Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Jari Sillanpää sai koos oma eestlasest elukaaslase Siimuga süüdistuse narkokuriteos

NordenBladet — Soome tuntud laulja Jari Sillanpää sai koos oma eestlasest elukaaslase Siim Bahmatšoviga süüdistuse narkokuriteos. Kokku esitati süüdistus 12 inimesele, vahendab Ilta-Sanomat.

SĂĽĂĽdistust hakatakse arutama Helsingi kohtus augustikuus.

Sillanpää tunnistas märtsikuus, et on enda tarbeks ja ka teiste jaoks pidudel ostnud kokku 110 grammi metamfetamiini aastatel 2014-2017. Lisaks ütles ta, et toll leidis tema asjade hulgast alla ühe grammi metamfetamiini, kui ta saabus Taimaalt.

Ühtlasi tunnistas Sillanpää märtsikuus, et tal on juba aastaid olnud oma isiklik „koduvarustaja”.

Sillanpää tabati narkojoobes autoroolis. Jaanuaris määras kohus Sillanpääle karistuse 50 päevamäära ulatuses, mis mehe sissetulekut arvestades on 23 790 eurot.

Sillanpää auto peatati Helsingi kesklinnas veidra liiklemisstiili tõttu ja mehe juurest leiti 0,3 grammi eriti kanget metamfetamiini, lisaks veel klaastoru.

 

Espoo on maailma kõige arenenum nutilinn

NordenBladet — Espoo on juba tunnistatud Euroopa kõige jätkusuutlikumaks linnaks, aga see on maailma kõige arenenum nutilinn. Soome suuruselt teine linn Espoo võitis tänavu rahvusvahelise nutilinna auhinna. See tähendab, et Espoos on tehtud kõige rohkem jõupingutusi, kuidas panna tehnoloogia inimese kasuks tööle, vahendab Business Wire.

Espoo tugevus seisneb selles, et arendustegevusse kaasatakse elanikke. Espoo suurim tugevus ongi elanikud, kogukonnad ja ettevõtted. Linna arendatakse kõigi osapoolte koostöös.

Espoo innovatsiooniaed on suurim innovatsioonikogukond Põhja-Euroopas. Espoos asuvad Aalto ülikool, rakenduskõrgkoolid, tehniline uurimisasutus VTT ja muud institutsioonid ning ettevõtted nagu Nokia, Kone, Tieto, Neste ja Fortum. Espoos alustab igal aastal tegevust sadu uusi startup-ettevõtteid. Firmad nagu Supercell ja Rovio on samuti saanud alguse Espoost.

Espoo on juba varem tunnistatud Euroopa kõige jätkusuutlikumaks linnaks ning linnapea Jukka Mäkelä väitel tahetakse seda positsiooni säilitada ka edaspidi.

Espoo on maailmas tuntuks saanud sellega, et kasutab tehnoloogiat selleks, et muuta inimeste transpordivõimalused võimalikult mugavaks, asendades autod ühistranspordi ja jalgratastega. Tehisintelligentsi kasutatakse selleks, et välja selgitada riskigruppi kuuluvad inimesed, et nendega põhjalikumalt tegeleda. Avalike teenuste keskused on Espoos koondatud ühe katuse alla. Üks selline näide on Iso Omena teenuskeskus, mis võimaldab inimestel saada kõik asjad aetud ühes kohas. Teenuskeskus on ühtlasi innovatsiooniplatvorm, kus ettevõtted, elanikud ja kogukonnad saavad kõik kaasa lüüa.

Kokkuvõttes tehakse Espoos kõik selleks, et inimeste elu oleks tervem, jätkusuutlikum ja dünaamilisem.

 

Täna algas Bilderbergi kohtumine: Soomest osalevad Björn Wahlroos, Antti Herlin ja Elina Lepomäki

NordenBladet — Täna algas Itaalias Torinos pühapäevani kestev Bilderbergi kohtumine, kus osaleb ligi 130 poliitika ja majanduse valla otsustajat 23 eri riigist.

Soomes osalevad sel aastal Sampo, Nordean ja UPMi nõukogu liige Björn Wahlroos, Kone nõukogu esimees Antti Herlin ja koonderakonna Kokoomus rahvasaadik Elina Lepomäki.

Kohtumise teemad on tänavu populism Euroopas, töötamise tulevik, ühiskonna kihistumine, tehismõistus, vabakaubandus ja Venemaa.

Kohtumine toimub suletud uste taga ja seal toimuvast infot ei edastata, mistõttu saadab neid kohtumisi teatud salapära.

Eestist osaleb kohtumisel peaminister Jüri Ratas, lisaks on kohal USA endine välisminister Henry Kissinger, Euroopa Komisjoni endine president José Manuel Barroso, Inglise keskpanga juht Mark Carney, Vodafone’i juht Vittorio Colao, Ryanairi juht Michael O’Leary, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja SEB nõukogu esimees Marcus Wallenberg.

Soomest on Björn Wahlroos varemgi neil kohtumistel osalenud.

