NordenBladet —Soome juhiluba ei kõlba sellestt aastast enam nn kõvaks isiku tuvastamiseks ja kõrvale on vaja passi või ID-kaarti, kui taotletakse omale digitaalseid tunnuskoode kas pangast või mobiilsidefirma esindusest. Digitaalsed tunnuskoodid on näiteks inernetipanga koodid, mobiilsidefirmade kinnituskoodid ja ID-kaardi koodid, edastab sideamet.
Siiani kõlbas isiku tuvastamiseks sellistel juhtudel ka juhiluba.
Käesolevast aastast jõustub seadusemuudatus, mille järgi saab digitaalseid isiku tuvastamise koode väljastada ainult passi või ID-kaardi alusel. Osa panku ja mobiilsidefirmasid nõuab passi või ID-kaarti juba praegu. Alates 2019. aastast ei saa enam juhiloaga pangast kätte pangakoode.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome ettevõtja Arto Autio kaebas kohtusse Eesti rahvusringhäälingu ERR ja ERR-i saate Pealtnägija ajakirjanikud Mihkel Kärmase ja Anna Pihli. Autio, investeerimisfirma Brave Capital ja sellega seotud isikud süüdistavad Eesti ringhäälinguettevõtet ja selle ajakirjanikke valeinfo levitamises ja kahju tekitamises, vahendab Yle.
Kohtuasi puudutab Eesti Televisioonis novembrikuus eetris olnud saateid, milles on juttu Autio äritegevusest, teda puudutavast kuriteokahtlusest ja tema seotusest Soome Keskerakonnaga seotud Noorsoofondiga (Nuorisosäätiö).
„See tuli nagu välk selgest taevast,” kommenteeris Kärmas enda kohtusse kaebamist. Kärmas ütles, et lugusid ette valmistades kommenteeris Autio asju ainult väga lühidalt. Pärast seda polnud temast midagi kuulda. Siis järsku enne jõule tuli mahukas ja hoolikalt ette valmistatud hagiavaldus.
Kärmase väitel on tegemist mitmel moel erakordse hagiga. Esiteks pole Eesti rahvusringhäälingut varem kohtusse kaevatud. Tegemist on esimese korraga.
<Kärmast paneb imestama ka hagiavalduse sisu, kuna saates ei avaldatud midagi kahtlast. Hagis on aga välja toodud 18 kohta, kus rahvusringhääling on edastanud vale või ebatäpset infot.
Kärmase väitel ei vasta see tõele. Neist 18 väitest on 15 sellised, millest saates polnud üldse juttu. Näiteks on hagis öeldud, et saates väideti, et Autiot süüdistatakse Eestis kolmes kuriteos. Aga midagi sellist saates ei räägitud. Väide on aga selline, et tavaline inimene saab aru, et sellised olid süüdistused.
Kolm väidet on aga sellised, mis on üldteada asjad.
Kohus lasi määrusega vaidlusalused lood eemaldada, mida rahvusringhääling on juba teinud. Kärmase väitel pole see Eestis midagi enneolematut. Loogika on selles, et kui need lood sisaldavad valeinfot, siis teevad nad kahju iga päeva eest, mil nad on avaldatud. Küll aga paneb Kärmast imestama, et kohus keelas rahvusringhäälingul igasuguse Autio kriminaaluurimist puudutava info avaldamise.
Soome politsei kahtlustab, et Autio aitas kaasa Noorsoofondi endiste juhtide altkäemaksuasjale ja sellega seotud majanduskuritegudele.
Eesti Rahvusringhäälingu ja Autio vaheline kohtuasi võib Kärmase väitel kesta mitu aastat. Sel ajal Eesti ajakirjanike lugusid avaldada ei saa. Kärmase väitel on kujunenud huvitav olukord, kus kriminaaluurimise kohta midagi avaldada ei saa.
Kärmase arvates on kummaline, et kohtusse kaevati nad just selliste asjade pärast, kuna lisaks Pealtnägijale on sama infot avaldanud Soome ringhäälingu Yle saade MOT, ajakiri Suomen Kuvalehti ja Eesti muud meediaväljaanded.
Kärmase väitel on ebaloogiline, et rahvusringhääling kaevatakse kohtusse asjade eest, millest on Eesti meedias olnud nii palju juttu. Noorsoofondi uus juht Kimmo Pihlman on andnud ajakirjandusele mitmeid intervjuusid seoses võimalike kuritegudega asutuses ja teda pole kohtusse kaevatud.
Kärmas ütles Autio poolt esitatud hagiavaldust kommenteerides, et selle taga võivad olla Autio poolt Tallinnas arendatavad kinnisvaraprojektid ning ta on mures enda ja äripartnerite maine pärast. Kohus on võtnud Autio hagi menetlusse, mis tähendab, et kohtu arvates võib sel olla alus.
Kärmas on aga kohtu koha pealt optimistlik, sest tema arvates olid lood ajakirjanduslikult nõuetekohaselt tehtud. Loomulikult tähendab see juhtum peavalu, aga see kuulub ajakirjaniku töö juurde.
Yle võttis ühendust ka Arto Autioga, kes aga ei soovinud teemat kommenteerida.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome parlamendifraktsioonid kogunevad arutama lapsevägistsamise juhtumeid ning seadusemuudatused tahetakse läbi suruda veel selle koosseisu ajal enne aprillis toimuvaid valimisi.
Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimees Antti Kaikkonen kutsub teisipäevaks kokku kõigi fraktsioonide esindajad, et arutada, mida saaks ära teha lastevastaste seksuaalkuritegude tõrjumiseks, vahendab Ilta-Sanomat.
Enne seda pakkus sama asja välja sotside parlamendifraktsiooni esimees Antti Lindtman. Lisaks Lindtman’ile on Kaikkonen rääkinud ka teiste valitsuses olevate fraktsioonide esimeestega, Koonderakonna esindaja Kaslle Jokineni ja Siniste esindaja Simon Eloga.
Kaikkonen usub, et kõik tulevad kohale, sest olukord on sedavõrd tõsine.
Seadusemuudatused, mida tahetakse läbi suruda, on lastevastaste seksuaalkuritegude karmistamine ja raskete kuritegude puhul Soome kodakondsusest ilmajätmine. Seadust tahetakse muuta nii, et alla 13-aastase lapse seksuaalset ärakasutamist karistatakse nagu vägistamist.
Samuti on kavas politseile anda lisaraha, selleks peab parlament kinnitama lisaeelarve.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Vahetult enne uut aastat edastas Ida-Soomes asuva lambatalu perenaine sotsiaalmeedias pildi ühest klementiinipakist, kust olid ära toodud ained, millega vilju oli töödeldud. See jahmatas paljusid inimesi ja mõned loobusid üldse klementiinide söömisest. Paljud märkisid, et klementiinide söömine tekitab neil allergiat, ja seda just mürkidega töötlemise tõttu.
Klementiinipaki peal olid välja toodud ained, millega vilju oli töödeldud: E914, E904, tiabendasool, fosetüül-alumiinium, imatsaliil, propikonasool.
E-koodide taga on kaks pinnatöötlusainet: E914 on keemiliselt toodetud polüteenvaha ja E904 on šellak ehk india kilptäide puhastatud vahalaadne eritis.
Ülejäänud ained on seen- ja taimehaiguste tõrjeks kasutatavad preparaadid. Neist propikonasooli keelustas Euroopa Liit oktoobrikuus, kuna see on tunnistatud järglaste saamist kahjustavaks aineks.
Lambatalu perenaine märkis, et teadis, et import puuviljadele lisatakse aineid, aga et seda tehakse ka pärast nende korjamist, oli talle üllatus. Samamoodi olid üllatunud paljud seda sissekannet kommenteerinud soomlased. Paljud tegid selle peale otsuse, et mandariinid ja muud välismaised viljad jäävad neist edaspidi poodidesse.
Soomes valvab sisse toodavate toiduainete tervislikkuse üle Soome toll. Kõiki sisse toodud toiduaineid läbi ei vaadata, seda tehakse pisteliselt. Kui on teada, et teatud toodetega on olnud probleeme, siis kontrollitakse rohkem, rääkis Ylele tolli labori juhataja Suvi Ojanperä.
Soomes uuritakse aastas 2000-3000 maale toodavat partiid, Euroopa Liidus võetakse kokku ligi 80 000 proovi.
Mõnede kaupade puhul ollakse tähelepanelikumad. Näiteks on ohtlike kaupade nimistus Türgist toodavad pirnid, milles on avastatud taimemürgi amitraazi jääke. Samamoodi kontrollitakse rohkem Dominikaani Vabariigis toodetud mangosid, banaane ja paprikaid. Kogused on samuti olulised: toll kontrollib rohkem neid tooteid, mida tarvitatakse palju, olenemata sellest, kas varem on leitud midagi kahtlast.
Paljudes tavalistes viljades on leitud taimekaitsevahendite jääke. Need on apelsinid, viinamarjad, maasikad, õunad, pirnid, tomatid ja paprikad. Harva on aineid lubatust rohkem, aga vahel tuleb ette üllatusi. Näiteks on piiratud enamuse Türgi granaatõunte sissetoomine seoses jääkide suure kogusega. Jääke oli palju ka Hispaania granaatõuntes. Tavaliselt on rohkem jääke neist piirkondadest pärit toodetel, kus saak on olnud kehvapoolne.
Kokkuvõttes esineb aga lubatust suuremaid jääke vähe, paaril protsendil kõigist kontrollitud partiidest. Kui inimene tahab tarvitada kemikaalivaba toitu, tuleks süüa Soome kodumaised juur- ja puuvilju. Euroopa Liidus toodetud puuvilju võib samuti muretult süüa. Kõige rohkem on probleeme kolmandatest riikidest pärit toodetega. Näiteks 2017. aastal peatas Soome toll Ekuadori passionide ja Pakistani rohelise tšillipipra sissetoomise.
Kemikaalide kogust saab piirata, kui süüa vilju mitmekülgselt ja neid enne tarvitamist pesta, olenemata nende päritolust. Kooritavaid vilju pole vaja pesta, küll on aga mõistlik pesta käsi pärast koorimist. Klementiine võib niisiis rahulikult süüa, eriti kui on hooaeg.
NordenBladet —Soomes peab alates maikuu algusest olema söögikohtades välja liha päritolumaa. Soome tegi vastava ettepaneku tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ja Euroopa Komisjon sellele vastu ei seisnud.
Soome saatis Euroopa Komisjonile vastava ettepaneku 2018. aasta juunis ning sellega taotleti, et söögikohtades oleks väljas nii liha kui kala päritolumaa. Märkimisväärne osa Soome toodavast lihast jõuab just söögikohtadesse. Päritolumaa avaldamise edendamine on ka praeguse Juha Sipilä valitsuse programmis.
Soome andis 2018. aasta sügisel Euroopa Komisjonile lisainfot, et selgitada, kuidas liha ja kala päritolumaa on seotud selle kvaliteediga. Euroopa Liidus eeldatakse, et päritolumaa avaldamise nõue peab olema seotud toodete kvaliteediga.
Koos täiendavate selgitustega otsustati, et päritolumaa nõue puudutab ainult liha, mitte kala. Kuivõrd kalatoodete päritolumaa avalikustamisele kehtivad Euroopa Liidus omaette reeglid, siis on kohalike nõuete kehtestamine keeruline ja sellest loobuti. Kala välja jätmisega kindlustas Soome, et päritolumaa nõue üldse jõustuks, märkis maa- ja metsamajanduse minister Jari Leppä.
Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud määrusega kohustatakse söögikohti kirjalikult märkima toidu juurde selle valmistamisel kasutatud liha päritolumaa. Teave ei pea olema menüüs ja seda ei pea andma igale kliendile kirjalikult, aga see võib väljas olla kergesti märgatavas ja selges vormis nagu tahvlil või muul säärasel kujul.
Teavituse eesmärk on, et kliendil oleks võimalik teha kergesti valikuid, et inimene teaks, mida omale suhu paneb. Minister Leppä rõhutas, et kliendil on õigus küsimata teada toidu päritolu ka söögikohtades.
Nõue puudutab looma-, sea-, lamba- ja kitse- ning linnuliha. Neile toodetele kehtivad juba praegu päritolumaa avaldamise nõuded, kui tooted on pakitud. Päritolu peab olema peale kirjutatud ka hakklihale.
Määrus puudutab toiduks toorainena kasutatud toorest, külmutatud või jahutatud liha. Määrus ei puuduta lihast valmistatud pooltooteid. Kui söögikohas valmistatakse hakklihapihvid toorest hakklihast, on päritolu vaja märkida, aga kui pihvid tulevad söögikohta väljastpoolt ja need ainult soojendatakse üles, siis pole päritolu vaja märkida. Määrus ei puuduta põhjapõtrade ja teiste metsloomade ning hobuse liha. Neile lihaliikidele ei kehti ühtseid päritolumaa nõudeid.
Määrus on tähtajaline ja kehtib kaks aastat, nii nagu ka kehtiv pakitud liha päritolu teavitamise nõue.
Soomes tahetakse liha päritolu teada, kuna sellega seostavad tarbijad liha kvaliteeti. Soome tahab Euroopa Liidu tasemel jõuda olukorrani, kus päritolumaa nõude avalikustamine kehtiks ka kala ja muude lihatoodete kohta. Soomes soovitatakse söögikohtadel teavitada liha ja kala ning muude toorainete päritolu vabatahtlikult. Uuringute järgi leiab 80 protsenti tarbijatest, et liha päritolul on otsene seoses kvaliteediga. Üle 80 protsendi tarbijatest soovib, et liha päritolu oleks söögikohtades avalikult väljas, ilma et seda peaks eraldi küsima.
Minister Leppä soovitab, et Soome söögikohad teavitaksid kliente liha ja kala päritolust ning et sellest saaks igapäevane tegevus. Tarbijate jaoks on tooraine päritolu ja selle kvaliteet määrava tähtsusega. Toidu päritolu avalikustamine on söögikohtade jaoks turul eelis.
Soome on teinud ettepaneku, et Euroopa Liidus kehtestataks toodete päritolu nõue kõikidele toiduainetele. Kuivõrd aga Euroopa Liidus pole selleni veel jõutud, siis tahab Soomes selle probleemi lahendada enda jaoks oma määrtustega.
