Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2019

Turus oli suur tagaajamine, taseriga maha tõmmatud mees suri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Turus oli  suur politseioperatsioon, kus üks mees tõmmati taseriga maha, pärast mida mees suri. Surmaga lõppenud sündmuste jada sai alguse Itäharjus Kalevantiel, kus politsei peatas ühte autot, aga juht ei allunud peatumismärguandele. Tagaajamine jätkus mööda Itäinen Pitkääkatu ja Hämeenkatu tänavaid. Politseil õnnestus auto peatada Hämeenkatu ja Uudenmaankatu nurga peal, vahendab Turun Sanomat.

Tumedat Audit ajas taga vähemalt kuus politsei patrullmeeskonda. Kui politsei auto sisse piiras, üritas mees veel põgeneda, tagurdades vastu politseiautot. Pärast seda oli politseil tükk tegu mehe kättesaamisega, kuna ta ei tulnud autost välja. Politsei lõhkus mehe kättesaamiseks auto aknad ja kasutas taserit. Politsei info kohaselt tegutses mees kogu aeg vastu.

Pealtnägijate seletuse kohaselt olid politseinikud mehe autost jõuga välja tirinud. Pärast seda pandi mehel käed raudu ja talutati politseiautosse. Operatsiooni kestis mitu minutit. Autojuht viidi politseijaoskonda, kes mees jätkuvalt vastu puikles. Politseimajas aga mehe olukord halvenes kiiresti ja talle anti esmaabi. Jõupingutustele vaatamata mees suri.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Allikas Vene meediale: Soome ja Norra piiri äärde paigutatakse 16 „viimsepäeva torpeedot”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Allika väitel on kavas Vene laevastik varustada 32 Poseidon-tüüpi torpeedoga, millest pool läheb Põhja laevatikule. Baasid on Soome ja Norra piiri lähedal. Venemaa paigutab seega 16 nn viimsepäeva torpeedot Koola poolsaarele*, Soome ja Norra piiri lähedale. Teave põhineb Vene uudistekanali TASS allikal. Läänes edastas uudist Barents Observer, vahendab Kaleva.

Tegemist on Vene presidendi Vladimir Putini (66) möödunud aastal esitletud autonoomse torpeedo ehk veealuse drooniga. Seda tuntakse nimede all Poseidon ja Kanyon.

Torpeedo jõuallikas on väike tuumareaktor, Vene allikate info kohaselt suudab see sukelduda kilomeetri sügavusele ja saavutada 100-sõlmelise kiiruse (185 km/h). Tänu energiaallikale suudab torpeedo liikuda ligi 10 000 kilomeetri kaugusele stardikohast. Kahte laevastikku paigutatuna suudab see katta kõik maailma mered ja ookeanid.

Allveelaevast või veealusest sadamast välja lastava torpeedo pikkus on 24 meetrit. Torpeedole võib paigaldada ligi 100-kilotonnise lõhkepea. Võrdluseks, Hirošima tuumapommi võimsus oli 16 kilotonni.

Putin on öelnud, et selle torpeedo vastu pole maailmas tõrjet. USA kaitseministeerium Pentagon on kinnitanud sellise relva olemasolu, kuigi tõendeid on väga vähe. Suvel teatas Vene meedia selle torpeedo katsetustest. Poseidoni nime kandvast torpeedost avalikustati ka video.

Venemaa ajakirjanduses on kõlanud üleskutsed panna Poseidoni abil Põhjameres plahvatama 220-kilotonnine lõhkepea, „kui Euroopa halvasti käitub”, mis tekitaks 400-500-meetrise tsunami ja pühiks oma teelt kõik elusa.

TASS on Twitter

Russian Navy to put over 30 Poseidon strategic underwater drones on combat duty – source https://t.co/XYufV5oLjQ

Julian Röpcke on Twitter

Russian newspaper (which’s e-i-c advices Vladimir Putin) calls for Russia to send a “Poseidon” underwater drone & detonate a 200 megatons nuclear device in the southern North Sea “if Europe behaves badly”. The following “400-500 meter” tall tsunami would “flush away all living”.

______________________________

*Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis. Piirneb põhjas Barentsi mere, idas ja lõunas Valge merega. Poolsaare pindala on ligikaudu 100 000 km². Koola poolsaarel on Põhja-Atlandi hoovuse tõttu suurte laiuste kohta suhteliselt soe kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes –10 °C, juulis umbes +10 °C. Koola poolsaart katab lõunas taiga ja põhjas tundra. Barentsi meri on tavaliselt ka talviti jäävaba. Enamus poolsaare elanikest on 20. sajandil sisserännanute järeltulijad. Ajalooliselt on poolsaarel elanud saamid ja neile lisaks rannikualadel ka pomoorid. Kolhooside loomisega koondati saamid Lovozero linna. Nad kasvatavad põhjapõtru kogu poolsaarel. Piirkonna tähtsaim linn on Murmansk.

 

Keskkonnakomisjon arutab karusloomakasvanduste lõpetamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutab oma tänasel istungil koos huvigruppidega eelnõu, mis näeb ette lõpetada karusloomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tal karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud. „21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine  ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra. Vakra lisas, et kui langetatakse otsus lõpetada karusloomade pidamine, siis on vajalik kehtestada üleminekuaeg selle tegevuse lõpetamiseks. Seega peaks olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uue väljakutse. Nii et varem välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtiksid näiteks viis kuni kümme aastat.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ütles, et kui riik näeb, et karusloomafarmid ei sobi 21. sajandi Eestisse, siis kõige mõistlikum viis oleks need farmid omanikelt välja osta ja seejärel sulgeda. „Teise variandina võiks koostöös PRIA või mõne muu asutusega välja töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks. Lõpetad karusloomakasvatuse, aga saad jätkata mõne muu tootmisega,“ märkis ta. „Töökohad maapiirkonnas on olulised ja lisaks otsestele töökohtadele farmis on tööstusega seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes varustavad neid näiteks söödaga, milleks kasutatakse liha ja kalatööstuse jääke. ​Minu isiklikult seisukohalt on selliseks otstarbeks loomade kasvatamine väär,“ märkis Palling.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Karusloomade kasvatusega seotud küsimused on taas päevakorras seoses 18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE).