 

Soome kingitus endale 100. aastapäevaks – raamatukogu

NordenBladet — Soome on üks maailma enim digitaliseeritud maid, aga sellele vaatamata kingib see maa omale 100. aastapäevaks raamatukogu. Tõsi, tegemist pole tavapärase raamatukoguga, kus on ainult raamatud – Helsingi keskraamatukogu Oodi avatakse 2018. aasta detsembris ja seal on kino, helistuudio ja koht, kus vanadele asjadele saab anda uue elu. Raamatukokku pääseb toidupoe kaudu, vahendab World Economic Forum.

Raamatukogu, mis asub Helsingi kesklinnas kohe parlamendihoone vastas on üks tähtsamaid projekte Soome 100. aastapäevaks. Hoone kavandamisel osalesid lisaks arhitektidele inimesed ise. Hoone maksumus on 98 miljonit eurot, millest riik katab 30 miljonit ja ülejäänu tuleb linnalt.

Soome on tunnistatud maailma kõige õnnelikumaks maaks ja üheks põhjuseks on kõrgel tasemel avalikud teenused, mille hulgas armastavad soomlased just oma raamatukogusid. Soome 5,5 miljonit elanikku laenutab igal aastal enam kui 68 miljonit raamatut.

Soome on kuulus oma raamatukogude poolest, mis on hästi varustatud ja kust saab laenutada praktiliselt kõike alates kokaraamatutest ja lõpetades raamatutega jalgpalli, kunsti, aiamängude ja õmblusmasinate kohta. Kõik see on inimestele tasuta – nõnda näeb ette Soome seadus.

Raamatukogude seadus võeti Soomes vastu juba 1928. aastal ja selle järgi peavad raamatukogud ajaga kaasas käima. Raamatukogud on vahend, millega tagatakse kõigile inimestele võrdne juurdepääs kultuurile ja kunstile. Soome on maailmas kuulus oma võrdsete võimaluste poolest. Ühtlasi tagavad raamatukogud inimeste eluaegse õppe, ühiskondliku aktiivsuse ja demokraatia arengu.

Soomes on just raamatukogud ühiskondliku elu keskused, kus korraldatakse kontserte, vestlusringe ja filmivaatamisi. Inimesed tulevad sageli raamatukokku, et teha tööd – paljudes raamatukogudes on eraldi osakonnad, kus lapsed saavad teha rahus oma koduseid ülesandeid.

Ülejäänud maailma raamatusõprade jaoks on Soome nagu paradiis. Näiteks Suurbritannias on trend vastupidine: inimesed laenutavad ja loevad üha vähem raamatuid ning vähestes allesjäänud raamatukogudes on palgalised töötajad asendatud vabatahtlikega, kel puudub vastav ettevalmistus. Raamatukogusid suletakse massiliselt ka Kanadas ja USA-s.

Vanim raamatukogu maailmas Egiptuse Aleksandrias, mis rajati aasta 300 paiku enne Kristust oli samuti lisaks raamatute hoidmisele koht, kus inimesed said kokku, vestlesid, pidasid loenguid ja jalutasid aias.

Vaatamata tagasilöökidele ehitatakse uusi raamatukogusid mujalgi kui Soomes: näiteks Newcastle’is Suurbritannias ja Halifaxis Kanadas. Tuleviku raamatukogud on rohkem sellised nagu Aleksandrias: inimeste kogunemise ja suhtluse kohad.

Põhiseaduskomisjon sai ülevaate prokuratuuri möödunud aasta tööst

NordenBladet — Riigi peaprokurör Lavly Perling esitas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Prokuratuuri jaoks on endiselt prioriteediks lapsed, majandus, julgeolek ja rahvusvaheline koostöö.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants nentis, et praegu annab peaprokurör seaduse kohaselt aru vaid põhiseaduskomisjonile. „Prokuratuuri tegevus ei jäta kedagi ükskõikseks ja tegelikult võiks peaprokurör esitada oma aastaülevaate Riigikogu täiskogule, nii nagu teeb seda praegu näiteks Finantsinspektsiooni juht või Riigikohtu esimees,“ ütles Pomerants.

Perling tõi ettekandes välja, et väga oluline arengusuund on muuta menetlus digitaalseks ja paindlikuks. „2018. aastal võiks digitaalne kriminaalmenetlus ja uued tehnoloogiad muutuda igapäevasemaks. Edasi tuleb tegeleda ka kannatanute väärika kohtlemise praktika kujundamise, kahtlustatavate ja süüdistatavate mõjusa kohtlemise ja kriminaaltulu laiema äravõtmisega. Kriminaalmenetlus tervikuna tuleb muuta paindlikumaks, kiiremaks, aga ka inimkesksemaks,“ sõnastas Perling eesmärgid käesolevaks aastaks.

2017. aastal korrastas prokuratuur tagaotsitavate süsteemi ja kinnitas töökoormuse asutuse sees. Jätkuvalt tõuseb alaealisi puudutavate kriminaalmenetluste kiirus ja suureneb kiirmenetluste hulk. Kauem kui kaks aastat kahtlustatava staatuses olnud isikutega kriminaalasjade arv aga väheneb. Üha rohkem pööratakse tähelepanu ja ka reaalselt konfiskeeritakse kriminaaltulu.

 

Allikas: Eesti Riigikogu