Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

TTĂś teadlased: tark linn on mitte tehnoloogiline utoopia, vaid kogukondliku arengu mootor

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —TTÜ 2017. aasta parimaks teadusartikliks sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas tunnistatud tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi valitsemise uurimisgrupi artikkel arendab edasi targa linna (i.k. smart city) kontseptsiooni valitsemise (governance) ja innovatsiooniuuringute vaatenurgast.

Artikli üks autoritest, TTÜ majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Wolfgang Johannes Max Drechsler: „Linnastumine on üks tänapäeva olulisemaid globaalseid trende. Linnaelanike arv kasvab jätkuvalt terves maailmas ja linnad on kinnistunud peamiste majanduskeskustena, mis kasutavad tohutult ressursse ning tekitavad olulist keskkonnareostust. See on omakorda toonud kaasa erinevaid sotsiaalseid vastandumisi ja konflikte.”

Need asjaolud on loonud terava vajaduse linnade rollide ja toimimise ümbermõtestamise järele, et muuta kasvav linnastumine loominguliseks, kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks. Üheks selliseks lähenemiseks on saanud esmapilgul ehk veidi ambitsioonika nimega kontseptsioon “tark linn”.

„Erinevalt domineerivast tehnoloogilis-utopistlikust lähenemisest, kus targa linna kontseptsiooni tuumaks on keskselt kontrollitud (info-)tehnoloogiline taristu ning selle leviku igakülgne toetamine (rohkem tarku vidinaid ja andmete kogujaid kõikjale!), pakub meie uurimisrühm välja laiema lähenemise. See vaatenurk seob targa linna tehnoloogilise käsitluse tänapäevaste valitsemise- ja sotsiaalmajandusliku arengu mudelite ja trendidega“, selgitab professor Drechsler.

Mainekas erialaväljaandes Telematics and Informatics ilmunud artikkel „Making (in) the smart city: The emergence of makerspaces“ käsitlebki targa linna arengute taustal tekkivate kogukondlike platvormide (sh makerspaces, hackerspaces, fablabs jms) potentsiaali õppimise, innovatsiooni, koostöö ja demokraatliku valitsemise arendamisel ja võimendamisel.

Lisainfo: R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Wolfgang Johannes Max Drechsler wolfgang.drechsler@ttu.ee

Viide artiklile: Vasilis Niaros, Vasileios Kostakis, Wolfgang Johannes Max Drechsler „Making (in) the smart city: The emergence of makerspaces“. Telematics and Informatics, 34(7), 1143?1152. http://www.p2plab.gr/en/wp-content/uploads/2017/05/Makerspaces-Smart-city.pdf

 

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti teadustaristu teekaarti soovitakse lisada 15 taristuobjekti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti teadusasutused ja ülikoolid soovivad lisada Eesti teadustaristu teekaardi 2018 objektide hulka 15 uut taristut. 4. maiks esitati ettepanekud 7 uue Eesti teadustaristu objekti loomiseks ning 8 rahvusvahelise teadustaristuga liitumiseks.

Vahearuanded esitasid kõik 18 senist teadustaristu teekaardi objekti.

Uute Eesti taristuobjektidena soovitakse teekaardi objektide hulka arvata biotehnoloogia tuumiklaborite klastrit, Eesti pere- ja sündimusuuringut 2020, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristut, nutika tootmise tuumiktaristut, süsinikutõhusa energeetika arenduskeskust, väärtusahelapõhiste toiduteadusuuringute keskust ja Läänemere uurimislaeva.

Rahvusvahelised teadustaristud, millega liituda soovitakse on Integreeritud süsinikuseire süsteem ICOS, Ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringute teadustaristu AnaEE, Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik DiSSCo, Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium EMBL, Taimede fenotüpiseerimise ja modelleerimise hajutatud üleeuroopaline infrastruktuur toiduturvalisuse tagamiseks muutuvas kliimas EMPHASIS, Euroopa tuumasünteesiprogramm EUROfusion, Põhjamaade e-infrastuktuuride koostööorganisatsioon NeIC ning Pere- ja sündimusuuringu programm 2020 GGP2020.

Teekaart on pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest (taristuobjektidest). Teekaarti täiendatakse regulaarselt, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Taristuobjekti lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega reasta objekte tähtsuse järjekorras, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele strateegilistele otsustele, sh rahastusotsustele.

Eesti Teadusagentuuri teadustaristu komisjon teeb oma ettepaneku teadustaristu teekaardi uuendamiseks 2018. aasta sügisel. Teekaarti tutvustatakse Teaduspoliitika Komisjonis ja Teadus- ja Arendusnõukogus ning see kinnitatakse Vabariigi Valitsuse otsusega 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.

Uute teadustaristu objektide ettepanekute nimekiri (laekumise järjekorras): http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/05/Teekaart2018-uued-ettepanekud.pdf

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu piiras ajateenistusest ja õppekogunemistest kõrvalehoidjate õigusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus 14.juunil vastu võetud seadus annab võimaluse peatada ajateenistusest ja Kaitseväe õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või väljastamist.

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (607 SE) poolt hääletas 72, vastu oli 7 ja erapooletuks jäi 2 saadikut.

Seadus lubab Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele taotleda halduskohtult mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatusetele täiendatakse vastavas osas teisi seadusi, mis viidatud erinevate õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korda käsitlevad.

Sunnimeetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega ja neid rakendatakse vaid halduskohtu otsusel ning nad on pigem erandiks.

Sunnimeetmeid rakendatakse eelkõige ajateenistuskohustuse täitmisest korduvalt kõrvalehoidvate kutsealuste suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed, nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud. Samuti on võimalik neid sunnimeetmeid rakendada Kaitseväe õppekogunemistelt korduvalt kõrvalehoidjate suhtes.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Eesti riigikaitse ja kaitsevõime baseerub reservväel, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemisel.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingis antakse ära vanad trammid, aga tingimused on karmid – suvilaks ei tohi osta + FOTOD trammidest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi ühistranspordiettevõte HKL annab ära osa vanu tramme. Trammid on juba kasutusest kõrvaldatud ja ei sobi enam liiklemiseks.

HKLi info kohaselt antakse trammid ära, sest neil pole museaalset väärtust. Samas ei taheta neid vanarauaks viia ja neile soovitakse leida mõni muu otstarve linnaruumis. Igaks otsetarbeks siiski tramme ei saa, sest HKL uurib, milleks neid kasutatakse. Trammid peavad edaspidi olema korralikult hoitud ja neid ei tohi kasutada näiteks suvilaks või laoruumiks.

Teine oluline kriteerium on see, et tramm peab jääma Soome, aga seda võib kasutada Helsingist väljaspool.

Trammid antakse ära tasuta ja nende transpordi eest vastutab uus kasutaja. Teatud tasu eest on HKL valmis ise tramme transportima. Taotleda saab korraga mitut trammivagunit. Uus omanik peab igal aastal aru andma nende kasutuse kohta. Nii näiteks ei või neid edasi anda kolmandale osapoolele ilma eelnevalt luba küsimata. Kui tramm oma aja ära elab, vastutab uus omanik selle utiliseerimise eest.

HKLi info kohaselt on vagunid heas korras, aga neil võib esineda hallitust. Taotlused tuleb HKL-ile esitada hiljemalt 31. augustiks.

HKLi lehel on üleval pildid ära antavatest trammidest. Saadaval on näiteks 1920ndatel ja 1950ndatel aastatel valmistatud trammid.

 

Noor Kainuu mees Tuomas Kananen investeeris metsa – Soomes on alla 60-aastane metsaomanik haruldus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Mets on väga pikaajaline investeering, mis nõuab palju vaba aega. Seetõttu on metsaomanikud Soomes pigem vanemad, üle 60-aastased inimesed. Ent on ka erandeid, nagu 26-aastane kainuulane Tuomas Kananen. Varem töötas mees neli aastat metsamasina juhina, tal on metsainseneri haridus ja töö metsanõustajana Ristijärvis, vahendab Yle.

Kananen ütles, et hakkas metsa investeerima, kuna talle jäi üle vaba aega, et sellega tegeleda. Ta on suur erand, sest enamus metsaomanikke on üle 60 aasta vanad.

Tulu loodab mees niipalju, et saaks katta kulud ja maksta laenud. Investeerida tasub hea kasvukohaga noortesse metsadesse, kus puude kõrgus üle 5 meetri. Siis on kindel, et loodusjõud ega loomad ei pääse enam kahju tegema.

Metsa istutamine ja hooldamine nõuab kümneid aastaid ootamist, enne kui hakkab tulu tulema. Metsa peetakse turvaliseks investeeringuks, kuigi suurt tulu sellega ei teeni. Mets pakub ka ajaviidet, kui teha tööd, pidada jahti või käia marjul. Metsatööd on samaväärsed jõusaalis käimisega.

Soomes ostetakse metsa hooldamist üha rohkem teenusena sisse, sest omanikud elavad metsadest kaugel. Oma igapäevatöös tegelebki Kainunen metsa hoolduskavade koostamisega. Kainuus vajab mets uuendamist iga 70-85 aasta järel.

Metsa ostetakse ja istutatakse ka pelgalt selleks, et seal aega veeta, jahti pidada või marjul käia. Jahipidamise tõttu on nooremad inimesed huvitatud just Põhja-Soome madalama hinnaga metsadest. Metsaomanikuna võib saada jahipidamise õiguse, samuti juurdepääsu rannale.

Lisaks eraisikutele ostavad metsa ka investeerimisfondid. Ăśhe hektari metsa hind kasvab aastas 4-9 protsenti. See eeldab, et kasvutingimused on head.

Erametsaomanike keskmine vanus on Soomes 61 aastat ja keskmiselt saadakse metsaomanikuks 52-aastaselt.

Mets on väga tundlik ilmastikule, Näiteks tänavune suur lumi hävitas Kainuu metsades eelnevate aastakümnete töö. Lumi hävitas metsi 180 meetrist ülespoole. Lisaks ohustavad metsa põlengud. Ohtlikes kohtades tasub metsa kindlustada.

Soome metsad kasvavad aastas ligi 110 miljoni kuupmeetri jagu, neid raiutakse ligi 90  miljoni kuupmeetri jagu.

Esimene harvendus tehakse, kui puud on 3-5 meetri kõrgused. Sellest saab juba teatud tulu. Järgmine harvendus on 10 aasta pärast.

1...678...31Page 7 of 31