute lõhe vähendamiseks loodav mobiilirakendus,“ ütles Meriküll.

Veebis kasutatava palga- ja pensionikalkulaatori, mis annab teavet eri ametialade palkade kohta, võivad tasuta alla laadida kõik Eesti töötajad, tööotsijad ja õppurid. Iga päringu korral kuvatakse turu keskmine meeste ja naiste palk ning pension.

Selline teave võimaldab tööturul osalejatel teha sisukamaid valikuid, pidada tulemuslikumaid palgaläbirääkimisi ja vähendada palgainfo puudumisest tingitud diskrimineerimist. „Loodetavasti julgustab see just naisi olema palgaläbirääkimistel julgemad. Kui sotsiaalne norm on see, et konkreetse inimese palka ja sissetulekuid ei avalikustata, siis on info turupalkade kohta ainus viis, kuidas suurendada tööturu läbipaistvust,“ märkis Meriküll.

Sooline rikkuselõhe ei pruugi kattuda soolise sissetulekute lõhega, sest mehed ja naised võivad koguda vara erinevalt. Rikkus annab aga isiku majanduslikest võimalustest sageli parema pildi kui sissetulek.

Uuringu käigus analüüsitakse ka ettevõtete tootlikkuse ja uuendusmeelsuse osatähtsust soolises palgalõhes. Uurimustulemusi tehnoloogia mõju kohta soolisele palgalõhele on seni ilmunud vähe ja need on olnud vastakad.

Peale selle uuritakse segregatsiooni rolli palgalõhe kujunemisel – majanduspoliitiliselt on tähtis eristada, kas meestele ja naistele makstakse samas ettevõttes erinevat palka või tuleneb sooline palgalõhe meeste ja naiste töötamisest erisugustes ettevõtetes.

Teaduskirjanduses ollakse ka eri meelt selles, kuidas mõjutas soolist palgalõhet üleminek kommunistlikult ühiskonnakorralt kapitalistlikule. Uues uuringus kirjeldatakse pikaajalisi suundumusi soolise palgalõhe arengus ja inimeste rolli palgalõhe kujunemisel.

Projekti „Meeste ja naiste sissetuleku ja rikkuse uuring ning praktiline veebitööriist, mis aitab paremini mõista soolist sissetulekute ja pensioni lõhet EL-i suurima soolise palgalõhega riigis Eestis” rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist ja see viiakse ellu aastatel 2019–2020.

Projekti teostajad on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo (projektijuht Liisa Pakosta), TÜ majandusteaduskond (projektijuht vanemteadur Jaanika Meriküll) ja arvutiteaduste instituut (projektijuht vanemteadur Rajesh Sharma) ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut (projektijuht professor Tairi Rõõm).

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT