Soomes alustas paljulubavalt maailma esimesi pulsikellasid tootev Polar, aga siis midagi juhtus

NordenBladet — Soome perefirma Polar oli esimene ettevõte, mis maailmaturul suurelt läbi lõi, seda palju aastaid enne Nokiat. Siis aga juhtus midagi, mis firma arengule pidurit tõmbas. Polari asutaja oli väiketalu pidaja perest pärit Seppo Säynäjäkangas, kes suri vaikselt eelmisel aastal ja kellest pole viimasel ajal enam midagi kuulda. Pärast seda, kui mees 2005. aastal omaenda tütre poolt firmast tagandati, elas ta hüljatuna ja lõpuks suri hooldekodus.

Enne seda oli Säynäjäkangas aga Soomes väga tehtud mees. Tema loodud ettevõte Polar Electro oli Soomes üks kiiremini kasvavaid ja edukamaid firmasid. Ettevõtte käive kasvas igal aastal mitu korda. Säynäjäkangas oli astunud kullasoonele, kui hakkas 1970ndate lõpus tootma pulsikellasid, mis läksid hästi peale nii tipp- kui harrastussportlastele. Polariga seotud ettevõttest sai tuule tiibadesse ka tänane Soome peaminister Juha Sipilä.

Pulsikell oli täielik Soome väljamõeldis. Säynäjäkangas oli Oulu ülikoolis elektroonika professor, kui temaga võttis ühendust kunagine tippsportlane ja hilisem treener Pertti Sankilampi. Pertti oli Soome suusatamise suurlootus, aga haigestus noorelt luuvähki ja tal amputeeriti jalg. Pärast seda osales ta edukalt paraolümpial, kus võitis seitse kuldmedalit. 1975. aastal kohtas ta Kempeles suusamäel Säynäjäkangast ja ütles, et oleks vaja luua juhtmevaba pulsimõõtja, et sportlaste pulssi mõõta. Senised mõõtjad olid väga kohmakad, juhtmetega. Säynäjäkangas oli ise aktiivne suusataja ja võttis ideest kohe kinni, vahendab Helsingin Sanomat.

Uut ideed hakati arendama Oulu ülikoolis värskelt loodud elektroonikaosakonnas. Soome olümpiakomitee andis esimese toetuse, 16 000 marka. Esimesed prototüübid valmisid juba 1976. aastal. Säynäjäkangas tahtis algul ideed maha müüa Soome ettevõtetele, aga keegi ei võtnud vedu. Siis lõi ta ise ettevõtte ja ülikoolis seda igati toetati. Polar Electro asutati 1977. aastal. Ettevõte alustas kahetoalises kontoris Oulus Heinäpääs. Professor värbas ettevõttesse andekamaid tudengeid. 1979. aastal patenteeriti seade, millega andmed liikusid juhtmevabalt. See oli revolutsiooniline leiutis, mida sportlased olid pikisilmi oodanud.

Säynäjäkangas mõtles ka muid asju välja. Näiteks varustas ta oma Mercedese väikse arvutiga, mis kontrollis tulede ja pidurite olukorda. Selle nimi oli Autopilot 77, aga selle arendamine jäi pulsikella varju.

Polari tootmishoone põles 1984. aastal ja pärast seda oli kogu ettevõte noatera peal. Ent siis saabus läbimurre USA-s seoses uue pulsikellaga, mis hästi töötas. 1987. aastal toodi turule pulsikella lihtsam variant tavalistele trennitegijatele. Tooted läksid nagu soojad saiad. Polari käive mitmekordistus iga aastaga ja Oulust hakati rääkima kui Põhjamaade Räniorust. Polar oli Oulu ime teerajaja. Ettevõte suutis luua brändi, mis lõi läbi kogu maailmas. Peale Nokia pole see õnnestunud mitte ühelgi teisel Soome firmal.

Polari kelli kandsid randmel tõkkejooksja Edwin Moses ja F1-piloot Ayrton Senna. Nokia oli tol ajal Polari kõrval poisike. 1992. aastal, kui oli Polari tippaeg, valmis Oulu lennuvälja ligidal Kempeles uus kontori- ja toomishoone. See polnud selline plekist hall nagu enamusel Soome ettevõtetel, vaid tumedast suitsuklaasist akende ja Lapi marmorist põrandatega. Soomes oli siis suur lama, aga Polaril, mis tootis välisturule, läks paremini kui kunagi varem. Firma asutaja ja omanik Seppo Säynäjäkangas sai 50-aastaseks. Ta sõitis Mersuga, mis maksis miljon marka ja kandis numbrit SJS-1: Seppo Juhani Säynäjäkangas.