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud eelnõu algatajate, loomakaitseorganisatsioonide, karusloomakasvatajate, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogus Toompea lossi III korruse kunstisaalis on näitus rahvuslikust tekstiilist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Toompea lossi III korruse kunstisaalis avatakse kell 12 Eesti rahvusliku kultuuripärandi ja traditsioonilise käsitöö näitus. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tekinäitus kujukas näide, kuidas hoitakse au sees ja säilitatakse meie esivanemate loodud varandust. „Näitus annab esivanemate käsitööpärandile uue elu,“ ütles Nestor.

Näitusel on eksponeeritud kangakudumise õppeaines telgedel kootud villased koopiatekid, mis on valminud traditsioonilisi tehnikaid, materjale ja töövahendeid kasutades. Kangastelgedel kootud mustrilised tekid on valmistatud muuseumis säilinud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal. Originaalid asuvad Eesti erinevate muuseumite tekstiilikogudes.

Näitusel väljapandud sõbakirjalist tekki iseloomustavad sissekirjatud mustritriibud. Erinevad kirjad on saanud rahvapäraseid nimesid linnu- ja loomariigi esindajate või majapidamises kasutatavate esemete järgi. Nii tuntakse näiteks sitika-, saehamba-, tünni- ja lauajalakirja, pääsusaba- ja kalasabakirja. Selliseid tekke on kootud kõikjal Eestis.

Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond uurib ja säilitab Eesti käsitööpärandit ning seob seda nüüdisaegse kultuuriga. Osakonnas on võimalik omandada pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidus, mis hõlmab kolme eriala – rahvuslik tekstiil, ehitus ja metallitöö – ning pärandtehnoloogia magistrikraad.

Rahvusliku tekstiili erialal õpitakse tundma Eesti tekstiilipärandit ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, materjale, värve ja mustreid. Tihtipeale külastatakse muuseume ja taastatakse vanu käsitöötehnikaid otse muuseumiesemetelt. Etnograafilist ainest ning naturaalseid ja kvaliteetseid materjale kasutades soovitakse väärtustada materiaalset kultuuripärandit ja ümbruskonnast hoolivat mõtteviisi. Disainitakse asju, mis kannaksid tugevat kohalikku identiteeti ja rikastaksid Eesti kultuuriruumi, andes samal ajal eeskuju ja julgustust teistele maailma rahvastele, et nemadki ei unustaks oma juuri. Mustrite mahavõtmist ja kangakudumist juhendas kultuuriakadeemias Christi Kütt.

Näitus on Toompea lossis avatud kuni 15. veebruarini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16 tuleb lossi sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

 

Avafoto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tekinäituse avamine (Riigikogu fotoarhiiv/Eerik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingi linna keskkonnateenuste amet avastas halvaks läinud liha igas viiendas kebabi-kohas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi linna keskkonnateenuste amet avastas 2016. ja 2017. aasta andmeid analüüsides, et igas viiendas kebabi söögikohas oli tõsine probleem liha ja toidu kvaliteediga. Uuringust selgus, et iga viienda kebabi-kohtades võetud toiduproovi puhul oli liha halvaks läinud, 13 protsendil juhtudest rahuldava kvaliteediga ning 66 protsendil hea mikrobioloogilise kvaliteediga, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel hullem oli lugu garneeringutega. Praktiliselt iga kolmas riisi-, salati- või kartulipudru portsjon oli kehva kvaliteediga. Tulemused olid niivõrd kehvad suure hulga aeroobsete mikroobide ja bakterite sisalduse tõttu, mis põhjustavad toidumürgitust, märkis Helsingi linna keskkonnateenuste amet oma uuringu aruandes.

„Kehvad tulemused kebabi osas olid tingitud sellest, et kebabi-liha valmistatakse ja säilitatakse restoranis endas. Samas olid kehvad tulemused ka tööstuslikult toodetud kebabirullide osas, iseäranis siis, kui säilitustemperatuur oli liiga kõrge,” märgiti uuringu aruandes.

Küll aga tõdeti, et heade tulemustega olid need kebabi-proovid, mis olid võetud kuuma kebabirulli pealt, mis oli alles proovide võtmise päeval varda otsa pandud. Need proovid näitasid lihal head mikrobioloogilist kvaliteeti.

Keskkonnateenuste amet tegi uuringu lõppjäreldustes restoranipidajatele soovituse parandada toidu säilitamis- ja jahutustingimusi. Uuringu aluseks olid Soome veterinaar- ja toiduameti võetud toiduproovid 123 kebabi-kohast Helsingis.

Kui restoranides viidi läbi järelkontrolli, oli toidu kvaliteet paranenud valdavas osas nendest kohtadest, kus varem olid tulemused kehvad.

Käesoleval, 2019. aastal plaanivad linnavõimud restoranide inspekteerimist jätkata. Ennekõike jälgitakse kebabi-kohtades maha jahutatud toidu kvaliteeti.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...111213...22Page 12 of 22