Firma arenes kiiresti ja sellest pidi saama samasugune hiid nagu Sony oli elektroonikas või Nike sporditarvete tootmises. Polar oli kogu aeg sammu võrra oma konkurentidest ees. Firmaga tegid koostööd maailma tippsportlased. Polar ostis firmasid üles ja üks neist oli ka peaminister Juha Sipilä ettevõte Solitra, mille müügist Sipilä teenis oma varanduse.

Säynäjäkangas teenis hästi. Ta võttis ettevõttest välja dividende ja laenas raha firmale tagasi turuhinnast kõrgema intressiga. Tol ajal polnud see keelatud. 1995. aastal asutati müügifirma Šveitsis, ka see polnud tol ajal keelatud.

Samal ajal ilmnes Polari pahupool: asutaja ja omanik oli langenud alkoholi küüsi. Ta elas ka muidu lahedat elu: soetas kümne meetri pikkuse limusiini. Teine auto oli Maybach, mille standardvarustusse kuuluvad hõbedased šampuseklaasid. Omaniku elustiil ja alkoholilembus hakkasid üha enam mõjutama firma tegevust. Alkoholi abil turgutas mees oma madalat enesehinnangut.

Polari käive oli 2003. aastal kerkinud 145 miljoni euroni ja firmas töötas 1300 inimest. Firma aga oli hakanud kahjumit tootma. Säynäjäkangas lootis, et tema neli last vähehaaval ettevõttes juhtimise üle võtavad.

Ja siis tuligi pauk. 2005. aastal oli Helsingis kergejõustiku MM, mil Polari nutikat pulssi mõõtvat särki esitles maailma kiireim mees Maurice Greene. 1. septembril 2005. aastal käis Polaris külas president Tarja Halonen. Polari juhid olid lootnud, et Säynäjäkangas ei tuleks kohale, aga ta tuli, ja oli purjus. Paar nädalat pärast presidendi visiiti juhtus midagi, mille tagamaad pole päris selged. Kõigepealt teatas firma juht Jorma Kallio oma lahkumisest. Firma teatas, et juhtimise võtab üle asutaja vanim tütar, 39-aastane Sari Säynäjäkangas, kes oli enne seda juhtinud Polari Šveitsi ettevõtet. Varsti pärast seda teatas aga Seppo Säynäjäkangas, et Sari pole enam firmas tööl. Pärast seda võttis Sari omakorda firmas täielikult võimu üle. Ta viis firmas läbi saneerimise ja esimest korda koondati Polarist töötajaid. Seppo nime enam firmas pärast seda ei mainitud.

See on samalaadne juhtum teise Soome suure firma Konega, kus firma asutaja Pekka Herlin langes alkoholi küüsi, muutus pere jaoks monstrumiks, keda vihatakse ja kes lõpuks kõik omavahel tülli ajas.

Pärast 2005. aastat tõmbus Polar endasse ja firmast pole enam midagi kuulda. Ettevõte on loobunud suurtest turuvallutustest ja nokitseb rohkem omaette. Valmistab kallimaid tipptooteid nagu Garmin ja Suunto. Firma töötajatele on antud korraldus vaikida. Firma tegutseb jätkuvalt 1992. aastal valminud hoonetes, mis on tänaseks vanad ja väsinud. Ettevõttes töötab jätkuvalt ligi 1300 inimest ning ettevõtte käive on jäänud paarisaja miljoni euro juurde nagu 2005. aastal. Ettevõtte peamised turud on Saksa ja Põhjamaad, USA on ära kukkunud.

Viimasel ajal oli Polar taas uudistes seoses firma rakendusega Flow, mille abil oli võimalik avalikult tuvastada kasutajate, näiteks sõjaväelaste asukohta ja kontaktandmeid. See tekitas rahvusvahelise skandaali. Firma teatas selle peale, et ettevõte pole teavet lekitanud, seda on teinud kasutajad ise.

Firma asutajast Seppo Säynäjäkankast on jäänud alles vaid patendid, mis toovad korralikult sisse. Firma juhi Sari Säynäjäkangase tulu oli 2017. aastal 407 174 eurot, mis on pea olematu võrreldes tema isa teenitud miljonitega.

Firma asutaja Seppo Säynäjäkangas veetis oma viimased eluaastad hooldekodus, kus ta suri 2018. aasta 6. aprillil. Ta maeti pereringis vaikselt maha.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee